< Saame 69 >

1 Ki he Takimuʻa ʻi he Sosanimi, ko e Saame ʻa Tevita. ‌ʻE ʻOtua, ke ke fakamoʻui au; he kuo hū ki loto ʻae ngaahi vai ki hoku laumālie.
Auf den Siegesspender, für den öffentlichen Gottesdienst, von David. Gott! Rette mich! Bis an die Kehle geht mir das Gewässer.
2 ‌ʻOku ou ngalo hifo ʻi he pela loloto, ʻaia ʻoku ʻikai ha potu ke tuʻu ai: kuo u hoko ki he vai loloto, pea ʻoku lōmakiʻi au ʻe he vai lahi.
Ich sinke ohne Halt in tiefen Schlamm hineingeraten in die Wassertiefen; mich überströmen Strudel.
3 Kuo u vaivai ʻi heʻeku tangi: kuo mōmoa hoku kia: ʻoku fakaʻaʻau ʻo ʻosi hoku mata ʻi heʻeku tatali ki hoku ʻOtua.
Vom Rufen bin ich müde, heiser ist mir meine Kehle, und meine Augen nehmen ab vom Schaun nach meinem Gott. -
4 Ko kinautolu ʻoku fehiʻa kiate au taʻehanoʻuhinga ʻoku nau tokolahi hake ʻi he tuʻoni louʻulu ʻo hoku ʻulu: ko kinautolu ʻoku loto ke fakaʻauha au, ʻaia ko hoku ngaahi fili taʻetotonu, ʻoku nau mālohi; pea ne u toki ʻange ʻaia naʻe ʻikai te u ʻave.
Die ohne Grund mich hassen, mehr als meines Hauptes Haare sind sie. Zuviel für meine Kräfte sind, die mich für nichts befehden. Erstatten soll ich, was ich nie geraubt.
5 ‌ʻE ʻOtua, ʻoku ke ʻiloʻi ʻeku vale; pea ʻoku ʻikai lilo ʻiate koe ʻeku ngaahi angahala.
Du wußtest, Gott, von meiner Torheit, und meine Schuld entging Dir nicht.
6 ‌ʻE ʻEiki Sihova ʻoe ngaahi kautau, ʻoua naʻa tuku ke mā ʻakinautolu ʻoku tatali kiate koe koeʻuhi ko au: ʻE ʻOtua ʻo ʻIsileli, ʻoua naʻa puputuʻu ʻakinautolu ʻoku kumi kiate koe koeʻuhi ko au.
Laß meinetwegen nicht zuschanden werden, die auf Dich harren, Herr, Du Herr der Heeresscharen! Nicht meinetwegen laß in Schmach geraten, die nach Dir suchen, Du Gott Israels!
7 He ko e meʻa ʻiate koe kuo u kātaki ai ʻae lauʻikovi; kuo ʻufiʻufi ʻaki hoku mata ʻae mā.
Denn Deinetwegen habe ich erduldet Schmach, hat Scham mein Angesicht bedeckt.
8 Kuo u hoko ko e muli ki hoku ngaahi kāinga, mo e ʻāuhe ki he fānau ʻa ʻeku faʻē.
Selbst meinen Brüdern bin ich fremd geworden, ein Fremdling meiner Mutter Söhnen.
9 He kuo u ʻosiʻosiloto ʻi he fai feinga ki ho fale; pea ko e ngaahi manuki ʻanautolu naʻe manukiʻi koe kuo tō kiate au.
Denn mich verzehrt der Eifer für Dein Haus; der Geifer Deiner Schmäher fällt auf mich.
10 ‌ʻI heʻeku tangi, ʻo tautea hoku laumālie ʻaki ʻae ʻaukai, naʻe manukiʻi ai au.
Wenn ich durch Fasten mich kasteie, so wird es mir zum Schimpf.
11 Naʻaku kofuʻaki ʻae tauangaʻa; pea ne u hoko ko honau lumaʻanga.
Und mache ich zu meinem Kleid das Bußgewand, dann bin ich ihnen zum Gespött.
12 ‌ʻOku lauʻikoviʻi au ʻekinautolu ʻoku nofo ʻi he matapā; pea ʻoku hiva ʻaki au ʻe he kau konā ʻi he kava.
Die an den Toren sitzen, reden über mich, in Liedern voller Spott tun es die Zecher.
13 Ka ko au, ʻE Sihova, ʻe aʻu atu kiate koe ʻeku lotu ʻi he ʻaho tuʻumālie: ʻE ʻOtua, ke ke fanongo kiate au ʻi hono lahi fau ʻo hoʻo ʻaloʻofa, ʻi hono moʻoni ʻo hoʻo fakamoʻui.
Ich aber bete, Herr, zu Dir um eine Gnadenzeit. In Deiner reichen Huld erhöre mich, o Gott, durch Deine treue Hilfe!
14 Fakamoʻui au mei he pela, pea ʻoua naʻa tuku au ke u ngalo hifo: tuku ke fakamoʻui au meiate kinautolu ʻoku fehiʻa kiate au, pea mei he ngaahi vai loloto.
Befrei mich aus dem Schlamm, daß ich nicht sinke! Daß ich befreit von meinen Hassern werde, aus der Wassertiefe!
15 ‌ʻOua naʻa tuku ke lōmakiʻi au ʻe he vai lahi, pea ʻoua naʻa folo hifo au ʻe he loloto, pea ʻoua naʻa tāpuni ʻe he luo hono ngutu kiate au.
Die Flut laß nicht mich überströmen und nicht die Tiefe mich verschlingen! Der Brunnen schließe seinen Schlund nicht über mir!
16 Fanongo kiate au, ʻE Sihova, he ʻoku lelei hoʻo manavaʻofa: ke ke tafoki mai kiate au ʻo fakatatau ki hono lahi ʻo hoʻo ʻaloʻofa ongongofua.
Erhör mich, Herr, nach Deiner Huld, der köstlichen! Und wende Dich mir zu nach Deiner reichen Liebe!
17 Pea ʻoua naʻa ke fufū ho fofonga mei hoʻo tamaioʻeiki; he ʻoku ou mamahi: fanongo vave kiate au:
Verhüll Dein Angesicht vor Deinem Knechte nicht! Mir ist so bang. Erhör mich eilends!
18 Ke ke ʻunuʻunu mai ke ofi ki hoku laumālie, pea huhuʻi ia: fakamoʻui au koeʻuhi ko hoku ngaahi fili.
Herbei zu meiner Seele! Sie erlöse! Um meiner Feinde willen rette mich!
19 Kuo ke ʻiloʻi hoku lauʻikovi, mo ʻeku mā, mo hoku manukia: ʻoku ʻi ho ʻao ʻa hoku ngaahi fili kotoa pē.
Du kennst ja meine Schmach und Schande und meinen Schimpf bei allen meinen Drängern.
20 Kuo fesiʻi hoku loto ʻe he lauʻikovi pea kuo u fonu ʻi he mamahi: pea naʻaku kumi ki ha niʻihi ke ʻofa mai, ka naʻe ʻikai ha tokotaha; mo e kau fakafiemālie, tā naʻe ʻikai te u ʻilo ha taha.
Die Schmach bricht mir das Herz, ich bin verzweifelt. Auf Mitleid hoffe ich, jedoch umsonst, auf Tröster, doch ich finde keinen.
21 Naʻa nau foaki foki kiate au ʻae ʻahu ko ʻeku meʻakai; pea ʻi heʻeku fieinu naʻa nau tuku mai ʻae vaimahi ke u inu.
Sie mischen Galle mir ins Essen und geben Essig mir für meinen Durst.
22 Ke hoko honau keinangaʻanga ko e hele ʻi honau ʻao: mo ia naʻe totonu kenau lelei ai, ke hoko ia ko e tauhele.
Daß ihre Tafel ihnen eine Falle werde, für sie zur Schlinge ihr Gelage!
23 Ke fakapoʻuli honau mata, ke ʻoua naʻa nau mamata; pea ke tetetete maʻuaipē honau kongaloto.
Daß ihre Augen finster werden und nichts sehen mehr! Laß ihre Hüften wanken immerdar!
24 Te ke lilingi ho houhau kiate kinautolu, pea puke ʻakinautolu ʻe ho houhau vela.
Gieß Deinen Grimm doch über sie, und Deine Zornglut packe sie!
25 Tuku ke lala honau nofoʻanga; ke ʻoua naʻa nofo ha tokotaha ʻi honau fale fehikitaki.
Verödet sei ihr Lager und ihre Zelte unbewohnt!
26 He ʻoku nau fakatangaʻi ia ʻaia kuo ke taaʻi; pea ʻoku nau talanoa fakamamahi kiate kinautolu kuo ke tautea.
Denn sie verfolgen, den Du schlägst, und fügen zu dem Schmerze Deiner Wunden neuen.
27 Fakalahi ʻaki ʻae nunuʻa ʻoe hia ki heʻenau hia: pea ke ʻoua naʻa nau hoko ki hoʻo māʻoniʻoni.
Schuld füg zu ihrer Schuld hinzu, daß sie nicht schuldlos vor Dir werden!
28 Tuku ke tāmateʻi mei he tohi ʻoe moʻui, pea ʻoua naʻa tohi fakataha ʻakinautolu mo e kau māʻoniʻoni.
Sie seien aus dem Buch der Lebenden getilgt, nicht aufgezeichnet mit den Frommen!
29 Ka ko au ʻoku ou masiva mo mamahi: ʻE ʻOtua, tuku ke hiki ki ʻolunga au ʻe hoʻo fakamoʻui.
Mich, der ich arm und leidend bin, beglücke Deine Hilfe, Gott!
30 Teu fakamālō ki he huafa ʻoe ʻOtua ʻaki ʻae hiva, pea te u hiki hake ia ʻaki ʻae fakafetaʻi.
In Liedern preise ich den Namen Gottes und ehre ihn gar hoch durch Lobgesang.
31 Pea ʻe fiemālie lahi hake ai ʻa Sihova ʻi he meʻa ni, ʻi he pulu tangata pe ko e pulu ʻoku ai hono nifo mo e ngeʻesi vaʻe.
Denn dies gefällt dem Herrn viel mehr als Rinder, mehr als gehörnte und behufte Stiere:
32 ‌ʻE mamata ki he meʻa ni ʻae angavaivai, pea fiefia ai: pea ʻe moʻui homou loto ʻaia ʻoku kumi ki he ʻOtua.
Schaut her, ihr frommen Dulder! Und werdet froh, ihr Gottessucher! Und euer Herz leb wieder auf!
33 He ʻoku ongoʻi ʻe Sihova ʻae masiva, pea ʻoku ʻikai te ne manukiʻi ʻene kau pōpula.
Der Herr erhört die Armen, verschmäht die Seinen nicht in Banden.
34 Tuku ke fakamālō kiate ia ʻae langi mo māmani, ʻae ngaahi tahi, mo e meʻa kotoa pē ʻoku ngaue ʻi ai.
Der Himmel und die Erde preise ihn, das Meer und alles, was darin sich regt!
35 Koeʻuhi ʻe fakamoʻui ʻe he ʻOtua ʻa Saione, pea langa ʻae ngaahi kolo ʻo Siuta: koeʻuhi ke nau nofo ʻi ai, ʻo maʻu ia ko honau tofiʻa.
Denn Gott hilft Sion wieder auf; läßt Judas Städte wiederum ersteh'nals Wohnstatt und als Erbe.
36 ‌ʻE maʻu foki ia ʻe he hako ʻo ʻene kau tamaioʻeiki: pea ʻe nofo ki ai ʻakinautolu ʻoku ʻofa ki hono huafa.
Und seiner Diener Stamm nimmt's in Besitz: Die seinen Namen lieben, wohnen drin.

< Saame 69 >