< Saame 2 >

1 Ko e hā ʻoku matalili ai ʻae hiteni? Pea fakalaulauloto ʻae kakai ki he meʻa noa pē?
Warum toben die Nationen und sinnen Eitles die Völkerschaften?
2 ‌ʻOku tuʻu hake fakataha ʻae ngaahi tuʻi ʻo māmani, pea fakakaukau fakataha ʻae kau pule kia Sihova mo ia kuo ne pani, ʻo pehē,
Es treten auf [O. Warum treten auf usw.] die Könige der Erde, und die Fürsten ratschlagen miteinander wider Jehova und wider seinen Gesalbten:
3 “Ke tau motuhi ʻena ngaahi haʻi pea liʻaki ʻena ngaahi afo ʻiate kitautolu.”
"Lasset uns zerreißen ihre Bande, und von uns werfen ihre Seile!"
4 Ko ia ʻoku nofo ʻi he ngaahi langi ʻe kata ia: ʻe manuki ʻa Sihova kiate kinautolu.
Der im Himmel thront, [O. wohnt] lacht, der Herr spottet [O. wird lachen wird spotten] ihrer.
5 Pea te ne toki folofola kiate kinautolu ʻi hono houhau, pea fakamamahiʻi ʻakinautolu ʻi hono tuputāmaki lahi.
Dann wird er zu ihnen reden in seinem Zorn, und in seiner Zornglut wird er sie schrecken.
6 Ka kuo u fakanofo ʻeku tuʻi ki Saione, ko e moʻunga ʻo ʻeku māʻoniʻoni.
"Habe doch ich meinen König gesalbt [O. eingesetzt] auf Zion, meinem heiligen Berge!"
7 “Te u fakahā ʻae tuʻutuʻuni:” naʻe pehē ʻe Sihova kiate au, “Ko hoku ʻAlo koe kuo u fakatupu koe ʻi he ʻaho ni.
Vom Beschluß will ich erzählen: Jehova hat zu mir gesprochen: Du bist mein Sohn, heute habe ich dich gezeugt.
8 Ke ke lea kiate au, pea te u foaki ʻae ngaahi hiteni ko ho tofiʻa, mo e ngaahi ngataʻanga kotoa pē ʻo māmani moʻou.
Fordere von mir, und ich will dir zum Erbteil geben die Nationen, und zum Besitztum die Enden der Erde.
9 Te ke maumauʻi ʻakinautolu ʻaki ʻae vaʻa ukamea; pea te ke laiki ke lailai ʻakinautolu ʻo hangē ko e ipu ʻumea.
Mit eisernem Scepter [O. eisener Zuchtrute] wirst du sie zerschmettern, wie ein Töpfergefäß sie zerschmeißen.
10 Pea ko eni, ke poto ʻakimoutolu ʻae ngaahi tuʻi: pea maʻu ʻae akonaki ʻakimoutolu ʻae kau fakamaau ʻo māmani.
Und nun, ihr Könige, seid verständig, lasset euch zurechtweisen, ihr Richter der Erde!
11 Tauhi ʻa Sihova ʻi he manavahē, pea fiefia ʻi he tetetete.
Dienet Jehova mit Furcht, und freuet euch [Eig. frohlocket] mit Zittern!
12 ‌ʻUma ki he ʻAlo, telia naʻa houhau ia, pea te mou ʻauha mei he hala, ʻoka tupu siʻi pe hono houhau. ʻOku monūʻia ʻakinautolu kotoa pē ʻoku falala kiate ia.
Küsset den Sohn, daß er nicht zürne, und ihr umkommet auf dem Wege, wenn nur ein wenig entbrennt [O. denn gar bald möchte entbrennen] sein Zorn. Glückselig alle, die auf ihn trauen! [Eig. Zuflucht zu ihm nehmen, sich in ihm bergen; so überall in den Psalmen]

< Saame 2 >