< Saame 10 >

1 Ko e hā ʻoku ke fakamamaʻo ai, ʻE Sihova? Ko e hā ʻoku ke fakafufū ai koe ʻi he ngaahi ʻaho ʻoe mamahi?
Pourquoi, Yahweh, te tiens-tu éloigné? et te caches-tu au temps de la détresse?
2 ‌ʻI he fielahi ʻae angakovi ʻoku ne fakatangaʻi ʻae masiva: tuku ke moʻua ʻakinautolu ʻi he ngaahi filioʻi ʻaia kuo nau fakakaukau ki ai.
Quand le méchant s’enorgueillit, les malheureux sont consumés; ils sont pris dans les intrigues qu’il a conçues.
3 He ʻoku polepole ʻae angahala ʻi he holi ʻa hono loto, ʻo ne fakamālō ki he manumanu ʻaia ʻoku fehiʻa ki ai ʻa Sihova.
Car le méchant se glorifie de sa convoitise; le ravisseur maudit, méprise Yahweh.
4 Ko e angahala, ʻi he fielahi ʻa hono mata, ʻe ʻikai te ne kumi [ki he ʻOtua]: ʻoku ʻikai kau ki he ʻOtua ʻene ngaahi mahalo kotoa pē.
Dans son arrogance, le méchant dit: « Il ne punit pas! » « Il n’y a pas de Dieu »: voilà toutes ses pensées.
5 ‌ʻOku fakamamahi maʻuaipē hono ngaahi ʻaluʻanga; ʻoku māʻolunga lahi hake hoʻo ngaahi fakamaau ʻo ʻulia ʻiate ia: pea ʻoku ne ifi atu ki hono ngaahi fili kotoa pē.
Ses voies sont prospères en tout temps! Tes jugements sont trop élevés pour qu’il s’en inquiète; tous ses adversaires, il les dissipe d’un souffle.
6 Kuo pehē ʻe ia ʻi hono loto, “ʻE ʻikai te u ngaue: koeʻuhi ʻe ʻikai te u ʻi he mamahi mei he toʻutangata ki he toʻutangata.”
Il dit dans son cœur: « Je ne serai pas ébranlé, je suis pour toujours à l’abri du malheur. »
7 ‌ʻOku fonu hono ngutu ʻi he kape, mo e kākā, mo e loi: ʻoku ʻi hono lalo ʻelelo ʻae pauʻu, mo e kovi.
Sa bouche est pleine de malédiction, de tromperie et de violence; sous sa langue est la malice et l’iniquité.
8 ‌ʻOku nofo ia ʻi he ngaahi toitoiʻanga ʻoe ngaahi potu kakai: ʻoku fakapoongi ʻe ia ʻae māʻoniʻoni ʻi he ngaahi potu fakalilolilo: ʻoku siosio pau hono mata ʻi he fufū ki he masiva.
Il se met en embuscade près des hameaux, dans les lieux couverts il assassine l’innocent. Ses yeux épient l’homme sans défense,
9 ‌ʻOku tokoto tatali pe ia ʻi he potu lilo, ʻo hangē ko e laione ʻi hono ʻana: ʻoku tali tokoto ia ke ne pō ʻae masiva: ʻoku ne pō ʻae masiva, ʻi heʻene fakatauveleʻi ia ki heʻene hele.
il est aux aguets dans le lieu couvert, comme un lion dans son fourré; il est aux aguets pour surprendre le pauvre, il se saisit du pauvre en le tirant dans son filet.
10 ‌ʻOku ne tulolo ʻo fakavaivai ia, koeʻuhi ke hinga ai ʻae masiva ʻi heʻene mālohi.
Il se courbe, il se baisse, et les malheureux tombent dans ses griffes.
11 Naʻe pehē ʻe ia ʻi hono loto, “Kuo ngalo ʻi he ʻOtua: ʻoku fufū ʻe ia hono fofonga ʻe ʻikai ʻaupito te ne mamata ki ai.”
Il dit dans son cœur: « Dieu a oublié! Il a couvert sa face, il ne voit jamais rien. »
12 Tuʻu hake, ʻE Sihova; ʻE ʻOtua, hiki hake ho nima: ʻoua naʻa fakangalongaloʻi ʻae angavaivai.
Lève-toi, Yahweh; ô Dieu, lève ta main! N’oublie pas les affligés.
13 Ko e hā ʻoku manuki ai ʻe he angakovi ki he ʻOtua? Naʻe pehē ʻe ia ʻi hono loto, “ʻE ʻikai te ke ʻeke ki ai.”
Pourquoi le méchant méprise-t-il Dieu? Pourquoi dit-il en son cœur: « Tu ne punis pas? »
14 Kuo ke ʻafioʻi ia; he ʻoku ke ʻafioʻi ʻae pauʻu mo e fakafāsifasi, ke totongi ia ʻaki ho nima: ʻoku tuku ia kiate koe ʻe he masiva; ko koe ko e tokoni ʻoe tamai mate.
Tu as vu pourtant; car tu regardes la peine et la souffrance, pour prendre en main leur cause. À toi s’abandonne le malheureux, à l’orphelin tu viens en aide.
15 Fesiʻi ʻe koe ʻae nima ʻoe tangata angahala mo angakovi: kumi ʻene ngaahi kovi kotoa pē ke ʻoua ke ʻosi.
Brise le bras du méchant; l’impie, — si tu cherches son crime, ne le trouveras-tu pas?
16 Ko e Tuʻi ʻa Sihova, ʻo taʻengata pea taʻengata: kuo ʻauha ʻae hiteni mei hono fonua.
Yahweh est roi à jamais et pour l’éternité, les nations seront exterminées de sa terre.
17 ‌ʻE Sihova, kuo ke ongoʻi ʻae holi ʻae angavaivai: pea te ke teuʻi honau loto, te ke ʻange ho fofonga ke ʻafioʻi:
Tu as entendu le désir des affligés, Yahweh; tu affermis leur cœur, tu prêtes une oreille attentive,
18 Ke fakamaau ʻae ngaahi tamai mate mo e kakai kuo taʻomia, koeʻuhi ke ʻoua naʻa toe fakailifiaʻi ʻe he tangata ʻoe fonua.
pour rendre justice à l’orphelin et à l’opprimé, afin que l’homme, tiré de la terre, cesse d’inspirer l’effroi.

< Saame 10 >