< Nomipā 22 >

1 Pea naʻe hiki atu ʻae fānau ʻa ʻIsileli, ʻo nofo ʻi he toafa ʻo Moape ʻi he potu mai ʻo Sioatani[ʻo ofi ]ki Seliko.
Et les fils d’Israël partirent, et campèrent dans les plaines de Moab, de l’autre côté du Jourdain de Jéricho.
2 Pea naʻe ʻilo ʻe Pelaki ko e foha ʻo Sipoa ʻae meʻa kotoa pē kuo fai ʻe ʻIsileli ki he kau ʻAmoli.
Et Balak, fils de Tsippor, vit tout ce qu’Israël avait fait aux Amoréens;
3 Pea naʻe manavahē lahi ʻa Moape ki he kakai, koeʻuhi naʻa nau tokolahi: pea naʻe mamahi lahi ʻa Moape koeʻuhi ko e fānau ʻa ʻIsileli.
et Moab eut une fort grande peur du peuple, car il était nombreux; et Moab fut dans l’effroi à cause des fils d’Israël.
4 Pea naʻe pehē ʻe Moape ki he kau mātuʻa ʻo Mitiane, “Ko eni, ʻe ʻemo hake ʻe he kakai ni ʻaia kotoa pē ʻoku takatakai ʻakitautolu, ʻo hangē ʻoku ʻemo hake ʻe he pulu ʻae mohuku ʻoe ngoue.” Pea ko Pelaki ko e foha ʻo Sipoa ko e tuʻi ia ʻoe kau Moape ʻi he kuonga ko ia.
Et Moab dit aux anciens de Madian: Maintenant, cette multitude broutera tout ce qui est autour de nous, comme le bœuf broute l’herbe des champs. Or Balak, fils de Tsippor, était roi de Moab en ce temps-là.
5 Ko ia naʻa ne fekau ai kia Pelami ko e foha ʻo Peoli ki Pitoli, ʻaia ʻoku ofi ki he vaitafe ʻoe fonua ʻoe fānau ʻa hono kakai, ke ui ia, ʻo pehē, “Vakai, kuo haʻu ha kakai mei ʻIsipite: vakai, ʻoku nau ʻufiʻufi ʻae funga fonua, pea ʻoku nau nofo ofi kiate au:
Et il envoya des messagers à Balaam, fils de Béor, à Pethor, qui est sur le fleuve, dans le pays des fils de son peuple, pour l’appeler, disant: Voici, un peuple est sorti d’Égypte; voici, il couvre le dessus du pays, et il habite vis-à-vis de moi.
6 Pea ko eni, ʻoku ou kole kiate koe, ke ke haʻu ʻo fakamalaʻiaʻi maʻaku ʻae kakai ni, he ʻoku nau mālohi fau kiate au: pea te u vetekina nai, mo teʻia ʻakinautolu, pea te u kapusia ʻakinautolu ʻi he fonua ni: he ʻoku ou pehē, ʻoku monūʻia ia ʻoku ke fakamonūʻiaʻi, pea ʻoku malaʻia ia ʻoku ke fakamalaʻiaʻi.”
Et maintenant, viens, je te prie, maudis-moi ce peuple, car il est plus fort que moi: peut-être pourrai-je le frapper, et le chasserai-je du pays; car je sais que celui que tu bénis est béni, et que celui que tu maudis est maudit.
7 Pea ko e kau mātuʻa ʻo Moape mo e kau mātuʻa ʻo Mitiane naʻa nau ʻave ʻi honau nima ʻae totongi ʻo ʻene tukitala; pea naʻa nau haʻu kia Pelami, ʻo fakahā kiate ia ʻae lea ʻa Pelaki.
Et les anciens de Moab et les anciens de Madian s’en allèrent, ayant dans leurs mains le salaire de la divination; et ils vinrent à Balaam et lui dirent les paroles de Balak.
8 Pea naʻa ne pehē kiate kinautolu, “Mou nofo ʻi heni ʻi he poōni, pea te u toe ʻomi ʻae lea kiate kimoutolu, ʻo hangē ko e folofola ʻa Sihova kiate au:” pea naʻe nofo mo Pelami ʻae houʻeiki ʻo Moape.
Et il leur dit: Passez ici la nuit, et je vous rapporterai la parole selon que l’Éternel m’aura parlé. Et les seigneurs de Moab demeurèrent avec Balaam.
9 Pea naʻe hāʻele mai ʻae ʻOtua kia Pelami, mo ne pehē, “Ko e hā ʻae kau tangata ni ʻoku ʻiate koe?”
Et Dieu vint à Balaam, et dit: Qui sont ces hommes [que tu as] chez toi?
10 Pea naʻe pehē ʻe Pelami ki he ʻOtua, “Ko Pelaki ko e foha ʻo Sipoa, ko e tuʻi ʻo Moape, kuo ne fekau mai kiate au, ʻo pehē,
Et Balaam dit à Dieu: Balak, fils de Tsippor, roi de Moab, a envoyé vers moi:
11 ‘Vakai kuo haʻu ha kakai mei ʻIsipite, ʻoku nau ʻufiʻufi ʻae funga fonua: ko ia ke ke haʻu ʻo fakamalaʻiaʻi maʻaku ʻakinautolu; pea te u mālohi ʻapē ʻiate kinautolu, pea kapusi atu ʻakinautolu.’”
Voici, un peuple est sorti d’Égypte, et il couvre le dessus du pays; viens maintenant, maudis-le-moi: peut-être pourrai-je combattre contre lui, et le chasserai-je.
12 Pea naʻe pehē ʻe he ʻOtua kia Pelami, “ʻOua ʻaupito te ke ʻalu mo kinautolu; ʻe ʻikai te ke fakamalaʻiaʻi ʻae kakai: he ʻoku nau monūʻia.”
Et Dieu dit à Balaam: Tu n’iras pas avec eux; tu ne maudiras pas le peuple, car il est béni.
13 Pea naʻe tuʻu hake ʻa Pelami ʻi he pongipongi, pea naʻa ne pehē ki he houʻeiki meia Pelaki, “Mou ō ki homou fonua: he kuo taʻofi au ʻe Sihova ke ʻoua naʻa tau ō mo kimoutolu.”
Et Balaam se leva le matin, et dit aux seigneurs de Balak: Allez dans votre pays; car l’Éternel refuse de me laisser aller avec vous.
14 Pea naʻe tuʻu hake ʻae houʻeiki ʻo Moape, ʻonau ō kia Pelaki, ʻo pehē, “ʻOku pehē ʻe Pelami, ʻe ʻikai te ne haʻu mo kimautolu.”
Et les seigneurs de Moab se levèrent, et s’en allèrent vers Balak, et dirent: Balaam a refusé de venir avec nous.
15 Pea naʻe toe fekau ʻe Pelaki ʻae houʻeiki kehe naʻe ongoongolelei mo tokolahi hake ʻiate kinautolu.
Et Balak envoya encore des seigneurs, plus nombreux et plus considérables que ceux-là;
16 Pea naʻa nau haʻu kia Pelami, ʻo pehē kiate ia, “ʻOku pehē ʻe Pelaki ko e foha ʻo Sipoa, ‘ʻOku ou kole atu kiate koe, ʻoua naʻa toe ʻai ha meʻa ke taʻofi hoʻo haʻu kiate au:
et ils vinrent à Balaam, et lui dirent: Ainsi a dit Balak, fils de Tsippor: Je te prie, ne te laisse pas empêcher de venir vers moi;
17 He te u hiki hake ko e ke ke ongoongolelei lahi, pea te u fai ʻo hangē ko hoʻo lea mai kiate au: ko ia ke ke haʻu, ʻoku ou kole kiate koe, ʻo fakamalaʻiaʻi maʻaku ʻae kakai ni.’”
car je te comblerai d’honneurs, et tout ce que tu me diras, je le ferai; viens donc, je te prie, maudis-moi ce peuple.
18 Pea naʻe lea ʻa Pelami ki he kau talafekau ʻa Pelaki, “Kapau ʻe foaki ʻe Pelaki kiate au ʻa hono fale ʻoku pito ʻi he siliva mo e koula, ʻe ʻikai teu faʻa fakakeheʻi ʻae folofola ʻa Sihova ko hoku ʻOtua, ke fai ʻo lahi hake pe siʻi hifo.
Et Balaam répondit et dit aux serviteurs de Balak: Quand Balak me donnerait plein sa maison d’argent et d’or, je ne pourrais transgresser le commandement de l’Éternel, mon Dieu, pour faire une chose petite ou grande;
19 Pea ko eni, ʻoku ou kole atu kiate kimoutolu, mou nofo foki ʻi heni ʻi he poōni, koeʻuhi ke u ʻilo pe ko e hā ʻe toe folofola mai ʻe Sihova kiate au.”
et maintenant, je vous prie, demeurez ici, vous aussi, cette nuit, et je saurai ce que l’Éternel aura de plus à me dire.
20 Pea naʻe hāʻele mai ʻae ʻOtua ʻi he pō kia Pelami, ʻo ne pehē kiate ia, “Kapau ʻe haʻu ʻae kau tangata ke ui koe, tuʻu hake, ʻo ʻalu mo kinautolu; ka ko e lea te u lea ʻaki kiate koe, ko ia pe te ke fai.”
Et Dieu vint la nuit à Balaam, et lui dit: Si ces hommes sont venus pour t’appeler, lève-toi, va avec eux; seulement, la parole que je te dirai, tu la feras.
21 Pea naʻe tuʻu hake ʻa Pelami ʻi he pongipongi, pe naʻa ne ʻai ʻae hekaʻanga ki heʻene ʻasi, pea ʻalu mo e houʻeiki ʻo Moape.
Et Balaam se leva le matin, et sella son ânesse, et s’en alla avec les seigneurs de Moab.
22 Pea naʻe tupu ʻae houhau ʻoe ʻOtua koeʻuhi ko ʻene ʻalu: pea naʻe tuʻu ʻi he hala ʻae ʻāngelo ʻa Sihova ko e tali tau kiate ia. Pea naʻe heka ia ʻi heʻene ʻasi, pea mo ʻene ongo tamaioʻeiki mo ia.
Mais la colère de Dieu s’embrasa parce qu’il s’en allait; et l’Ange de l’Éternel se plaça sur le chemin pour s’opposer à lui. Et il était monté sur son ânesse, et ses deux jeunes hommes étaient avec lui.
23 Pea naʻe mamata ʻae ʻasi ki he ʻāngelo ʻa Sihova naʻe tuʻu ʻi he hala, pea mo ʻene heletā naʻe ʻi hono nima: pea naʻe afe atu ʻae ʻasi mei he hala, ʻo ʻalu ki he ngoue: pea naʻe taaʻi ʻe Pelami ʻae ʻasi, ke fakafoki ia ki he hala.
Et l’ânesse vit l’Ange de l’Éternel se tenant dans le chemin, son épée nue dans sa main; et l’ânesse se détourna du chemin et alla dans les champs; et Balaam frappa l’ânesse pour la faire retourner dans le chemin.
24 Ka naʻe tuʻu ʻae ʻāngelo ʻa Sihova, ʻi he hala ʻoe ngoue vaine, pea naʻe ai ʻae ʻā maka ʻi he potu toʻomataʻu, mo e potu toʻohema.
Et l’Ange de l’Éternel se tint dans un chemin creux, dans les vignes; il y avait un mur d’un côté et un mur de l’autre côté.
25 Pea ʻi he mamata ʻae ʻasi ki he ʻāngelo ʻa Sihova, naʻe ʻoho ia ki he ʻā maka, pea naʻe mamulu ʻae vaʻe ʻo Pelami ʻi he ʻā maka: pea naʻa ne toe taaʻi ia.
Et l’ânesse vit l’Ange de l’Éternel, et elle se serra contre la muraille, et serra le pied de Balaam contre la muraille; et il la frappa de nouveau.
26 Pea naʻe ʻalu ʻae ʻāngelo ʻa Sihova, pea naʻe tuʻu ia ʻi he potu ʻapiʻapi, pea naʻe ʻikai ʻi ai ha hala ke afe ki he nima toʻomataʻu ki he toʻohema.
Et l’Ange de l’Éternel passa plus loin, et se tint dans un lieu étroit où il n’y avait point de chemin pour se détourner à droite ou à gauche.
27 Pea ʻi he mamata ʻae ʻasi ki he ʻāngelo ʻa Sihova, naʻe tō ia ki lalo mo Pelami: pea naʻe tupu ai ʻae ʻita ʻa Pelami, ʻo ne taaʻi ʻae ʻasi ʻaki ʻae tokotoko.
Et l’ânesse vit l’Ange de l’Éternel, et elle se coucha sous Balaam; et la colère de Balaam s’embrasa, et il frappa l’ânesse avec le bâton.
28 Pea naʻe toʻo ʻe Sihova ʻae ngutu ʻoe ʻasi, pea ne pehē ʻe ia kia Pelami, “Ko e hā kuo u fai kiate koe, kuo ke taaʻi ai au ʻo liunga tolu?”
Et l’Éternel ouvrit la bouche de l’ânesse, et elle dit à Balaam: Que t’ai-je fait, que tu m’aies frappée ces trois fois?
29 Pea pehē ʻe Pelami ki he ʻasi, “Koeʻuhi kuo ke manukiʻi au: ʻamusiaange ʻeau kuo ʻi hoku nima ha heletā, he ka ne ai te u tāmateʻi koe.”
Et Balaam dit à l’ânesse: Parce que tu t’es jouée de moi. Que n’ai-je une épée dans ma main; certes je te tuerais maintenant!
30 Pea naʻe pehē ʻe he ʻasi kia Pelami, “ʻIkai ko hoʻo ʻasi au kuo ke heka ki ai talu hoʻo maʻu au ʻo aʻu ki he ʻaho ni? He kuo u faʻa fai pehē ni kiate koe?” Pea ne pehē ʻe ia, “Naʻe ʻikai.”
Et l’ânesse dit à Balaam: Ne suis-je pas ton ânesse, sur laquelle tu montes depuis que je suis à toi jusqu’à ce jour? Ai-je coutume de te faire ainsi? Et il dit: Non.
31 Pea naʻe toki fakaʻā ʻe Sihova ʻae mata ʻo Pelami, pea naʻe mamata ia ki he ʻāngelo ʻa Sihova ʻoku tuʻu ʻi he hala, mo ʻene heletā kuo toʻo ʻi hono nima: pea naʻe punou ʻe ia hono ʻulu, pea foʻohifo ki hono mata.
Et l’Éternel ouvrit les yeux de Balaam, et il vit l’Ange de l’Éternel qui se tenait sur le chemin, son épée nue dans sa main; et il s’inclina et se prosterna sur sa face.
32 Pea naʻe pehē ʻe he ʻāngelo kiate ia, “Ko e hā kuo ke taaʻi ai ʻa hoʻo ʻasi ni ʻo liunga tolu? Vakai ne u ʻalu atu ʻo taʻofi koe, koeʻuhi ʻoku kovi ho hala ʻi hoku ʻao:
Et l’Ange de l’Éternel lui dit: Pourquoi as-tu frappé ton ânesse ces trois fois? Voici, moi, je suis sorti pour m’opposer à toi, car ton chemin est pervers devant moi.
33 Pea naʻe mamata ʻae ʻasi kiate au, pea ne afe meiate au ʻo liunga tolu: ka ne ʻikai afe ia meiate au ko e moʻoni kuo u tāmateʻi foki koe, kae tuku ia ke moʻui.”
Et l’ânesse m’a vu et s’est détournée devant moi ces trois fois; si elle ne s’était pas détournée de devant moi, je t’aurais maintenant tué; et elle, je l’aurais laissée en vie.
34 Pea naʻe pehē ʻe Pelami ki he ʻāngelo ʻa Sihova, “Kuo u angahala au; he naʻe ʻikai te u ʻilo naʻa ke tuʻu kiate au ʻi he hala: pea ko eni, kapau ʻoku kovi kiate koe, te u toe foki au.”
Et Balaam dit à l’Ange de l’Éternel: J’ai péché, car je ne savais pas que tu t’étais placé à ma rencontre dans le chemin; et maintenant, si cela est mauvais à tes yeux, je m’en retournerai.
35 Pea naʻe pehē ʻe he ʻāngelo ʻa Sihova kia Pelami, “ʻAlu mo e kau tangata: ka ko e lea pe te u lea ʻaki kiate koe, ko ia pe te ke lea ʻaki.” Pea naʻe ʻalu ʻa Pelami mo e houʻeiki meia Pelaki.
Et l’Ange de l’Éternel dit à Balaam: Va avec les hommes; mais seulement tu ne diras que la parole que je te dirai. Et Balaam s’en alla avec les seigneurs de Balak.
36 Pea naʻe fanongo ʻa Pelaki kuo haʻu ʻa Pelami, pea naʻe ʻalu atu ia ʻo fakafetaulaki mo ia ki ha kolo ʻi Moape, ʻaia ʻoku ʻi he matafonua ʻo ʻAlanoni, ʻi hono ngataʻanga mamaʻo atu.
Et Balak entendit que Balaam venait, et il sortit à sa rencontre, jusqu’à la ville de Moab, sur la frontière de l’Arnon qui est à l’extrémité de la frontière.
37 Pea naʻe pehē ʻe Pelaki kia Pelami, “ʻIkai naʻaku fekau mālohi kiate koe ʻo ui koe? Ka ko e hā naʻe ʻikai te ke haʻu ai kiate au? ʻIkai ʻoku ou mafai ke u hiki hake koe ke ke ongoongolelei?”
Et Balak dit à Balaam: N’ai-je pas envoyé vers toi avec instance pour t’appeler? Pourquoi n’es-tu pas venu vers moi? Vraiment, ne puis-je pas te donner des honneurs?
38 Pea pehē ʻe Pelami kia Pelaki, “Vakai, kuo u haʻu kiate koe: pea ʻoku ai ha mālohi siʻi ʻiate au ke u lea ki ha meʻa? Ka ko e folofola ʻe tuku mai ʻe he ʻOtua ki hoku ngutu, ko ia pe te u lea ʻaki.”
Et Balaam dit à Balak: Voici, je suis venu vers toi; maintenant, puis-je dire quoi que ce soit? La parole que Dieu m’aura mise dans la bouche, je la dirai.
39 Pea naʻe ʻalu ʻa Pelami mo Pelaki, pea naʻa na hoko ki Kesa-Husoti.
Et Balaam alla avec Balak, et ils vinrent à Kiriath-Hutsoth.
40 Pea naʻe feilaulau ʻaki ʻe Pelaki ʻae fanga pulu mo e sipi, ʻo ne tali kia Pelami, mo e houʻeiki naʻe ʻiate ia.
Et Balak sacrifia du gros et du menu bétail, et il en envoya à Balaam et aux seigneurs qui étaient avec lui.
41 Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he pongipongi hake, naʻe ʻave ʻe Pelaki ʻa Pelami, ʻo ʻomi ia ki he ngaahi potu māʻolunga ʻo Peali, koeʻuhi ke ne mamata mei ai ki he ngataʻanga ʻoe kakai ʻi tuaʻā.
Et il arriva, le matin, que Balak prit Balaam et le fit monter aux hauts lieux de Baal, et de là il vit l’extrémité du peuple.

< Nomipā 22 >