Mātiu 24
1 Pea hū atu ʻa Sisu mei he falelotu lahi, pea haʻu ʻene kau ākonga ke fakahā kiate ia hono ngaahi potu ʻoe falelotu lahi.
Kui Jeesus oli templist lahkumas, tulid jüngrid tema juurde ja osutasid uhkelt templi hoonetele.
2 Pea pehēange ʻe Sisu kiate kinautolu, “ʻIkai ʻoku mou mamata ki he ngaahi meʻa ni kotoa pē? ʻOku ou tala moʻoni atu kiate kimoutolu, ʻE ʻikai ʻi heni ha maka kuo fokotuʻu ki ha maka, ʻe taʻelaku ki lalo.”
Aga Jeesus vastas: „Kas näete kõiki neid hooneid? Ma ütlen teile tõtt: neis ei jää üht kivi teise peale. Iga viimane kui üks variseb raginal maha!“
3 Pea ʻi heʻene nofo ʻi he moʻunga ʻoe ʻOlive, naʻe haʻu fakafufū ʻae kau ākonga kiate ia, ʻonau pehē, “Fakahā kiate kimautolu, ʻe hoko ʻafe ʻae ngaahi meʻa ni? Pea ko e hā ʻae fakaʻilonga ʻo hoʻo haʻu, pea mo e ngataʻanga ʻo māmani?” (aiōn g165)
Kui Jeesus istus Õlimäel, tulid jüngrid omaette olles tema juurde ja küsisid: „Räägi meile palun, millal see toimub. Mis on sinu tulemise ja maailma lõpu märk?“ (aiōn g165)
4 Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehēange kiate kinautolu, “Vakai telia naʻa kākaaʻi ʻakimoutolu ʻe ha tangata.
„Ärge laske kellelgi end eksitada, “vastas Jeesus.
5 Koeʻuhi ʻe haʻu ʻae tokolahi ʻi hoku hingoa, ʻo pehē, ‘Ko au ko e Kalaisi;’ pea ʻe kākaaʻi ʻae tokolahi:
„Paljud väidavad end minu olevat, öeldes: „Mina olen Messias“, ja petavad paljusid.
6 Pea te mou fanongo ki he ngaahi tau mo e ongoongo ʻoe tau: kaeʻoua naʻa mou manavahē: koeʻuhi ʻe hoko[eni ]kotoa pē, kae teʻeki hoko ʻae ngataʻanga.
Te kuulete sõdadest ja kuuldusi sõdadest, kuid ärge olge ärevil. See kõik peab toimuma, kuid see ei ole lõpp.
7 Koeʻuhi ʻe tuʻu hake ʻae kakai ki he kakai, mo e puleʻanga ki he puleʻanga: pea ʻe ai ʻae ngaahi honge, mo e mahaki lahi, mo e mofuike, ʻi he potu kehekehe.
Rahvad ründavad teisi rahvaid ja kuningriigid võitlevad teiste kuningriikide vastu. Paljudes paikades on näljahäda ja maavärinaid,
8 Ka ko e ngaahi meʻa ni kotoa pē ko e kamataʻanga pe ʻoe ngaahi mamahi.
kuid kõik see on alles sünnitusvalude algus.
9 “Pea te nau toki tukuange ʻakimoutolu ke tautea, mo tāmateʻi ʻakimoutolu: pea ko e fehiʻanekina ʻakimoutolu ʻe he puleʻanga kotoa pē koeʻuhi ko hoku hingoa.
Siis teid vahistatakse, kiusatakse taga ja tapetakse. Kõik vihkavad teid minu pärast.
10 Pea ʻe toki hinga ai ʻae tokolahi, ʻo felavakiʻiʻaki ʻakinautolu, mo fetāufehiʻaʻaki.
Sel ajal loobuvad paljud usklikud uskumast. Nad reedavad ja vihkavad üksteist.
11 Pea tokolahi ʻae kau palōfita loi ʻe tupu ai, ʻonau kākaaʻi ʻae tokolahi.
Palju valeprohveteid tuleb ja nad petavad paljusid.
12 Pea ko e meʻa ʻi he lahi ʻaupito ʻoe angahala, ʻe momoko ai ʻae ʻofa ʻae tokolahi.
Suureneva kurjuse tõttu jahtub paljude armastus,
13 Ka ko ia ʻe faʻa kātaki ʻo aʻu ki he ngataʻanga, ko ia ia ʻe moʻui.
aga kes lõpuni vastu peavad, need saavad päästetud.
14 Pea ko e ongoongolelei ni ʻoe puleʻanga ʻe malangaʻaki ʻi māmani kotoa pē, ko e meʻa fakamoʻoni ki he puleʻanga kotoa pē, pea ʻe toki hoko mai ʻae ikuʻanga.
Head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu maailmas, nii et kõik võivad seda kuulda, ja siis tuleb lõpp.
15 “Ko ia ʻoka mou ka mamata ʻoku tuʻu ʻi he potu tapu, ʻae meʻa ‘fakalielia ʻoe fakaʻauha,’ naʻe lea ki ai ʻae palōfita ko Taniela,” (pea ko ia ʻoku ne lau ia, ke tokanga ia [ki ai]: )
Nii et kui te näete pühas paigas seisvat „rüvetavat ebajumalust“, millest prohvet Taaniel rääkis (kes seda loeb, mõelgu hoolikalt järele),
16 “Pea ke toki feholaki ki he ngaahi moʻunga ʻakinautolu ʻoku nofo ʻi Siutea:
siis need, kes elavad Juudamaal, peaksid põgenema mägedesse.
17 Pea ko ia ʻoku ʻi he tuʻa fale, ke ʻoua naʻa ʻalu hifo ia, ke toʻo ha meʻa ʻe taha mei hono fale:
See, kes on katusel, ei tohi tulla alla majast midagi ära tooma.
18 Pea ko ia ʻoku ʻi he ngoue, ke ʻoua naʻa liu mai ia, ke toʻo hono ngaahi kofu.
See, kes on väljas põllul, ei tohi minna tagasi kuube võtma.
19 Ka ʻe malaʻia ʻakinautolu ʻoku feitama, mo kinautolu ʻoku toutama, ʻi he ngaahi ʻaho ko ia!
Kui kohutav on see neile, kes on sel ajal lapseootel või imetavad!
20 Ka mou kole ke ʻoua naʻa hoko hoʻomou feholaki ʻi he faʻahitaʻu momoko, pe ʻi he ʻaho Sāpate:
Palvetage, et teil ei oleks vaja põgeneda talvel ega hingamispäeval.
21 Ka koeʻuhi ʻe toki hoko ʻae mamahi lahi, naʻe ʻikai hano tatau talu mei he kamataʻanga ʻo māmani, ʻo aʻu ki he ʻaho ni, pea ʻe ʻikai ʻo lauikuonga.
Sest sel ajal on kohutav tagakiusamine, kohutavam kui miski, mis on toimunud maailma algusest kuni selle ajani, ja mida ei juhtu enam kunagi uuesti.
22 Pea kapau ʻe ʻikai fakasiʻisiʻi ki he ngaahi ʻaho ko ia, ʻe ʻikai moʻui ha tokotaha: ka koeʻuhi ko e kakai kuo fili ʻe fakasiʻisiʻi ai ʻae ngaahi ʻaho ko ia.
Kui neid päevi ei lühendataks, ei pääseks keegi, aga valitute pärast lühendatakse seda aega.
23 “Pea kapau ʻe toki pehē ai ʻe ha taha kiate kimoutolu, ‘Vakai, ʻoku ʻi heni ʻa Kalaisi,’ pe ‘ʻi hena;’ ʻoua naʻa tui [ki ai].
Nii et kui keegi ütleb teile: „Vaata, siin on Messias!“või „Vaata, seal!“, ärge uskuge seda.
24 Koeʻuhi ʻe ai ʻae ngaahi Kalaisi loi, mo e kau palōfita loi, ʻonau fakahā ʻae ngaahi fakaʻilonga lahi, mo e meʻa fakaofo: ke nau kākā ʻaki ʻae kakai kuo fili, ʻoka ne faingofua.
Sest valemessiaid ilmub ja ka valeprohveteid ning nad teevad uskumatuid tunnustähti ja imetegusid, et petta ära ka valitud, kui see oleks võimalik.
25 Vakai, kuo u tomuʻa tala ia kiate kimoutolu.
Pange tähele, et ma rääkisin teile sellest enne, kui see toimub.
26 “Ko ia kapau te nau pehē kiate kimoutolu, ‘Vakai, ʻoku ʻi he toafa ia;’ ʻoua naʻa ʻalu atu: ‘Vakai, ʻoku ʻi he ngaahi potu lilo:’ ʻoua naʻa tui [ki ai].
Nii et kui öeldakse: „Vaata, ta on väljas kõrbes!“, ärge minge sinna vaatama; või kui öeldakse: „Vaata, ta on salaja siin!“, ärge uskuge seda.
27 He ʻoku hangē ko e ʻasi mai ʻoe ʻuhila mei he potu hahake, pea ulo ʻo aʻu ki he potu lulunga; ʻe pehē foki ʻae haʻu ʻae Foha ʻoe tangata.
Sest inimese Poja tulemine on nagu välk, mis sähvatab eredalt idast läände.
28 “He ko e potu ko ia ʻoku ʻi ai ʻae ʻangaʻanga, ʻe kātoa ki ai ʻae fanga ʻikale foki.
„Kus on korjus, sinna kogunevad raisakotkad.“
29 “Pea hili ʻae mamahi ʻoe ngaahi ʻaho ko ia ʻe fakapoʻuli leva ʻae laʻā, pea ʻe ʻikai ulo mai ʻae māhina, pea ʻe ngangana ʻae ngaahi fetuʻu mei he langi, pea ʻe ngalulu ʻae ngaahi mālohi ʻoe langi:
Aga kohe pärast seda tagakiusamise aega läheb päike pimedaks, kuu ei sära, tähed langevad taevast ja taeva vägesid kõigutatakse.
30 Pea ʻe toki hā mai ʻae fakaʻilonga ʻoe Foha ʻoe tangata ʻi he langi: pea ʻe toki tangi ʻae ngaahi faʻahinga kotoa pē ʻo māmani, pea te nau mamata ki he Foha ʻoe tangata ʻoku haʻu ʻi he ngaahi ʻao ʻoe langi, ʻi he mālohi mo e nāunau lahi.
Siis ilmub taevasse inimese Poja tunnustäht ja kõik maailma rahvas leinab. Nad näevad inimese Poega tulemas taeva pilvedel väe ja särava hiilgusega.
31 Pea ʻe fekau ʻe ia ʻene kau ʻāngelo mo e meʻa lea leʻo lahi, pea te nau tānaki fakataha ʻene kakai kuo fili mei hono feituʻu langi ʻe fā, mei he ngataʻanga ʻe taha ʻoe langi ʻo aʻu ki he ngataʻanga ʻe taha.
Pasunahäälega läkitab ta inglid koguma oma valituid igalt poolt, ühest taeva ja maa otsast teiseni.
32 “Pea mou tokanga ki he fakatātā ʻoe ʻakau ko e fiki: ʻOka kei litolito hono vaʻa, pea tupu hono lau, ʻoku mou ʻilo ʻoku ofi ʻae faʻahitaʻu mafana:
Õppige näitlikku õppetundi viigipuust. Kui puul kasvavad õrnad võsud ja lehed hakkavad võrsuma, siis teate, et suvi on tulemas.
33 Pea pehē foki, ʻoka mou ka mamata ki he ngaahi meʻa ni kotoa pē, mou ʻilo ʻoku ofi ia, ʻio, ʻoku ʻi he matapā.
Samamoodi kui te näete kõike seda toimumas, siis teadke, et tema tulemine on lähedal, õigupoolest on see otse ukse taga!
34 ʻOku ou tala moʻoni atu kiate kimoutolu, ʻE ʻikai ʻosi ʻae toʻutangata ni, kaeʻoua ke fakamoʻoni ʻa eni kotoa pē.
Ma ütlen teile tõtt: see põlvkond ei kao enne, kui kõik see on toimunud.
35 ʻE mole ʻae langi mo māmani, kae ʻikai mole ʻeku lea.
Taevas ja maa võivad kaduda, aga minu sõnad ei kao.
36 “Ka ko e ʻaho mo e feituʻulaʻā ko ia, ʻoku ʻikai ʻilo ki ai ha taha, pe [ʻilo ʻe ]he kau ʻāngelo ʻoe langi, ka ko ʻeku Tamai pe.
Aga keegi ei tea päeva ega tundi, millal see toimub, ei inglid taevas ega Poeg. Ainult Isa teab.
37 Kae hangē ko e ngaahi ʻaho ʻo Noa, ʻe pehē pe foki ʻae haʻu ʻae Foha ʻoe tangata.
Kui inimese Poeg tuleb, on see nagu Noa ajal.
38 He koeʻuhi ʻi he ngaahi ʻaho naʻe muʻomuʻa ʻi he lōmaki naʻa nau kai mo inu, mo mali, mo foaki ke fakamaʻu, ʻo aʻu ki he ʻaho naʻe hū ai ʻa Noa ki he vaka,
See on nagu enne veeuputust, kui nad sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele, lausa päevani, mil Noa läks laeva.
39 Pea naʻe ʻikai te nau ʻamanaki, mo ʻene hoko mai ʻae vai lahi, ʻo ʻave ʻakinautolu kotoa pē; ʻe pehē pe ʻae haʻu foki ʻae Foha ʻoe tangata.
Nad ei mõistnud, mis hakkab toimuma, kuni tuli uputus ja pühkis nad kõik minema. Nii on ka inimese Poja tulemine.
40 ʻE ʻi he ngoue ʻae toko ua; ʻe ʻave ʻae tokotaha, ka ʻe tuku ʻae tokotaha.
Kaks meest töötavad põllul. Üks võetakse, teine jäetakse maha.
41 ʻE ai ʻae fefine ʻe toko ua ʻoku ngāue ʻi he meʻa momosi; ʻe ʻave ʻae tokotaha, ka ʻe tuku ʻae tokotaha.
Kaks naist jahvatavad veskiga vilja. Üks võetakse, teine jäetakse maha.
42 “Ko ia leʻo: he ʻoku ʻikai te mou ʻilo ʻae feituʻulaʻā ko ia ʻe haʻu ai homou ʻEiki.
Nii et olge valvsad, sest te ei tea, mis päeval teie Issand tuleb.
43 Kae ʻilo eni, ka ne ʻilo ʻe he ʻeiki ʻoe fale ʻae lakanga leʻo ko ia ʻe haʻu ai ʻae kaihaʻa, [pehē], kuo ne leʻo, kae ʻikai tuku ke haea hono fale.
Aga võtke arvesse seda: kui majaomanik teaks aega, mil varas tuleb, oleks ta valvel. Ta ei laseks oma majja sisse murda ja sealt röövida.
44 Ko ia ke tali teu pe ʻakimoutolu foki: koeʻuhi ʻe haʻu ʻae Foha ʻoe tangata ʻi he feituʻulaʻā ʻoku ʻikai te mou ʻamanaki ki ai.
Ka teie peate olema valmis, sest inimese Poeg tuleb ajal, mil te teda ei oota.
45 “Pea ko hai ʻae tamaioʻeiki angatonu mo poto, kuo fakanofo ʻe heʻene ʻeiki ke pule ki hono kaungāʻapi, mo tufaki kiate kinautolu ʻae meʻakai ʻi hono taimi totonu?
Sest kes on usaldusväärne ja tähelepanelik sulane? See on see, kelle isand paneb oma majapidamise eest hoolitsema, et ta varustaks neid toiduga õigel ajal.
46 ʻOku monūʻia ʻae tamaioʻeiki ko ia, ʻoka haʻu ʻa ʻene ʻeiki, ʻo ʻilo ia ʻoku ne fai pehē.
Kui hea on selle sulase jaoks, kui isand tagasi tulles leiab ta seda tegemas!
47 Ko ʻeku tala moʻoni atu kiate kimoutolu, te ne fakanofo ia ke ne puleʻi ʻene meʻa kotoa pē.
Ma ütlen teile tõtt: isand paneb selle sulase vastutama kõige eest, mis tal on.
48 Pea kapau ʻe pehē ʻe he tamaioʻeiki angakovi ʻi hono loto, ‘ʻOku fakatuai ne haʻu ʻa ʻeku ʻeiki;’
Aga kui see sulane oleks nurjatu, ütleks ta endale: „Mu isandal läheb kaua aega“,
49 pea ne kamata teʻia ʻene kaungā tamaioʻeiki, pea kai ia mo inu fakataha mo e kau konā;
ning ta hakkaks teisi sulaseid peksma, pidutsema ning joobnutega jooma.
50 ʻE haʻu ʻae ʻeiki ʻae tamaioʻeiki ko ia, ʻi ha ʻaho ʻoku ʻikai te ne ʻamanekina, pea ʻi ha feituʻulaʻā ʻoku ʻikai te ne ʻilo,
Siis selle sulase isand tuleb tagasi siis, kui sulane ei oota, ajal, mil ta ei tea.
51 Pea ʻe tuʻuua ia, ʻo tuʻutuʻuni ke ʻinasi fakataha ia mo e kau mālualoi: pea ʻe ʻi ai ʻae tangi mo e fengaiʻitaki ʻoe nifo.
Ta raiub ta tükkideks ja kohtleb samamoodi nagu silmakirjatsejaid, saates ta paika, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
