< Fakamaau 4 >

1 Pea naʻe toe fai kovi ʻae fānau ʻa ʻIsileli ʻi he ʻao ʻo Sihova, hili ʻene mate ʻa ʻEhuti.
Les enfants d’Israël recommencèrent à mécontenter l’Eternel, après la mort d’Ahod;
2 Pea naʻe fakatau ʻakinautolu ʻe Sihova ki he nima ʻo Sapini, ko e tuʻi ʻo Kēnani, ʻaia naʻe pule ʻi Hasoa; ko e ʻeiki ʻoe tau ʻaʻana ko Sisela, ʻaia naʻe nofo ʻi Haloseti ʻoe ngaahi kolo taʻelotu.
et l’Eternel les livra au pouvoir de Jabin, roi cananéen qui régnait à Haçor, et qui avait pour général Sisara, résidant à Harochet Haggoyim.
3 Pea naʻe tangi ʻae fānau ʻa ʻIsileli kia Sihova: he naʻe ʻiate ia ʻae saliote ʻaione ʻe hivangeau; pea naʻa ne fakamamahi lahi ki he fānau ʻa ʻIsileli ʻi he taʻu ʻe uofulu.
Les enfants d’Israël implorèrent le Seigneur; car ce roi avait neuf cents chariots de guerre, et il molestait durement, pendant vingt ans, les enfants d’Israël.
4 Pea ko Tepola, ko e fefine palōfita, ko e uaifi ʻo Lapetoti, naʻa ne fakamaauʻi ʻa ʻIsileli ʻi he kuonga ko ia.
Or Débora, une prophétesse, femme de Lappidoth, gouvernait Israël à cette époque.
5 Pea naʻe nofo ia ʻi he lolo ponga, ʻi he vahaʻa ʻo Lama mo Peteli ʻi he moʻunga ʻo ʻIfalemi: pea naʻe ʻalu hake kiate ia ʻae fānau ʻa ʻIsileli ki he fakamaau.
Elle siégeait au pied du "Palmier de Débora", entre Rama et Béthel, dans la montagne d’Ephraïm; et c’est à elle que les Israélites s’adressaient pour obtenir justice.
6 Pea naʻe fekau ʻe ia ʻo ui kia Pelaki ko e foha ʻo ʻApinoami mei Ketesi-Nafitali, ʻo ne pehē kiate ia, “ʻIkai kuo fekau ʻe Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli, ʻo pehē, ‘ʻAlu ʻo ʻunuʻunu atu ki he moʻunga ko Tepoa, pea ke ʻave ʻae kau tangata ʻe toko mano ʻi he fānau ʻa Nafitalai pea ʻi he fānau ʻa Sepuloni?
Elle envoya quérir Barak, fils d’Abinoam, de Kédech-en-Nephtali, et lui dit: "Voici l’ordre de l’Eternel, Dieu d’Israël: Va déployer une armée sur le mont Thabor, après avoir pris, avec toi, dix mille hommes des tribus de Nephtali et de Zabulon;
7 Pea te u toho ki he vaitafe ko Kisoni ʻa Sisela, ko e ʻeikitau ʻoe kautau ʻo Sapini, mo ʻene ngaahi saliote mo hono fuʻu kakai; pea te u tukuange ia ki ho nima.’”
moi, je ferai avancer de ton côté, vers le torrent de Kison, Sisara, commandant de l’armée de Jabin, avec ses chariots et sa multitude, et je le livrerai en ta main."
8 Pea naʻe pehē ʻe Pelaki kiate ia, “Kapau te ta ō mo koe, pea te u ʻalu: pea kapau ʻe ʻikai te ta ō mo koe, pea ʻe ʻikai te u ʻalu.”
Barak lui répondit: "Si tu m’accompagnes, j’irai; sinon, je n’irai point."
9 Pea pehē ʻe ia, “Te ta ō moʻoni mo koe: ka ko e moʻoni ko e fononga ni ʻoku ke ʻalu ai ʻe ʻikai te ke ongolelei ai koe; koeʻuhi ʻe fakatau ʻe Sihova ʻa Sisela ki he nima ʻo ha fefine.” Pea naʻe tuʻu hake ʻa Tepola, ʻo na ō mo Pelaki ki Ketesi.
Elle répliqua: "Certes, j’irai avec toi; seulement, ce n’est pas à toi que reviendra l’honneur de ton entreprise, puisque c’est à une femme que l’Eternel aura livré Sisara." Et là-dessus Débora s’en alla avec Barak à Kédech.
10 Pea naʻe ui ʻe Pelaki ke haʻu ki Ketesi ʻa Sepuloni mo Nafitalai; pea naʻe ʻalu hake ia mo e kau tangata ʻe tokotaha mano naʻe muimui ʻiate ia: pea naʻe ʻalu hake ʻa Tepola mo ia.
Barak convoqua Zabulon et Nephtali à Kédech, dix mille hommes montèrent à sa suite, et Débora monta avec lui.
11 Pea ko Hepa ko e tangata Kena, ʻaia naʻe ʻi he fānau ʻa Hopapi ko e tamai ʻi he fono ʻa Mōsese, kuo ne fakamavahe ia mei he kau Kena, ʻo ne fokotuʻu hono fale fehikitaki ʻi he toafa ko Seaneimi, ʻaia ʻoku ʻi Ketesi.
(Or, Héber, le Kénéen, s’était séparé des Kénéens, des descendants de Hobab, beau-père de Moïse; et il avait dressé sa tente vers le Chêne de Çaanannîm, qui est près de Kédech.)
12 Pea naʻa nau fakahā kia Sisela ʻae ʻalu hake ʻa Pelaki ko e foha ʻo ʻApinoami ki he moʻunga ko Tepoa.
Sisara, ayant appris que Barak, fils d’Abinoam, s’était dirigé sur le mont Thabor,
13 Pea naʻe tānaki fakataha ʻe Sisela ʻa ʻene ngaahi saliote ʻaione ʻe hivangeau, pea mo e kakai kotoa pē naʻe ʻiate ia, mei Haloseti ʻoe ngaahi kolo taʻelotu ʻo ʻalu ki he vai lahi ʻo Kisoni.
réunit tous ses chariots, neuf cents chariots armés de fer, ainsi que toute la milice sous ses ordres, et les achemina de Harochet Haggoyim vers le torrent de Kison.
14 Pea pehē ʻe Tepola kia Pelaki, “Tuʻu hake, he ko e ʻaho ko eni kuo tukuange ʻe Sihova ʻa Sisela ki ho nima: ʻikai kuo ʻalu muʻomuʻa ʻa Sihova ʻiate koe?” Ko ia naʻe ʻalu hifo ai ʻa Pelaki mei he moʻunga ko Tepoa, pea muimui ʻiate ia ʻae kau tangata ʻe tokotaha mano.
Alors Débora dit à Barak: "En avant! car c’est aujourd’hui que le Seigneur livre en tes mains Sisara; n’est-ce pas Dieu même qui marche devant toi?" Et Barak descendit du mont Thabor, suivi de dix mille hommes.
15 Pea naʻe veuveuki ʻe Sihova ʻa Sisela mo ʻene ngaahi saliote, mo ʻene tau kotoa pē, ʻaki ʻae mata ʻoe heletā ʻi he ʻao ʻo Pelaki: ko ia naʻe hifo ai ʻa Sisela mei heʻene saliote, pea hola ʻi hono vaʻe ke mamaʻo.
L’Eternel frappa de perturbation Sisara, tous ses attelages et toute son armée, qu’il livra au glaive de Barak; Sisara sauta à bas de son char et s’enfuit à pied.
16 Ka naʻe tuli ʻe Pelaki ki he ngaahi saliote, mo e tau, ki Haloseti ʻoe ngaahi kolo taʻelotu: pea naʻe tō ʻae tau kotoa pē ʻa Sisela ki he mata ʻoe heletā: pea naʻe ʻikai fakatoe ha tangata.
Barak poursuivit attelages et armée jusqu’à Harochet Haggoyim; et toute l’armée de Sisara tomba sous le tranchant du glaive, pas un seul n’échappa.
17 Ka ko e moʻoni naʻe hola ke mamaʻo ʻa Sisela ʻi hono vaʻe ki he fale ʻo Saeli ko e uaifi ʻo Hepa ko e tangata Kena; he naʻe melino ʻa Sapini ko e tuʻi ʻo Hasoa mo e fale ʻo Hepa ko e tangata Kena.
Cependant Sisara fuyait à pied vers la tente de Jaël, femme de Héber le Kénéen; car il y avait paix entre Jabin, roi de Haçor, et la famille de Héber le Kénéen.
18 Pea naʻe ʻalu kituʻa ʻa Saeli ke fakafetaulaki kia Sisela, ʻo ne pehē kiate ia, “Afe mai, ʻE hoku ʻeiki, afe mai kiate au; ʻoua naʻa manavahē.” Pea ʻi heʻene afe kiate ia ki he fale naʻa ne ʻufiʻufi ʻaki ʻe ia ia ʻae pulupulu.
Jaël sortit à la rencontre de Sisara et lui dit: "Entre, seigneur, entre chez moi, ne crains rien!" Il la suivit dans la tente, et elle le cacha sous une couverture.
19 Pea pehē ʻe ia kiate ia, “ʻOku ou kole kiate koe, tuku mai ha vai siʻi ke u inu; he ʻoku ou fieinua.” Pea naʻe toʻo ʻe ia ʻae hina huʻahuhu, ʻo ne ʻatu ia ke ne inu, pea ʻufiʻufi ʻe ia ia.
Il lui dit: "Donne-moi, je te prie, un peu d’eau à boire, j’ai soif!" Et elle ouvrit l’outre au lait, lui donna à boire et le recouvrit.
20 Pea toe lea ʻe ia kiate ia, “Tuʻu ʻi he matapā ʻoe fale, pea ʻe pehē, kapau ʻe haʻu ha tangata ʻo fehuʻi kiate koe, ʻo pehē, “ʻOku ʻi heni ha tangata,” pea ke pehē ai ʻe koe, “ʻOku ʻikai.”
Il lui dit: "Tiens-toi à l’entrée de la tente, et si l’on vient te demander: Y a-t-il quelqu’un ici? tu répondras: Non.
21 Pea naʻe toʻo ʻe Saeli ko e uaifi ʻo Hepa ʻae faʻo ʻoe fale, pea toʻo ʻae hamala ʻi hono nima, pea naʻe ʻalu fakaʻeteʻete ia kiate ia, pea tuki ʻae faʻo ki hono ʻulu ke ʻasi ʻo fakamaʻu ʻaki ia ki he kelekele: he naʻe maʻu pe ʻene mohe, pea naʻa ne ongosia. Pea naʻe mate ai ia.
Or Jaël, femme de Héber, prit une cheville de la tente, se saisit d’un marteau, se glissa près de lui sans bruit et enfonça dans sa tempe la cheville, qui resta fichée en terre; lui, fatigué, s’était endormi; il mourut.
22 Pea vakai, ʻi he tuli ʻe Pelaki ʻa Sisela, naʻe ʻalu kituʻa ʻa Saeli ke fakafetaulaki kiate ia, ʻo ne pehē kiate ia, “Haʻu, pea te u fakahā kiate koe ʻae tangata ʻoku ke kumi.” Pea ʻi heʻene hū mo ia, vakai, kuo tuku ʻi ai ʻa Sisela kuo mate, pea naʻe ʻi hono ʻulu ʻae faʻo.
Cependant Barak vint, poursuivant Sisara; Jaël s’avança à sa rencontre et lui dit: "Viens, je vais te faire voir l’homme que tu cherches." Il la suivit et vit Sisara étendu mort, la tempe traversée par la cheville.
23 Naʻe pehē ʻae fakavaivai ʻe he ʻOtua ʻi he ʻaho ko ia ʻa Sapini ko e tuʻi ʻo Kēnani ʻi he ʻao ʻoe fānau ʻa ʻIsileli.
Ce jour-là, Dieu abattit Jabin, roi de Canaan, devant les enfants d’Israël;
24 Pea naʻe fakamonūʻia ʻo mālohi ʻae nima ʻoe fānau ʻa ʻIsileli kia Sapini ko e tuʻi ʻo Kēnani, ʻo aʻu ki heʻenau fakaʻauha ʻa Sapini ko e tuʻi ʻo Kēnani.
et la puissance des enfants d’Israël alla s’appesantissant sur Jabin, roi de Canaan, si bien qu’ils consommèrent sa ruine.

< Fakamaau 4 >