< Fakamaau 21 >
1 Pea naʻe fuakava ʻae kau tangata ʻIsileli ʻi Misipa, ʻo pehē, “ʻOua naʻa ai ha tokotaha ʻiate kitautolu ʻe ʻatu hono ʻofefine kia Penisimani kenau mali.”
Or les hommes d'Israël avaient juré à Mitspa, en disant: Nul de nous ne donnera sa fille pour femme à un Benjamite.
2 Pea naʻe haʻu ʻae kakai ki he fale ʻoe ʻOtua, pea nofo ʻi ai ʻo aʻu ki he efiafi, pea naʻe hiki honau leʻo, ʻo tangi mamahi;
Puis le peuple vint à Béthel, et resta là jusqu'au soir en la présence de Dieu. Ils élevèrent la voix et répandirent des larmes en abondance,
3 Pea naʻa nau pehē, “ʻE Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli, ko e hā kuo hoko ai ʻae meʻa ni ʻi ʻIsileli, koeʻuhi ke mole ai he ʻaho ni ha faʻahinga ʻi ʻIsileli?”
Et ils dirent: O Éternel, Dieu d'Israël, pourquoi ceci est-il arrivé en Israël, qu'il manque aujourd'hui une tribu d'Israël?
4 Pea naʻe hoko ʻo pehē ʻi he pongipongi hake, naʻe tuʻu ai ʻae kakai, pea fokotuʻu ʻi ai ʻae feilaulauʻanga, pea naʻe ʻatu ai ʻae ngaahi feilaulau tutu mo e ngaahi feilaulau fakalelei.
Et le lendemain le peuple se leva de bon matin; et ils bâtirent là un autel, et ils offrirent des holocaustes et des sacrifices de prospérité.
5 Pea pehē ʻe he fānau ʻa ʻIsileli, “Ko hai ia ʻi he ngaahi faʻahinga ʻo ʻIsileli naʻe ʻikai ʻalu hake mo e fakataha lahi kia Sihova? He naʻa nau fai ʻae fuakava lahi koeʻuhi ko ia naʻe ʻikai ʻalu hake kia Sihova ki Misipa, ʻo pehē, ‘Ko e moʻoni ʻe tāmateʻi ia.’”
Alors les enfants d'Israël dirent: Qui est celui d'entre toutes les tribus d'Israël qui n'est point monté à l'assemblée, vers l'Éternel? Car on avait fait un grand serment contre celui qui ne monterait point vers l'Éternel, à Mitspa, en disant: Il sera puni de mort!
6 Pea naʻe fakatomala ʻe he fānau ʻa ʻIsileli koeʻuhi ko Penisimani ko honau tokoua, ʻonau pehē, “Kuo motuhi ha faʻahinga ʻe taha mei ʻIsileli he ʻaho ni.
Car les enfants d'Israël se repentaient de ce qui était arrivé à Benjamin, leur frère, et disaient: Aujourd'hui une tribu a été retranchée d'Israël.
7 Ko e hā te tau fai koeʻuhi ke maʻu honau uaifi ʻekinautolu ʻoku toe, he kuo tau fuakava ʻia Sihova ʻe ʻikai te tau foaki kenau mali mo hotau ngaahi ʻofefine?”
Que ferons-nous pour ceux qui sont demeurés de reste, pour leur donner des femmes, puisque nous avons juré par l'Éternel que nous ne leur donnerions point de nos filles pour femmes?
8 Pea naʻa nau pehē, “Ko hai ha tokotaha ʻoe faʻahinga ʻo ʻIsileli naʻe ʻikai ʻalu hake ki Misipa kia Sihova?” Pea vakai, naʻe ʻikai haʻu ha tokotaha ki he ʻapitanga mei Sepesi-Kiliati ki he fakataha lahi.
Ils dirent donc: Y a-t-il quelqu'un d'entre les tribus d'Israël qui ne soit point monté vers l'Éternel, à Mitspa? Et voici, personne de Jabès de Galaad n'était venu au camp, à l'assemblée;
9 He naʻe lau ʻae kakai, pea vakai, naʻe ʻikai ʻi ai ha taha mei he kakai ʻo Sepesi-Kiliati.
Quand on fit le dénombrement du peuple, nul ne s'y trouva des habitants de Jabès de Galaad.
10 Pea naʻe fekau ki ai ʻe he fakataha lahi ʻae kau tangata ʻe tokotaha mano naʻe mālohi lahi, pea naʻe fekau pehē kiate kinautolu, “ʻAlu, ʻo taaʻi ʻae kakai ʻo Sepesi-Kiliati ʻaki ʻae mata ʻoe heletā, ʻae kau fefine mo e fānau.”
Alors l'assemblée y envoya douze mille hommes des plus vaillants, et leur donna cet ordre: Allez et faites passer au fil de l'épée les habitants de Jabès de Galaad, tant les femmes que les petits enfants.
11 Pea ko e meʻa ni ke mou fai, Te mou fakaʻauha ʻaupito ʻae tangata kotoa pē, mo e fefine kotoa pē kuo mohe mo e tangata.
Voici donc ce que vous ferez: Vous vouerez à l'interdit tout mâle, et toute femme qui a connu la couche d'un homme.
12 Pea naʻa nau ʻilo ʻi he kakai ʻo Sepesi-Kiliati ʻae kau taʻahine tāupoʻou ʻe toko fāngeau, naʻe ʻikai tenau ʻilo ʻae tangata ʻi he mohe mo e tangata: pea naʻa nau ʻomi ʻakinautolu ki he ʻapitanga ki Sailo, ʻaia ʻoku ʻi he fonua ko Kēnani.
Et ils trouvèrent, parmi les habitants de Jabès de Galaad, quatre cents filles vierges, qui n'avaient point connu la couche d'un homme, et ils les amenèrent au camp, à Silo, qui est au pays de Canaan.
13 Pea naʻe ʻave ʻae lea mei he fakataha lahi ki he fānau ʻa Penisimani, naʻe [nofo ]ʻi he maka ko Limoni, pea ko e lea fakamelino ia kiate kinautolu.
Alors toute l'assemblée envoya parler aux Benjamites, qui étaient au rocher de Rimmon, et on leur annonça la paix.
14 Pea naʻe toe haʻu ʻa Penisimani he kuonga ko ia; pea naʻa nau ʻatu honau ngaahi uaifi ʻaia kuo nau fakamoʻui ʻi he kau fefine ʻo Sepesi-Kiliati: ka naʻe ʻikai tenau totofu.
En ce temps-là, les Benjamites revinrent, et on leur donna les femmes à qui on avait laissé la vie parmi les femmes de Jabès de Galaad; mais il ne s'en trouva pas assez pour eux.
15 Pea naʻe fakatomala ʻae kakai ʻia Penisimani, koeʻuhi kuo fai ʻe Sihova ha tautea ʻi he ngaahi faʻahinga ʻo ʻIsileli.
Et le peuple se repentait au sujet de Benjamin, car l'Éternel avait fait une brèche aux tribus d'Israël.
16 Pea naʻe toki pehē ʻe he kau mātuʻa ʻoe fakataha, “Ko e hā ha meʻa te tau fai koeʻuhi ke maʻu uaifi ʻakinautolu ʻoku toe, koeʻuhi kuo ʻauha ʻae kau fefine meia Penisimani?
Et les anciens de l'assemblée dirent: Que ferons-nous pour donner des femmes à ceux qui restent? car les femmes des Benjamites ont été exterminées.
17 Pea naʻa nau pehē, Ke ʻai ha tofiʻa moʻonautolu kuo hao ʻia Penisimani, koeʻuhi ke ʻoua naʻa ʻauha ha faʻahinga ʻe taha ʻi ʻIsileli.
Et ils dirent: Ceux qui sont réchappés, posséderont ce qui appartenait à Benjamin, afin qu'une tribu ne soit pas retranchée d'Israël.
18 Ka ʻoku moʻoni ʻoku ʻikai ngofua ke tau ʻatu honau uaifi ʻi hotau ngaahi ʻofefine: he kuo fuakava ʻae fānau ʻa ʻIsileli, ʻo pehē, Ke malaʻia ia ʻaia ʻoku ne foaki ha uaifi kia Penisimani.”
Cependant, nous ne pouvons pas leur donner des femmes d'entre nos filles; car les enfants d'Israël ont juré, en disant: Maudit soit celui qui donnera une femme à Benjamin!
19 Pea naʻa nau pehē, “Vakai, ʻoku ai ʻae kātoanga maʻa Sihova ʻoku fai ʻi he taʻu kotoa pē ʻi Sailo,” ʻi he potu fakatokelau ʻo Peteli, ʻi he potu hahake ʻi he hala lahi ʻoku ʻalu hake mei Peteli ki Sikemi, pea ʻi he potu tonga ʻo Lepona.
Et ils dirent: Voici, il y a chaque année une fête de l'Éternel à Silo, qui est au nord de Béthel, et à l'orient du chemin qui monte de Béthel à Sichem, et au midi de Lébona.
20 Ko ia naʻa nau fekau ai ki he fānau ʻa Penisimani, ʻo pehē, “ʻAlu ʻo toitoi, tatali ʻi he ngaahi ngoue vaine;
Et ils donnèrent cet ordre aux enfants de Benjamin: Allez, et placez-vous en embuscade dans les vignes;
21 Pea sio, pea vakai, kapau ʻoku haʻu ʻae ngaahi ʻofefine ʻo Sailo ke meʻe ʻi he ngaahi meʻe, mou haʻu ai mei he ngaahi ngoue vaine, ʻo puke ke taki taha homou uaifi ʻi he ngaahi ʻofefine ʻo Sailo, pea mou ʻalu ki he fonua ʻo Penisimani.
Et quand vous verrez que les filles de Silo sortiront pour danser au son des flûtes, alors vous sortirez des vignes, et vous enlèverez chacun pour vous une femme, d'entre les filles de Silo, et vous vous en irez au pays de Benjamin.
22 ‘Pea ka haʻu ʻenau ngaahi tamai, pe ko honau ngaahi tuongaʻane ke ʻeke ia kiate kimautolu, te mau pehē kiate kinautolu, Mou fai ʻofa kiate kinautolu koeʻuhi ko kimautolu: koeʻuhi naʻe ʻikai te mau fakatoe kiate kinautolu taki taha hono uaifi ʻi he tau: pea naʻe ʻikai te mou foaki ʻakinautolu ʻi he kuonga ni, ke mou halaia ai.’”
Et quand leurs pères ou leurs frères viendront se plaindre auprès de nous, nous leur dirons: Ayez pitié d'eux pour l'amour de nous; parce que nous n'avons point pris de femme pour chacun d'eux dans cette guerre. Car ce n'est pas vous qui les leur avez données; en ce cas vous auriez été coupables.
23 Pea naʻe fai pehē ʻe he fānau ʻa Penisimani, ʻo fili honau uaifi ʻo fakatatau ki honau lau, meiate kinautolu naʻe meʻe, ʻakinautolu naʻa nau puke: pea naʻa nau ʻalu ʻo toe hoko ki honau tofiʻa, ʻo toe teuteu ʻenau ngaahi kolo, pea nofo ki ai.
Les enfants de Benjamin firent ainsi, et prirent des femmes, selon leur nombre, d'entre les danseuses qu'ils enlevèrent; puis, ils partirent et retournèrent dans leur héritage; ils rebâtirent des villes, et y habitèrent.
24 Pea naʻe ʻalu mei ai ʻae fānau ʻa ʻIsileli ʻi he kuonga ko ia, ʻae tangata taki taha ki hono faʻahinga pea ki hono kāinga, pea naʻe ʻalu mei ai ʻae tangata taki taha ki hono tofiʻa.
Dans le même temps les enfants d'Israël s'en retournèrent de là, chacun en sa tribu et dans sa famille; ils s'en allèrent de là chacun dans son héritage.
25 ʻI he ngaahi ʻaho ko ia naʻe ʻikai ha tuʻi ʻi ʻIsileli: ka naʻe fai ʻe he tangata kotoa pē ʻaia naʻe lelei ʻi hono mata ʻoʻona.
En ces jours-là il n'y avait point de roi en Israël, mais chacun faisait ce qui lui semblait bon.