< Fakamaau 14 >
1 Pea naʻe ʻalu hifo ʻa Samisoni ki Timinate, ʻo ne mamata ʻi Timinate ki ha fefine ʻi he ngaahi ʻofefine ʻoe kau Filisitia.
Simson aber ging nach Timnat hinab und sah zu Timnat ein philistäisches Weib.
2 Pea naʻe haʻu ia, ʻo tala ki heʻene tamai mo ʻene faʻē, ʻo ne pehē, “Kuo u mamata ʻi Timinate ki he fefine ʻi he ngaahi ʻofefine ʻoe kau Filisitia pea ko eni, ke mo maʻu ia moʻoku ke ma mali.”
Da ging er hinauf und erzählte es Vater und Mutter. Er sprach: "Ich habe zu Timnat ein philistäisches Weib gesehen. Freit mir sie jetzt zum Weibe!"
3 Pea naʻe pehē ai ʻe heʻene tamai mo ʻene faʻē kiate ia, “ʻOku ʻikai koā ha fefine ʻi he ngaahi ʻofefine ʻo ho kāinga, pe ʻi hoku kakai kotoa pē, kuo ke ʻalu ai ke fili ha uaifi mei he kakai Filisitia taʻekamu?” Pea naʻe pehē ʻe Samisoni ki heʻene tamai, “Ke ke maʻu ia moʻoku he ʻoku lelei ia kiate au.”
Da sprachen zu ihm Vater und Mutter: "Gibt es unter den Töchtern deiner Brüder und in meinem ganzen Volke kein Weib, daß du bei den unbeschnittenen Philistern ein Weib freien willst?" Simson aber sprach zu seinem Vater: "Freie mir sie! Denn diese gefällt mir."
4 Ka naʻe ʻikai ʻilo ʻe heʻene tamai mo ʻene faʻē naʻe ueʻi ia ʻe Sihova, koeʻuhi ke ne ʻilo ai ha meʻa ke tauheleʻi ʻae kau Filisitia: he naʻe pule ʻae kau Filisitia ʻi he kuonga ko ia ki ʻIsileli.
Sein Vater und seine Mutter aber wußten nicht, daß es vom Herrn kam, daß er einen Anlaß gegen die Philister suchte. Zu jener Zeit herrschten nämlich die Philister über Israel.
5 Pea naʻe ʻalu hifo ʻa Samisoni, mo ʻene tamai mo ʻene faʻē, ki Timinate, pea nau hoko ki he ngaahi ngoue vaine ʻi Timinate: pea vakai, naʻa ne fetaulaki mo e laione mui ʻaia naʻe ʻoho ngungulu ange kiate ia.
So ging Simson mit Vater und Mutter nach Timnat hinunter. Sie kamen zu den Weinbergen Timnats. Und da brüllte ihm ein junger Löwe entgegen.
6 Pea naʻe hoko mālohi lahi ʻae Laumālie ʻo Sihova kiate ia, pea ne haehae [ʻae laione ]ʻo hangē ko ʻene haehae ʻae ʻuhikiʻi kosi, pea naʻe ʻikai ha meʻa ʻi hono nima: ka naʻe ʻikai te ne fakahā ki heʻene tamai pē ko ʻene faʻē, ʻaia kuo ne fai.
Da kam der Geist des Herrn über ihn, und er schlitzte ihn auf, wie man ein Böckchen aufschlitzt. Er hatte dabei nichts in der Hand. Seinem Vater und seiner Mutter aber sagte er nicht, was er getan.
7 Pea naʻe ʻalu hifo ia, pea alea ia mo e fefine: pea naʻe fiemālie lahi ʻa Samisoni ʻiate ia.
Dann ging er hinab und warb um das Weib, und sie gefiel Simson.
8 Pea hili ʻae ngaahi ʻaho niʻihi, naʻe toe liu mai ia ke ne maʻu ia, pea afe ia mei he hala ke mamata ki he ʻangaʻanga ʻoe laione: pea vakai, naʻe ʻi ai ʻae fuifui pi mo e hone ʻi he ʻangaʻanga ʻoe laione.
Nach einiger Zeit kam er wieder, sie heimzuholen. Da bog er ab, das Aas des Löwen zu schauen. Da war in dem Körper des Löwen, ein Bienenschwarm und Honig.
9 Pea naʻe toʻo ʻe ia mei ai ki hono nima, pea ʻalu pe mo kai, pe haʻu ia ki heʻene tamai mo ʻene faʻē, pea ne ʻatu kiate kinaua, pea ne na kai: ka naʻe ʻikai te ne tala kiate kinaua kuo ne toʻo ʻae hone mei he ʻangaʻanga ʻoe laione.
Er nahm diesen in seine Hände und aß im Gehen. Und als er zu Vater und Mutter kam, gab er ihnen davon, und sie aßen. Er verriet ihnen aber nicht, daß er den Honig aus dem Körper des Löwen geholt hatte.
10 Pea naʻe ʻalu hifo ʻene tamai ki he fefine: pea naʻe fai ʻi ai ʻe Samisoni ʻae kātoanga: he naʻe pehē pe ʻae anga ʻoe kau talavou.
Dann ging er selber wegen des Weibes hinab. Und Simson veranstaltete dort ein Gelage. Denn so machten es die jungen Leute.
11 Pea ʻi heʻenau mamata kiate ia, pea pehē, naʻa nau ʻomi ʻae kau tangata ʻe toko tolungofulu ko ʻene kaumeʻa.
Als sie ihn sahen, wählten sie dreißig Genossen aus, und diese blieben bei ihm.
12 Pea naʻe pehē ʻe Samisoni kiate kinautolu, “Ko eni, te u tuku atu ʻae lea ʻoku fufū hono ʻuhinga kiate kimoutolu: kapau te mou fakahā moʻoni ia kiate au ʻi hono ʻaho fitu ʻoe kātoanga, ʻo ʻilo ia, te u ʻatu kiate kimoutolu ʻae kofu loto ʻe tolungofulu mo e kofu ki he sino kotoa ʻe tolungofulu.
Zu diesen sprach Simson: "Ich will euch ein Rätsel aufgeben. Löst ihr es mir in den sieben Tagen des Gelages, und findet ihr es, dann gebe ich euch dreißig Unterkleider und dreißig Festgewänder.
13 Pea kapau ʻe ʻikai te mou faʻa fakahā ia kiate au, te mou tuku mai kiate au ʻae kofu loto ʻe tolungofulu, mo e kofu kotoa ʻe tolungofulu. Pea naʻa nau pehē kiate ia, “Tuku mai hoʻo lea ʻoku ʻuhinga fufū, koeʻuhi ke mau fanongo ki ai.”
Könnt ihr es mir aber nicht lösen, dann gebt ihr mir dreißig Unterkleider und dreißig Festgewänder." Sie sprachen zu ihm: "Gib dein Rätsel auf, daß wir es vernehmen!"
14 Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Naʻe tupu ʻae meʻakai mei he ʻuakai, pea naʻe tupu mei he mālohi ʻae meʻa melie.” Pea naʻe ʻosi ʻae ʻaho ʻe tolu mo e ʻikai tenau faʻa fakaʻuhingaʻi ʻae lea.
Er sprach zu ihnen: "Fraß ist vom Fresser gekommen, Süßes vom Herben." Sie aber konnten während dreier Tage das Rätsel nicht lösen.
15 Pea ʻi hono fitu ʻoe ʻaho, naʻe pehē, naʻa nau tala ki he uaifi ʻo Samisoni, ʻo pehē, “Fakakolekole ki ho husepāniti, koeʻuhi ke ne fakahā kiate kimautolu ʻae lea, telia naʻa mau tutu koe mo e fale ʻo hoʻo tamai ʻaki ʻae afi: he kuo mou talia ʻakimautolu ke toe toʻo pe ʻemau meʻa? ʻIkai ʻoku pehē?”
Am vierten Tage sprachen sie zu Simsons Weib: "Berede deinen Mann, daß er uns des Rätsels Lösung gibt! Sonst verbrennen wir dich und das Haus deines Vaters. Habt ihr uns nur eingeladen, um uns arm zu machen? Oder nicht?"
16 Pea naʻe tangi ʻae uaifi ʻo Samisoni ʻi hono ʻao, ʻo ne pehē, “ʻOku ke fehiʻa pe kiate au, pea ʻoku ʻikai te ke ʻofa kiate au: kuo ke tuku atu ʻae lea ki he fānau ʻa hoku kakai, pea ʻoku teʻeki ai te ke tala ia kiate au.” Pea pehē ʻe ia kiate ia, “Vakai, naʻe ʻikai te u tala ia ki heʻeku tamai mo ʻeku faʻē, pea ʻe lelei ʻeku tala ia kiate koe?”
Da weinte Simsons Weib ihm vor und sprach: "Nicht anders ist's: Du bist mir abgeneigt. Du liebst mich nicht. Hast du nicht meinen Landsleuten ein Rätsel aufgegeben? Und mir sagst du es nicht." Er sprach zu ihr: "Weder Vater noch Mutter habe ich es verraten und dir sollt ich es verraten?"
17 Pea naʻe tangi pe ia ʻi hono ʻao, ʻi hono toenga ʻaho ʻo ʻenau kātoanga: pea hoko ki hono fitu ʻoe ʻaho, pea pehē, naʻa ne tala ia kiate ia, he naʻe fakafiu fakamamahi ia kiate ia: pea naʻe fakahā ʻe ia ʻae lea mo hono ʻuhinga fufū ki he fānau ʻa hono kakai.
Da weinte sie ihm die sieben Tage vor, die das Gelage dauerte. Am siebten Tage aber verriet er es ihr, weil sie ihn gequält hatte. Und sie verriet das Rätsel ihren Landsleuten.
18 Pea lea kiate ia ʻe he kau tangata ʻoe kolo ʻi hono fitu ʻoe ʻaho, ʻi he teʻeki ai tō ʻae laʻā, ʻo pehē, “Ko e hā ʻoku melie lahi ʻi he honi? Pea ko e hā ʻoku mālohi hake ʻi he laione?” Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Ka ne taʻeʻoua hoʻomou keli mo ʻeku pulu fefine, pehē ne ʻikai te mou ʻilo ʻeku lea mo hono ʻuhinga fufū.”
Am siebten Tage sagten die Leute der Stadt zu ihm, bevor er ins Brautgemach ging: "Was ist süßer als Honig, und was ist herber als ein Löwe?" Er sprach zu ihnen: "Hättet ihr nicht mit meinem Kalbe gepflügt, so hättet ihr mein Rätsel nicht gelöst."
19 Pea naʻe hoko mālohi ʻae Laumālie ʻo Sihova kiate ia, pea ʻalu hifo ia ki ʻAsikeloni, ʻo ne tāmateʻi ʻae kau tangata ʻiate kinautolu ʻe toko tolungofulu, pea naʻe toʻo ʻe ia honau ngaahi kofu, ʻo ʻatu ʻae ngaahi kofu kiate kinautolu naʻe fakahā ʻene lea fufū. Pea naʻe tupu ai ʻene ʻita, pea ʻalu hake ai ia ki he fale ʻo ʻene tamai.
Dann überkam ihn der Geist des Herrn. Er stieg nach Askalon hinab und erschlug von ihnen dreißig Mann. Diesen nahm er die Gewandung und gab die Festgewänder den Rätsellösern. Doch ward er darüber zornig und ging zu seines Vaters Haus hinauf.
20 Ka naʻe ʻatu ʻae uaifi ʻo Samisoni ki heʻene kaumeʻa, ʻaia naʻa ne faʻaki ki ai ko hono kāinga.
Simsons Weib aber ward seinem Gesellen zuteil, der sein Nebenbuhler gewesen war.