< Sione 6 >
1 Hili eni, naʻe folau ʻa Sisu ʻi he tahi ʻo Kāleli, ʻaia ʻoku ʻo Taipiliō.
Maniyereokon Iyesus Gelil aats k'aroniye bak'ets b́kimi, manwere T'ibriyados aats k'aroniye.
2 Pea muimui ʻiate ia ʻae fuʻu kakai, koeʻuhi naʻa nau mamata ki he ngaahi mana naʻa ne fai kiate kinautolu naʻe mahaki.
Ay ashuwots Iyesus shodtswotsi kashit b́k'alts adits keewo bobek'tsosh b́shuutso shoy dek't bosha'i.
3 Pea naʻe ʻalu hake ʻa Sisu ki ha moʻunga, pea nofo ai ia mo ʻene kau ākonga.
Iyesus guri abaats kesht manoke b́ danifwotsnton beeb́dek'i.
4 Pea naʻe ofi ʻae Lakaatu, ko e kātoanga ʻae kakai Siu.
Ayhudiwots fazigi baaliyo manoor t'intni b́tesh.
5 Pea hanga hake ʻe Sisu hono fofonga, ʻo mamata ki he fuʻu tokolahi ʻoku haʻu kiate ia, pea lea ia kia Filipe, “Te tau fakatau ʻae mā mei fē, ke kai ʻekinautolu ni?”
Manoor Iyesus ay asho b́maants b́waafe dambaan kawdek't s'iilt Filp'ossh, «Jam ashaansh bodet misho eewkneya keewosh nofaliti?» bí et.
6 Pea naʻa ne lea ʻaki eni ko e ʻahiʻahi kiate ia: he naʻa ne ʻilo ʻe ia ʻaia te ne fai.
Iyesus man b́ keew Filip'osi fadbek'osha bako b́k'alitwok'o bí b́tookon danfee b́tesh.
7 Pea talaange ʻe Filipe kiate ia, “Ko e mā ki he tenali ʻe uangeau, ʻe ʻikai lahi kiate kinautolu, koeʻuhi ke nau taki taha ha konga siʻi.”
Flip'oswere «Botook tookosh mishi tiish tisho dab imosh git bal Dinariyon misho keewere boosh boratse» ett bíaaniy.
8 Pea ko ʻene ākonga ʻe tokotaha, ko ʻAnitelū, ko e tokoua ʻo Saimone Pita, naʻe pehē ʻe ia kiate ia,
B́ danifuwotsitse iko Sim'on P'et'ros eshu Indriyas hank'o bíet,
9 “ʻOku ʻi heni ʻae tama, ʻoku ne maʻu ʻae foʻi mā paʻale ʻe nima, mo e ika siʻi ʻe ua: ka ko e hā ia ʻi he fuʻu tokolahi?”
«Uts geshi mishonat git mus' detsts na'a iko hanoke fa'e bíeti, ernmó han jam ashaansh awukoneya b́ bodeti?»
10 Pea tala ʻe Sisu, “Pule ke nofo ki lalo ʻae kau tangata.” Pea naʻe mohukuʻia ʻae potu. Pea nofo ki lalo ʻae kau tangata, naʻa nau toko nima afe nai.
Iyesuswere «Ashuwotsi beezwore» bíet. Manoke ay mooc'o fa'e b́tesh, ashuwotswere be bodek', botaawonúwere nungushi aano úts kumok'o bornke botesh.
11 Pea naʻe toʻo ʻe Sisu ʻae mā; pea ne fakafetaʻi, pea tufa ia ki he kau ākonga, kae [tufaki ]ʻe he kau ākonga kiate kinautolu naʻe nofo; pea [tufaki ]mo e ika ke ʻoua ke nau fiu.
Maniyere hakon Iyesus mishman k'a'udek't b́údiyakon beyiru ashuwotssh b́ kayi. Mank'o mus'uwotsi boosh b́ kayi, jametsuwots boosh b́ bodetuwok'owo bodaatsi.
12 Pea kuo mākona ʻakinautolu, pea tala ʻe ia ki heʻene kau ākonga, “Tānaki hono toenga, kaeʻoua naʻa liʻaki ha meʻa.”
Jametswots maat boworiyakon Iyesus b́ danifuwotssh, «Ik jago dats oorar bíawasherawk'o mishifed'o kakwere» bíet.
13 Ko ia naʻa nau tānaki ia, ʻo fakafonu ʻae kato ʻe hongofulu ma ua, ʻi he toenga mā paʻale ʻe nima, ka kuo hili ʻae kai ʻae kakai.
Bowere ash ashuwots maat bo eree ortso útś geshi mishi tishuwots fed'o kakudek't tatse git mishimaron s'eentsbok'ri.
14 Pea ʻi he mamata ʻe he kau tangata ko ia ki he mana kuo fai ʻe Sisu, naʻa nau pehē, “Tā ko e moʻoni ko eni ʻae palōfita [naʻe pehē ]ʻe haʻu ki māmani.”
Ashuwots Iyesus b́ fints aditsman bo bek'tsok'on, «Datsats weetwo nebiyiyo ariko haniye!» bo eti.
15 Pea kuo ʻilo ʻe Sisu te nau haʻu ʻo puke fakamālohi ia, ke fakanofo ia ko e tuʻi, naʻa ne toe ʻalu tokotaha pe ki ha moʻunga.
Ashuwotsmó angnon de'amr bín nugús woshosh gawbok'rtsok'o dank'rat aani Iyesus bí'al guri abaats k'azbiami.
16 Pea kuo hoko ʻae efiafi, naʻe ʻalu ʻene kau ākonga ki tahi,
Datso b́ iltsok'on b́ danifuwots aats k'aro maants k'az bo'ot'.
17 ʻO heka vaka, pea taumuʻa ki Kapaneume. Pea kuo poʻuli, ka ʻoku teʻeki hoko mai ʻa Sisu kiate kinautolu.
Jelbats kinddek't K'frnahom maants bo tuwi, manoori sa'atonuwere t'aluwtsere b́tesh, Iyesuswere book warafa'e b́ tesh.
18 Pea naʻe tō ʻae fuʻu matangi pea peaua ʻae tahi.
Jong kup'o b́ jongefere b́ teshtsotse, aatsi k'aro giwu b́wutsi.
19 Pea hili ʻenau ʻaʻalo ʻi he maile ʻe tolu mo e toe, naʻa nau mamata kia Sisu ʻoku ʻeveʻeva ʻi he tahi, mo ʻunuʻunu mai ki he vaka: pea naʻa nau manavahē.
B́ danifuwots wee útso wee shirt kilo metrok'o jelbu jook dek't boama'iyakon Iyesus aatsatse sha'efere jelbu maants b́ t'infere bek't shatboguts.
20 Ka naʻe pehē ʻe ia kiate kinautolu, ‘Ko au pe; ʻoua ʻe manavahē.’
Bímó «Taane! shatk'ayere!» bíet.
21 Pea naʻa nau maʻu loto fiefia ia ki he vaka; pea tau leva ʻae vaka ki he fonua naʻa nau folau ki ai.
Bowere gene'uwat bí jelbuts b́kindituwok'o bo geyi, manorowere jelbu boamiru datsats ambodbwtsi.
22 Pea ko e ʻaho naʻa na feholoi, ʻi he mamata ʻae kakai naʻe tutuʻu ʻi he kauvai ʻe taha, naʻe ʻikai ha vaka ʻi ai ka ko ia pe naʻe heka ai ʻene kau ākonga, pea naʻe ʻikai ʻalu ʻa Sisu ki he vaka mo ʻene kau ākonga, ka naʻe folau ʻa ʻene kau ākonga pe;
Yatsok'on aats k'aroniyere bak'etse oorat teshts ashuwots, aats k'aratse jelbu ik s'uz b́teshtsok'onat manoknowere b́ danifuwots s'uz boamtsok'o, Iyesusmó bonton jelbuts b́ kindrawok'o bek'tni botesh.
23 (Ka naʻe haʻu ʻae ngaahi vaka kehe mei Taipiliō, ʻo ofi ki he potu naʻa nau kai mā ai, ʻi he hili ʻae fakafetaʻi ʻe he ʻEiki: )
Wotowa eree k'osh jelbuwots T'bryadositse tuut Iyesusi údon Ik' b́ k'ontsokonat ash asho mish bomaatsok boweyi.
24 Pea ʻi he mamata ʻae kakai ʻoku ʻikai ʻi ai ʻa Sisu, pe ko ʻene kau ākonga, naʻa nau heka vaka, pea haʻu ki Kapaneume, ʻo kumi ʻa Sisu.
Ash ashuwots Iyesus wotowa b́ danifwots manoke bo aaltsok'o bo bek'tsok'on jelb manotsits kind dek't Iyesusi geyo K'frnahom maants boami.
25 Pea ʻi heʻenau ʻilo ia ʻi he kauvai ʻe taha, naʻa nau fehuʻi kiate ia, Lāpai, naʻa ke haʻu ʻanefē ki heni?
Aats k'aronye bak'etse bín bodatstsok'on, «Danifono, hanok awure nweyi?» bo et.
26 Pea leaange ʻa Sisu kiate kinautolu, ʻo pehē, “Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala kiate kimoutolu, ʻoku ʻikai te mou kumi au, koeʻuhi ko hoʻomou mamata ki he ngaahi mana, ka ko e meʻa ʻi hoʻomou kai ʻi he ngaahi foʻi mā, pea mākona.
Iyesuswere hank'o ett boosh bíaaniy, «Arikon, arikoniye itsh ti'etiriye, it taan it geyirye misho maat it wortsosha bako adits keewo it bek'tsoshaliye.
27 ʻOua ʻe ngāue ki he meʻakai ʻoku ʻauha, ka ki he meʻakai ʻoku tolonga ki he moʻui taʻengata, ʻaia ʻe foaki ʻe he Foha ʻoe tangata kiate kimoutolu: he kuo fakaʻilonga ia ʻe he ʻOtua ko e Tamai.” (aiōnios )
T'afit mishosh fink'ayere, maniyere Ik'o niho arikon daniyosh matabon b́ togts ash na'o b́ imet dúre dúri kash wotit mishosh finore.» (aiōnios )
28 Pea naʻa nau fehuʻi kiate ia, “Ko e hā ʻae ngaahi ngāue ʻoku totonu ke mau fai ki he ʻOtua?”
Ash ashuwotsuwere «Beree, Ik'i fino finosh eeg k'ale geyiti nosha?» boeti.
29 Pea leaange ʻa Sisu, ʻo pehē kiate kinautolu, “Ko eni ʻae ngāue ki he ʻOtua, koeʻuhi ke mou tui kiate ia kuo ne fekau.”
Bíwere «Ik'i finoniyere Ik'o b́ woshtson amanee» ett boosh bíaaniy.
30 Pea naʻa nau pehē ai kiate ia, “Ko e hā ha fakaʻilonga ʻoku ke fai, koeʻuhi ke mau mamata, kae tui kiate koe? Ko e hā ʻoku ke fai?
Bowere bísh hank'owa boet, «Be'er neen noamanish adits keewo finitwiya? Eebi nfinitwo fa'oni?
31 Naʻe kai ʻae mana ʻe heʻemau ngaahi tamai ʻi he toafa; ʻo hangē ko ia kuo tohi, ‘Naʻe foaki ʻe ia ʻae mā mei he langi kiate kinautolu ke nau kai.’”
‹Bomeetuwok'o darotse misho boosh imre› ett guut'etsok'on, no nihots worwotse darotse oot'ts meno maarne.»
32 Pea lea ʻa Sisu kiate kinautolu, “Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala kiate kimoutolu, naʻe ʻikai foaki ʻe Mōsese ʻae mā ko ia mei he langi kiate kimoutolu; ka ʻoku foaki ʻe heʻeku Tamai ʻae mā moʻoni mei he langi kiate kimoutolu.
Manoor Iyesus hank'owa boosh bíeti, «Arikon arikoniye itsh tietiriye, darotse oot'ts misho itsh imtso Museyiyaliye, arik wotts misho darotse itsh imetwo t nihiye,
33 He ko ia ʻae mā ʻae ʻOtua ʻaia ʻoku ʻalu hifo mei he langi, ʻo foaki ʻae moʻui ki māmani.”
Ik'i misho darotse ood'r datsansh kash imetwo bíne.»
34 Pea naʻa nau pehē kiate ia, “ʻEiki, foaki maʻuaipē ʻae mā ni kiate kimautolu.”
Mansh ashuwots «Doonzono! man naari misho úni aawo noosh ime» bo eti.
35 Pea talaange ʻe Sisu kiate kinautolu, “Ko au ko e mā ʻoe moʻui: ko ia ʻoku haʻu kiate au, ʻe ʻikai ʻaupito fiekaia; pea ko ia ʻoku tui kiate au, ʻe ʻikai ʻaupito fieinu ia.
Iyesuswere hank'o boosh bíet, «Kashi misho taane, tiyok weetuwo b́ jamon k'ak'eratse, taan amanitwo b́ jamon shashweratse,
36 Ka naʻaku tala kiate kimoutolu, Kuo mou mamata foki kiate au, kae ʻikai tui.
Itiyere taan bek'rte ernmó taan amaneratste etirwe.
37 Ko ia kotoa pē ʻoku foaki ʻe he Tamai kiate au, ʻe haʻu ia kiate au; pea ko ia ʻoku haʻu kiate au, ʻe ʻikai ʻaupito teu siʻaki.
Niho taash b́ imetu jamo tiyok weetwe, tiyok wetwono b́ jamon taa úromaants gisheratse.
38 Naʻe ʻikai te u ʻalu hifo mei he langi ke fai hoku loto ʻoʻoku, ka ko e finangalo ʻo ia naʻa ne fekauʻi au.
Taa darotse oot'at t waa taan woshtso bí ettso k'alosha bako t shuntso k'alishaliye.
39 Pea ko e finangalo eni ʻoe Tamai naʻa ne fekau au, koeʻuhi ko ia kotoa pē kuo ne foaki kiate au, ke ʻoua naʻa mole ha tokotaha, kae fokotuʻu ia ʻi he ʻaho fakamui.
Taan woshtso b́ shuntsonye taash b́ imts jamotse dab ikunor t t'afirawo dúris'uwi aawots k'irotse t tuzitwok'owe
40 Pea ko e finangalo eni ʻo ia naʻa ne fekau au, koeʻuhi ko ia fulipē ʻoku mamata ki he ʻAlo, pea tui kiate ia, ke ne maʻu ʻae moʻui taʻengata; pea te u fokotuʻu ia ʻi he ʻaho fakamui.” (aiōnios )
Ee! t nih b́ shuntsoniye naayo be'er bín amanitu jamo dúre dúri kasho b́ datsitwok'owe, taawere dúri s'uwi aawots k'irotse bín tuuzitwe.» (aiōnios )
41 Pea naʻe lāunga ai ʻae kakai Siu kiate ia, ko e meʻa ʻi heʻene pehē, “Ko au ko e mā naʻe ʻalu hifo mei he langi.”
«Darotse oot'tso misho taane» Iyesus bí ettsotse ayhudiwots bíatsats bo mumundi,
42 Pea naʻa nau pehē, “ʻIkai ko Sisu eni, ko e foha ʻo Siosefa, ko e tamai mo e faʻē ʻaʻana ʻoku tau ʻilo? Pea ʻoku fēfeeʻi ʻene pehē, Naʻaku ʻalu hifo mei he langi?”
Hank'o bo eti «Han Yosef naay Iyesusi woshna? B́ nihnat b́ indn danefonoshna? Eshe and aawuk'oneya ‹Darotse oot're› bíetiri?»
43 Ko ia naʻe leaange ʻa Sisu, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “ʻOua te mou felāungaʻaki ʻiate kimoutolu.
Iyesuswere hank'o ett boosh bíaaniy, «It ats atseyo mumundk'ayere,
44 ʻE ʻikai ha tangata ʻe faʻa haʻu kiate au, ʻo kapau ʻe ʻikai tohoaki ia ʻe he Tamai ʻaia naʻa ne fekauʻi au: pea te u fokotuʻu ia ʻi he ʻaho fakamui.
Taan woshtso niho b́ getstsoniyere okoon t maants woo falituwo konwor aaliye, t maants wetwonowere dúri s'úwi aawots k'irotse tuuzitwe.
45 Kuo tohi ʻi he kau palōfita, ‘Pea ʻe akonekina ʻakinautolu kotoa pē ʻi he ʻOtua.’ Ko ia ko e tangata kotoa pē kuo fanongo, pea kuo akonekina ʻi he Tamai, ʻoku haʻu ia kiate au.
Nebiywots mas'aafotse ‹Ash jametswots Ik'oke danetwotsi wotitune› ett guut'ere, manshe nihoke shisht dants jametso tiyok weetwe.
46 ʻOku ʻikai ha tangata kuo ne mamata ki he Tamai: ka ko ia pe ʻoku mei he ʻOtua, kuo mamata ia ki he Tamai.
Man etonwere niho bek'ts asho fa'e etoshaliye, niho bek'tsoniye Ik'oke waatsos'uziye.
47 Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala kiate kimoutolu, Ko ia ʻoku tui kiate au, ʻoku ʻiate ia ʻae moʻui taʻengata. (aiōnios )
Ariko arikoniye itsh ti etiriye, taan amants asho dúre dúri kasho detsfe. (aiōnios )
48 Ko au ko e mā ko ia ʻoe moʻui.
Taaye kashi mish taane.
49 Naʻe kai ʻae mana ʻe hoʻomou ngaahi tamai ʻi he toafa, ka naʻa nau mate.
It nihots worwotse meno bo meyi, ernmó k'ire bok'iri.
50 Ko eni ʻae mā ʻoku ʻalu hifo mei he langi, ʻaia ʻoku kai ʻe ha tangata, pea ʻikai mate.
Darotse oot'ts misho haniye, eshe mishman meetwo b́jamon k'irratse.
51 Ko au ko e mā moʻui kuo ʻalu hifo mei he langi: kapau ʻe kai ʻe ha tangata ʻae mā ni, ʻe moʻui taʻengata ia: pea ko e mā ʻoku ou foaki ko hoku sino, ʻaia te u foaki ke moʻui ai ʻa māmani.” (aiōn )
Darotse oot'tso kasho imet mishoniye taane, mish man meetu jamo dúre dúroshe b́ beeti, daatsosh kash b́wotitwok'o taa t imetwo misho t meetsoniye.» (aiōn )
52 Ko ia naʻe fakakikihi ai ʻae kakai Siu ʻiate kinautolu, ʻo pehē, “ʻE faʻa foaki fēfeeʻi ʻe he tangata ni hono sino ke tau kai?”
Manoor ayhudiwots «Ashaan b́ meetso nometwok'o aawk'o k'alde'eniya noosh imo b́faliti?» ett boatsatsewo bo mooshi.
53 Pea lea ʻa Sisu kiate kinautolu, “Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala kiate kimoutolu, Kapau ʻe ʻikai te mou kai ʻae sino ʻoe Foha ʻoe tangata, mo inu hono toto, ʻoku ʻikai ha moʻui ʻiate kimoutolu.
Mansh Iyesus boosh hank'o bí eti, «Arikon, arikoniye itsh t keewiri Ash na'o meetso moo itk'azal, b́ s'atso úsho it k'azal kasho deshatste.
54 Ko ia ʻoku ne kai hoku sino, mo inu hoku toto, ʻoku ʻiate ia ʻae moʻui taʻengata; pea te u fokotuʻu ia ʻi he ʻaho fakamui. (aiōnios )
Tmeets meetuwonat ts'ats úshetu jamo dúre dúri kasho detsfe, taawere dúris'uwi aawots k'irotse bín tuuzitwe. (aiōnios )
55 He ko hoku sino ko e meʻakai moʻoni, pea ko hoku toto ko e inu moʻoni.
T meetso ari mishe, t s'atsonwere ari úshe.
56 Ko ia ʻoku kai hoku sino, mo inu hoku toto, ʻoku nofo ia ʻiate au, mo au ʻiate ia.
T meets meetwonat s'aats úshetu jamo taantoniye b́ beetiye, taawere bíntoniye tbeetiye.
57 ʻO hangē ʻoku moʻui ʻae Tamai naʻa ne fekau au, pea ʻoku ou moʻui ʻi he Tamai: ʻoku pehē, ko ia ʻoku ne kai ʻiate au, ko ia pe ʻe moʻui ʻiate au.
Beyar beetwo niho taan b́woshtsok'onat bí atse tuutson taawor beyar beetwo twottsok'on mank'o t meets meetu jamo ti'atse tuutso beyar beetwo wotitwe.
58 Ko eni ʻae mā ko ia naʻe ʻalu hifo mei he langi: ʻo ʻikai tatau mo e kai ʻae mana ʻe hoʻomou ngaahi tamai, pea nau mate: ko ia ʻoku kai ʻae mā ni, ʻe moʻui ia ʻo taʻengata.” (aiōn )
Eshe darotse oot'tso misho haniye, bíwere it nihots bo maatsi naaraliye, mishman maatswotsiye k'irrne, misháán metwotsiye dúre dúroshe bobeti.» (aiōn )
59 Naʻe lea ʻaki ʻe ia ʻae ngaahi meʻa ni ʻi he falelotu, ʻi heʻene akonaki ʻi Kapaneume.
Iyesus han b́ keewu K'frnahomitse ayhudi Ik' k'oni mootse b́ daniyore.
60 Pea ʻi he fanongo ki ai ʻene kau ākonga tokolahi, naʻa nau pehē, “Ko e lea faingataʻa eni: ko hai ʻoku faʻa ʻilo ia?”
B́danifuwotsitse ayuwotsi man boshishtsok'on, «Aap'an mange, kone fal k'ebeti?» bo et.
61 Pea ʻilo ʻe Sisu ʻiate ia ʻoku lāunga ai ʻene kau ākonga, pea lea ia kiate kinautolu, “ʻOku tūkia ʻakimoutolu ʻi he meʻa ni?
B́danifwots keewan jango bo mumdtsok'o b́ gitsotse dandek't boosh hank'o bíeti, «Keewan itsh t'ugeya b́ wotiti?
62 Pea ʻe fēfē ʻoka mou ka mamata ki he Foha ʻoe tangata ʻoku ʻalu hake ki he potu naʻe ʻi ai ia ʻi muʻa?
Ash na'o b́beyok aanar b́kesho it bek'or eege it eteti?
63 Ko e laumālie ia ʻoku ne fakamoʻui; ʻoku ʻikai hano ʻaonga ʻoe sino: ko e lea ʻoku ou lea ʻaki kiate kimoutolu, ko e laumālie ia pea mo e moʻui.
Kasho imetwo Ik'i shayire, ash angonmó egoshoru woteratse, taa itsh t aap'tso shayire, manwere kashe,
64 Ka ʻoku ai homou niʻihi ʻoku ʻikai tui. He naʻe ʻilo ʻe Sisu mei he kamataʻanga ʻakinautolu naʻe ʻikai tui, mo ia te ne lavakiʻi ia.
Ernmó ititsere amanerawu ik ikwots fa'ane, » Iyesuswere han b́ keewoniyere shinon bín amanerawwots konotsi bowottsok'onat bín beshide imetwo koni b́wottsok'o b́dantsotsne.
65 ʻO ne pehē, “Ko ia ne u pehē ai kiate kimoutolu, ʻOku ʻikai faʻa haʻu ha tangata kiate au, ka ʻi hono foaki kiate ia mei heʻeku Tamai.”
Manats dabt Iyesus «Ik'o nihoke alo bísh imeyala bako tiyok wóósh falitwo aaliye tiet manshe» bíet.
66 Pea talu mei ai naʻe foki ki mui ʻae tokolahi ʻo ʻene kau ākonga, ʻo ʻikai toe ʻalu mo ia.
Hanatse tuutson b́ danifwotsitse aywots jiik'omand k'az bo aani, manortson Iyesus shuutso sha'o k'azbok'ri.
67 Pea lea ai ʻa Sisu ki he toko hongofulu ma toko ua, “ʻE ʻalu mo kimoutolu foki?
Mansh, «Itwere aanar amo geefteya?» ett Iyesus b́ danifuwotssh bíaati.
68 Pea leaange ʻa Saimone Pita kiate ia, “ʻEiki, te mau ʻalu kia hai? ʻOku ʻiate koe ʻae ngaahi lea ʻoe moʻui taʻengata. (aiōnios )
Manoor S'im'on P'et'ros hank'o ett bíaani, «Doonzono! kon maantse noameti? Nee dúre dúri kashi aap'o detsfne. (aiōnios )
69 Pea ʻoku mau tui pea ʻilo pau ko koe ko e Kalaisi, ko e ʻAlo ʻoe ʻOtua moʻui.”
Nooyere amanerone, S'ayino Ik'o naayi nwottsok'o danrone.»
70 Pea pehē ʻe Sisu kiate kinautolu, “ʻIkai naʻaku fili ʻakimoutolu ko e toko hongofulu ma toko ua, pea ko homou tokotaha ko e tēvolo?”
Iyesuswere, «Tatse gitetswotsi itn galdek'rosha? ernmó ititse iko Dabilosiye» boosh bí eti.
71 Ko ʻene lea ia kia Siutasi ʻIsikaliote, ko e foha ʻo Saimone: he ko ia te ne lavakiʻi ia, ko e taha ia ʻoe toko hongofulu ma toko ua.
Manowere bíetir Simon naay Ask'rwot dats asho Yihud jangosha b tesh, Yihud b́ danif tatse gitwotsitse iko wotb́jinalor Iyesusi beshide imetwo bín b́wottsotsna.