< Sione 21 >

1 Hili ʻae ngaahi meʻa ni, naʻe toe fakahā ia ʻe Sisu ki heʻene kau ākonga ʻi he tahi ʻo Taipiliō; pea naʻe pehē hono fakahā.
Après cela, sur le bord de la mer de Tibériade, Jésus se manifesta encore aux disciples. Voici comment:
2 Naʻe fakataha ʻa Saimone Pita, mo Tōmasi naʻe ui ko Titimasi, mo Nātaniela ʻo Kena ʻo Kāleli, mo e ongo foha ʻo Sepeti, mo ʻene kau ākonga kehe ʻe toko ua.
Simon Pierre, Thomas appelé Didyme, Nathanaël de Cana en Galilée, les fils de Zébédée et deux autres disciples étaient ensemble.
3 Pea lea ʻa Saimone Pita kiate kinautolu, “Te u ʻalu ʻo fai kupenga.” Pea nau pehē kiate ia, “Te tau ō foki mo koe.” Pea naʻa nau ʻalu atu leva, ʻo heka vaka; pea ko e pō ko ia naʻe ʻikai te nau maʻu ha meʻa.
«Je vais pêcher», leur dit Simon Pierre. «Nous y allons avec toi» répondirent les autres. Ils partirent et montèrent dans la barque. Cette nuit-là ils ne prirent rien.
4 Pea pongipongi hake, ʻoku tuʻu ʻa Sisu ʻi matātahi: ka naʻe ʻikai ʻilo ʻe he kau ākonga ko Sisu ia.
Le matin venu, Jésus était là debout sur le rivage. Les disciples cependant ne savaient pas que c'était Jésus.
5 Pea lea ʻa Sisu kiate kinautolu, “Fānau, ʻoku ai haʻamou meʻakai?” Pea nau talaange kiate ia, “ʻIkai.”
«Enfants, leur dit-il, n'avez-vous rien à manger?» — Ils lui répondirent: «Non.» —
6 Pea tala ʻe ia kiate kinautolu, “ʻAʻau ʻae kupenga ʻi he mataʻu ʻoe vaka, pea te mou maʻu.” Pea nau ʻaʻau ai, pea ʻikai ai ke nau faʻa toho ia koeʻuhi ko e lahi ʻoe ika.
«Jetez le filet, dit Jésus, à droite de la barque, vous trouverez.» Ils le jetèrent et ils n'avaient plus la force de le retirer tellement il était plein de poissons.
7 Ko ia naʻe lea ai kia Pita ʻae ākonga ko ia naʻe ʻofa ai ʻa Sisu, “Ko e ʻEiki ia.” Pea kuo fanongo leva ʻa Saimone Pita ko e ʻEiki, pea nonoʻo ʻe ia hono kofu fakatoutai, (he naʻe vete ia, ) pea hopo ia ki tahi.
Alors le disciple que Jésus aimait dit à Pierre: «C'est le Seigneur!» A cette parole: «C'est le Seigneur», Simon Pierre qui n'était pas vêtu remit sa tunique et se jeta à l'eau.
8 Pea haʻu hono toe ʻoe kau ākonga he vaka siʻi; (he naʻe ʻikai te nau mamaʻo mei ʻuta, ka ko e hanga ʻe fāngeau nai, ) ʻonau toho ʻae kupenga mo e ika.
Quant aux autres disciples ils vinrent avec la barque, et comme ils étaient peu éloignés de terre, — environ de deux cents coudées, — ils traînaient le filet plein de poissons.
9 Pea ʻi heʻenau aʻu ki ʻuta, naʻa nau mamata ki he afi kuo tafu, pea mo e ika kuo tunu ai mo e mā.
Une fois descendus à terre, ils voient du charbon préparé, du, poisson dessus et du pain.
10 Pea tala ʻe Sisu kiate kinautolu, “ʻOmi ʻae ika kuo mou toki maʻu ni.”
Jésus leur dit: «Apportez quelques-uns des poissons que vous venez de prendre.»
11 Pea ʻalu ʻa Saimone Pita, ʻo toho ʻae kupenga ki ʻuta, ʻoku fonu ʻi he ngaahi ika lalahi, ko e teau ma nimangofulu mo e [ika ]ʻe tolu: ko e meʻa lahi ʻaupito, ka naʻe ʻikai mahae ʻae kupenga.
Simon Pierre monta alors dans la barque et tira à terre le filet. Il était plein de gros poissons; il y en avait cent cinquante-trois et malgré ce grand nombre le filet ne se déchira pas.
12 Pea lea ʻa Sisu kiate kinautolu, “Haʻu ʻo kai.” Pea naʻe ʻikai faʻa fehuʻi ʻe ha taha ʻi he kau ākonga kiate ia, “Ko hai koe?” He naʻa nau ʻilo ko e ʻEiki.
«Venez manger», dit Jésus aux disciples. Aucun d'eux n'osait lui poser cette question: «Qui es-tu?» Ils savaient que c'était le Seigneur.
13 Pea haʻu ai ʻa Sisu, ʻo toʻo ʻae mā, ʻo ʻatu kiate kinautolu, mo e ika foki.
Jésus s'approche; prend le pain et le leur donne, ainsi que le poisson.
14 Pea ko hono liunga tolu eni ʻoe fakahā ia ʻe Sisu ki heʻene kau ākonga, hili ʻene toetuʻu mei he mate.
C'était la troisième fois, depuis sa résurrection d'entre les morts, que Jésus se manifestait à ses disciples.
15 Pea hili ʻenau kai, pea lea ʻa Sisu kia Saimone Pita, Saimone, ko e foha ʻo Sonasi, “ʻOku lahi hake hoʻo ʻofa kiate au ʻiate kinautolu ni?” Pea talaange ʻe ia kiate ia, “ʻIo, ʻEiki; ʻoku ke ʻilo ʻoku ou ʻofa kiate koe.” Pea ne pehē kiate ia, “Fafanga ʻeku fanga lami.”
Quand ils eurent mangé, Jésus dit à Simon Pierre: «Simon, fils de Jean, m'aimes-tu plus que ceux-ci?» —Il lui répondit: «Oui, Seigneur, tu sais que je t'aime.» Jésus lui dit: «Fais paître mes agneaux.»
16 Pea toe lea ia ki ai ko hono tuʻo ua, “Saimone, ko e foha ʻo Sonasi, ʻoku ke ʻofa kiate au?” Pea talaange ʻe ia ki ai, “ʻIo, ʻEiki; ʻoku ke ʻilo ʻoku ou ʻofa kiate koe.” Pea ne pehē kiate ia, “Fafanga ʻeku fanga sipi.”
Il lui dit une seconde fois: «Simon, fils de Jean, m'aimes-tu?» Il lui répondit: «Oui, Seigneur, tu sais que je t'aime.» Jésus lui dit: «Sois le pasteur de mes brebis.»
17 Pea lea ʻe ia kiate ia ko hono liunga tolu, “Saimone, ko e foha ʻo Sonasi, ʻoku ke ʻofa kiate au?” Pea mamahi ʻa Pita ʻi heʻene lea ko hono liunga tolu kiate ia, “ʻOku ke ʻofa kiate au?” Pea talaange ʻe ia ki ai, “ʻEiki, ʻoku ke ʻiloʻi ʻae meʻa kotoa pē; ʻoku ke ʻiloʻi ʻoku ou ʻofa kiate koe.” Pea pehē ʻe Sisu kiate ia, “Fafanga ʻeku fanga sipi.
Il lui dit pour la troisième fois: «Simon, fils de Jean, M'aimes-tu?» Pierre fut attristé de ce qu'il lui disait pour la troisième fois: «M'aimes-tu?» et lui répondit: «Seigneur, tu sais tout; tu sais que je t'aime. Jésus lui dit: «Fais paître mes brebis.
18 Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala atu kiate koe, ʻI hoʻo kei talavou, naʻa ke nonoʻo koe, ʻo ke ʻeveʻeva ko hoʻo faʻiteliha: ka ʻoka ke ka motuʻa, te ke mafao atu ho nima, pea ʻe nonoʻo koe ʻe ha tokotaha, ʻo ʻave koe ki he potu ʻe ʻikai te ke loto ki ai.”
En vérité, en vérité, je te le dis, lorsque tu étais plus jeune, tu te ceignais toi-même et tu allais où tu voulais; mais quand tu seras vieux, tu étendras les mains, un autre te ceindra, et te mènera où tu ne voudras pas.
19 Naʻa ne lea ʻaki eni, ko e fakahā ʻae mateʻanga ko ia te ne fakaongoongolelei ai ʻae ʻOtua. Pea hili ʻene lea pehē, pea ne pehē ki ai, “Muimui mai kiate au.”
(Il dit cela pour indiquer par quel genre de mort Pierre devait glorifier Dieu); et après avoir ainsi parlé, il ajouta: «Suis-moi.»
20 Pea tafoki ki mui ʻa Pita, ʻo mamata ki he ākonga. Ko ia naʻe ʻofa ai ʻa Sisu, ʻoku muimui mai; ʻaia foki naʻe faʻaki ki hono fatafata ʻi he kai ʻoe ʻohomohe, ʻo ne pehē ai, “ʻEiki, ko hai ia ʻoku ne lavakiʻi koe?”
Pierre, se retournant, voit le suivre le disciple que Jésus aimait, celui qui, pendant le repas, s'était penché sur sa poitrine et lui avait dit: «Seigneur qui est celui qui te livrera?»
21 Pea mamata ʻa Pita kiate ia, pea ne pehē kia Sisu, “ʻEiki, pea ʻe fēfē ʻae tangata ni?”
Le voyant, Pierre dit à Jésus: «Seigneur, et celui-ci, que lui arrivera-t-il?»
22 Pea talaange ʻe Sisu kiate ia, “Kapau ko hoku loto ke tatali ia ke ʻoua ke u haʻu, ko e hā ia kiate koe? Muimui koe ʻiate au.”
Jésus lui répond: «Si je veux qu'il attende jusqu'à ce que je vienne, que t'importe? Toi, suis-moi.»
23 Pea mafola ʻae tala ni ki he kāinga, ʻe ʻikai mate ʻae ākonga ko ia: ka naʻe ʻikai tala ʻe Sisu kiate ia, ʻE ʻikai mate ia; kae [pehē], “Kapau ʻoku ou loto ke tatali ia ke ʻoua ke u haʻu, ko e hā ia kiate koe?”
Alors le bruit se répandit parmi les frères que ce disciple-là ne mourrait pas. Cependant Jésus n'a pas dit à Pierre: «Il ne mourra pas; » mais: «Si je veux qu'il attende jusqu'à ce que je vienne, que t'importe.»
24 Ko eni ʻae ākonga ko ia ʻaia ʻoku ne fakapapau ʻae ngaahi meʻa ni, ʻo ne tohi ʻae ngaahi meʻa ni: pea ʻoku mau ʻilo ʻoku moʻoni ʻene fakamoʻoni.
C'est ce disciple-là même qui atteste ces choses et qui les a écrites, et nous savons que son témoignage est véridique.
25 Pea ʻoku ai mo e ngaahi meʻa kehekehe naʻe fai ʻe Sisu, ʻa ia, ka ne tohi kotoa pē, ʻoku ou mahalo ʻe meimei ʻikai hao ʻi māmani ʻae ngaahi tohi ʻaia ʻe tohi ai. ʻEmeni.
Il y a encore beaucoup d'autres choses que Jésus a faites. Si on les écrivait l'une après l'autre, je crois que le monde entier ne pourrait contenir les livres qu'on écrirait.

< Sione 21 >