< Sione 15 >

1 “Ko au ko e vaine moʻoni, pea ko ʻeku Tamai ko e tauhi ngoue ia.
Ich bin der wahre Weinstock, und mein Vater ist der Weingärtner.
2 Ko e vaʻa kotoa pē ʻiate au ʻoku ʻikai fua, ʻoku ne tutuʻu ia: pea ko ia kotoa pē ʻoku fua, ʻoku ne ʻauhani ia, ke ʻāsili ai hono fua.
Jede Rebe an mir, die keine Frucht bringt, schneidet er weg, und jede, die Frucht bringt, reinigt er, damit sie noch mehr Frucht bringe.
3 Kuo mou maʻa eni, ʻi he lea kuo u lea kiate kimoutolu.
Schon an euch zeigt sich, daß ihr rein seid, weil ihr das Wort, das ich zu euch geredet, aufgenommen habt.
4 Nofo ʻiate au, mo au ʻiate kimoutolu. Hangē ʻoku ʻikai faʻa fua ʻae vaʻa ʻiate ia pē, ʻo kapau ʻe ʻikai nofo ʻi he vaine; pea ʻe pehē foki ʻakimoutolu, ʻo kapau ʻe ʻikai te mou nofo ʻiate au.
Bleibt ihr in mir, dann bleibe ich auch in euch. Wie die Rebe für sich allein und aus eigener Kraft keine Frucht bringen kann, sondern nur, wenn sie in Verbindung mit dem Weinstock bleibt: ganz ebenso ist's auch mit euch, wenn ihr nicht in Gemeinschaft mit mir bleibt.
5 “Ko au ko e vaine, ko e ngaahi vaʻa ʻakimoutolu: ko ia ʻoku nofo ʻiate au, mo au ʻiate ia, ko ia ia ʻe fua lahi: ka māvae mo au, ʻe ʻikai te mou faʻa fai ha meʻa.
Ich bin der Weinstock, ihr seid die Reben. Wer in mir bleibt, und in wem ich bleibe, nur der bringt reiche Frucht; denn getrennt von mir könnt ihr nichts vollbringen.
6 Kapau ʻe ʻikai nofo ha tangata ʻiate au, ʻoku liʻaki ia ʻo hangē ko e vaʻa ʻoku mate; pea tānaki ia ʻe he kakai, ʻo lī ki he afi, pea vela ai ia.
Wer nicht in mir bleibt, dem geht es wie der (unfruchtbaren) Rebe: die wird hinausgeworfen und verdorrt; ja man sammelt solche Reben, wirft sie ins Feuer und verbrennt sie.
7 Kapau ʻoku mou nofo ʻiate au, pea nofo ʻeku ngaahi lea ʻiate kimoutolu, te mou kole ʻaia te mou loto ki ai, pea ʻe fai ia kiate kimoutolu.
Bleibt ihr in mir und bleiben meine Worte in euch, so könnt ihr um alles bitten, was ihr wollt, und es soll euch zuteil werden.
8 ‌ʻI he meʻa ni ʻe ongoongolelei ai ʻa ʻeku Tamai, koeʻuhi ke mou fua lahi; ko ia te mou hoko ai ko ʻeku kau ākonga.
Dadurch wird mein Vater verherrlicht, daß ihr reiche Frucht bringt: so werdet ihr auch meine rechten Jünger.
9 Hangē ko e ʻofa ʻae Tamai kiate au, kuo pehē ʻeku ʻofa kiate kimoutolu: mou nofomaʻu ʻi heʻeku ʻofa.
Wie mich der Vater geliebt hat, so habe ich euch auch geliebt. Bleibt in meiner Liebe!
10 Kapau ʻoku mou fai ʻeku ngaahi fekau, te mou nofo ʻi heʻeku ʻofa; ʻo hangē ko ʻeku fai ʻae ngaahi fekau ʻa ʻeku Tamai, pea u nofo ʻi heʻene ʻofa.
Wenn ihr meine Gebote haltet, so werdet ihr in meiner Liebe bleiben, wie ich meines Vaters Gebote gehalten habe und in seiner Liebe bleibe.
11 “Kuo u lea ʻaki ʻae ngaahi meʻa ni kiate kimoutolu, koeʻuhi ke u maʻu maʻuaipē ʻae fiefia ʻiate kimoutolu, pea ke kakato ai hoʻomou fiefia.
So habe ich zu euch geredet, damit meine Freude in euch wohne, und eure Freude vollkommen werde.
12 Ko ʻeku fekau eni, Ke mou feʻofaʻaki kiate kimoutolu, ʻo hangē ko ʻeku ʻofa kiate kimoutolu.
Dies ist mein Gebot: Liebt einander, wie ich euch geliebt!
13 ‌ʻOku ʻikai ha tangata ʻe lahi hake ʻene ʻofa ʻi he meʻa ni, ke ne foaki ʻene moʻui koeʻuhi ko hono kāinga.
Niemand kann größere Liebe beweisen, als wenn er sein Leben opfert für seine Freunde.
14 Ko hoku kāinga ʻakimoutolu, ʻo kapau ʻoku mou fai kotoa pē ʻaia ʻoku ou fekau kiate kimoutolu.
Ihr seid meine Freunde, wenn ihr tut, was ich euch heiße.
15 ‌ʻOku ngata mei heni, ʻoku ʻikai te u ui ʻakimoutolu ko e kau tamaioʻeiki; he ʻoku ʻikai ʻilo ʻe he tamaioʻeiki ʻaia ʻoku fai ʻe hono ʻeiki: ka kuo u ui ʻakimoutolu ko e kāinga; he ko e meʻa kotoa pē kuo u fanongo mei heʻeku Tamai, kuo u fakaʻilo ia kiate kimoutolu.
Ich nenne euch nicht länger Diener; denn ein Diener hat keine Einsicht in das Wirken seines Herrn. Euch habe ich vielmehr (meine vertrauten) Freunde genannt; denn alles, was ich von meinem Vater vernommen, das habe ich euch kundgetan.
16 Naʻe ʻikai te mou fili au, ka kuo u fili ʻakimoutolu, ʻo tuʻutuʻuni ʻakimoutolu, ke mou ʻalu atu, ʻo maʻu ʻae fua, pea ke tolonga homou fua: koeʻuhi ko ia kotoa pē te mou kole ki he Tamai ʻi hoku huafa, ke ne foaki kiate kimoutolu.
Nicht ihr habt mich erkoren; nein, ich habe euch erkoren und euch an euern Platz gesetzt; ihr sollt nun hingehen und Frucht bringen, und eure Frucht soll bleiben. Dabei wird euch der Vater geben, um was ihr ihn in meinem Namen bittet.
17 Ko e meʻa ni ʻoku ou fekau kiate kimoutolu, ke mou feʻofaʻaki kiate kimoutolu.
Dies gebiete ich euch: Liebt einander!
18 “Kapau ʻoku fehiʻa ʻa māmani kiate kimoutolu, ʻoku mou ʻilo naʻe tomuʻa fehiʻa ia kiate au ʻiate kimoutolu.
Haßt euch die Welt, so denkt daran: mich hat sie noch eher gehaßt als euch.
19 Ka ne ʻo māmani ʻakimoutolu, ʻe ʻofa ʻa māmani ki he meʻa ʻaʻana: ka koeʻuhi ʻoku ʻikai ʻo māmani ʻakimoutolu, ka kuo u fili ʻakimoutolu mei māmani, ko ia ʻoku fehiʻa ai ʻa māmani kiate kimoutolu.
Gehört ihr zur Welt, so hätte euch die Welt lieb als ihresgleichen. Ihr gehört aber nicht zur Welt, sondern ich habe euch der Welt entnommen, und mir auserkoren; darum haßt euch nun die Welt.
20 Manatu ki he lahi ʻae tamaioʻeiki ki heʻene ʻeiki.’ Kapau kuo nau fakatangaʻi au, te nau fakatangaʻi ʻakimoutolu foki; kapau kuo nau fai ʻeku lea, te nau fai ʻa e [lea ]ʻamoutolu foki.
Gedenkt des Wortes, das ich euch gesagt: 'Ein Diener steht nicht höher als sein Herr.' Haben sie mich verfolgt, so werden sie euch auch verfolgen; haben sie mein Wort gehalten, so werden sie auch das eure halten.
21 Ka te nau fai eni kotoa pē kiate kimoutolu koeʻuhi ko hoku huafa, koeʻuhi ʻoku ʻikai te nau ʻilo ʻaia naʻa ne fekauʻi au.
Dies alles aber werden sie euch antun, weil ihr von meinem Namen Zeugnis gebt; denn den, der mich gesandt hat, kennen sie nicht.
22 Ka ne ʻikai te u haʻu, ʻo lea kiate kinautolu, [pehē], kuo ʻikai haʻanau angahala: ka ko eni, ʻoku ʻikai hano kofu ki heʻenau angahala.
Wäre ich nicht gekommen und hätte ich nicht zu ihnen geredet, so hätten sie keine Sünde. Nun aber haben sie für ihre Sünde keine Entschuldigung.
23 Ko ia ʻoku fehiʻa kiate au, ʻoku fehiʻa ki heʻeku Tamai foki.
Wer mich haßt, der haßt auch meinen Vater.
24 Ka ne ʻikai te u fai ʻae ngaahi ngāue ʻiate kinautolu naʻe ʻikai fai ʻe ha tokotaha, [pehē], kuo ʻikai haʻanau angahala: ka ko eni, kuo nau mamata mo fehiʻa kiate au mo ʻeku Tamai.
Hätte ich unter ihnen nicht die Werke getan, die kein anderer getan, so hätten sie keine Sünde. Nun aber haben sie mich und meinen Vater geschaut, und trotzdem sind sie voller Haß.
25 Ka ʻoku nau fakamoʻoni ʻae lea kuo tohi ʻi heʻenau fono, ‘Naʻa nau fehiʻa noa pē kiate au.’
Doch so muß sich das Wort erfüllen, das in ihrem Gesetz geschrieben steht: Sie haben mich ohne Grund gehaßt.
26 “Ka ʻoka haʻu ʻae Fakafiemālie, ʻaia te u fekau kiate kimoutolu mei he Tamai, ko e Laumālie ʻoe moʻoni, ʻoku ʻalu atu mei he Tamai, te ne fakamoʻoniʻi au:
Wenn aber der Helfer kommt, den ich euch von dem Vater senden will, der Geist der Wahrheit, der vom Vater ausgeht, so wird er von mir Zeugnis geben.
27 Pea ʻe fakamoʻoni mo kimoutolu foki, koeʻuhi naʻa mou ʻiate au talu mei he kamataʻanga.
Und auch ihr seid meine Zeugen, weil ihr von Anfang an bei mir gewesen seid.

< Sione 15 >