Sione 13
1 Pea ʻi he teʻeki [fai ] ʻae [kātoanga ]ʻoe Lakaatu, naʻe ʻilo ʻe Sisu kuo hoko hono ʻaho ke ʻalu ai ʻi he māmani ki he Tamai, pea naʻe ʻofa ia kiate kinautolu naʻe ʻaʻana ʻoku ʻi he māmani, pea ʻofa pe ia ki ai ʻo aʻu ki he ngataʻanga.
Oli päev enne paasapüha; Jeesus teadis, et oli tulnud aeg lahkuda siit maailmast ja minna oma Isa juurde. Ta oli armastanud maailmas neid, kes olid tema omad, ning nüüd ilmutas ta täielikku armastust nende vastu.
2 Pea lolotonga ʻae ʻohomohe, kuo tomuʻa ʻai ʻe he tēvolo ki he loto ʻo Siutasi ʻIsikaliote, ko e foha ʻo Saimone, ke ne lavakiʻi ia;
Oli õhtusöögi aeg ja kurat oli juba pannud Juuda, Siimon Iskarioti poja pähe mõtte Jeesus ära anda.
3 Pea kuo ʻilo ʻe Sisu kuo tuku ʻe he Tamai ʻae ngaahi meʻa kotoa pē ki hono nima, pea naʻe haʻu ia mei he ʻOtua, pea ʻoku ʻalu ki he ʻOtua;
Jeesus teadis, et Isa oli andnud kõik tema võimusesse ja et ta oli tulnud Jumala juurest ja pidi Jumala juurde tagasi minema.
4 Naʻe tuʻu hake ia mei he ʻohomohe, ʻo tuku hono kofu; pea toʻo ʻae holoholo, ʻo nonoʻo ia.
Niisiis tõusis Jeesus õhtusööki söömast üles, võttis ära oma kuue ja pani endale rätiku ümber vöö.
5 Pea toki lilingi ʻe ia ʻae vai ki he kumete, pea ne kamata fufulu ʻae vaʻe ʻoe kau ākonga, pea holoholo ʻaki ʻae holo naʻe nonoʻo ʻaki.
Ta valas vett kaussi, hakkas pesema oma jüngrite jalgu ja kuivatas neid enda ümber mähitud rätikuga.
6 Pea haʻu ai ia kia Saimone Pita: pea pehē ʻe [Pita ]kiate ia, “ʻEiki, te ke fufulu hoku vaʻe?”
Ta tuli Siimon Peetruse juurde, kes küsis talt: „Issand, kas sa kavatsed mu jalgu pesta?“
7 Pea leaange ʻa Sisu, ʻo pehē kiate ia, “Ko ia ʻoku ou fai, ʻoku ʻikai te ke ʻilo ni; ka te ke ʻilo ʻamui.”
Jeesus vastas: „Praegu ei saa sa aru, mida ma sinu heaks teen, aga ühel päeval sa mõistad.“
8 Pea pehē ʻe Pita kiate ia, “ʻE ʻikai ʻaupito te ke fufulu hoku vaʻe.” Pea talaange ʻe Sisu kiate ia, “Ka ʻikai te u fufulu koe, pea ʻe ʻikai te ke kau mo au.” (aiōn g165)
„Ei!“protestis Peetrus. „Sa ei pese iial mu jalgu!“Jeesus kostis: „Kui ma sind ei pese, ei ole sul osa minuga.“ (aiōn g165)
9 Pea pehē ʻe Saimone Pita kiate ia, “ʻEiki, ʻikai ko hoku vaʻe pē, ka ko hoku nima mo hoku ʻulu.”
„Issand, siis pese ka mu käsi ja pead, mitte ainult jalgu!“hüüatas Siimon Peetrus.
10 Pea talaange ʻe Sisu kiate ia, “Ko ia kuo kaukau, ʻoku ʻikai ʻaonga ke fufulu ka ko hono vaʻe [pē], he ʻoku maʻa kotoa pē ia: pea ʻoku maʻa ʻakimoutolu, kae ʻikai kotoa pē.”
Jeesus vastas: „Neil, kes on end pesnud, on vaja ainult jalgu pesta ja siis on nad üleni puhtad. Te olete puhtad, aga mitte kõik teist.“
11 He naʻa ne ʻilo ʻaia te ne lavaki ia; ko ia naʻe pehē ai ʻe ia, “ʻOku ʻikai te mou maʻa kotoa pē.”
Sest ta teadis, kes ta ära annab. Sellepärast ta ütleski: „Kõik teist ei ole puhtad.“
12 Pea hili ʻene kaukau honau vaʻe, naʻe ʻai hono ngaahi kofu, pea toe nofo hifo, pea ne pehē kiate kinautolu, “ʻOku mou ʻilo ʻaia kuo u fai kiate kimoutolu?”
Pärast seda kui Jeesus oli nende jalad pesnud, pani ta uuesti kuue selga ja istus maha. „Kas te saate aru, mida ma teile tegin?“küsis ta neilt.
13 “ʻOku mou ui au ko e Takimuʻa mo e ʻEiki: pea ko hoʻomou lea totonu ia; he ko au ia.
„Te nimetate mind õpetajaks ja Issandaks ning teete õigesti, sest see ma olen.
14 Pea kapau ko au, ko e ʻEiki mo e Takimuʻa, kuo u fufulu homou vaʻe; ʻoku totonu hoʻomou fetoutou fefufuluʻaki homou vaʻe.
Kui nüüd mina, teie Õpetaja ja Issand, pesin teie jalgu, peaksite teiegi üksteise jalgu pesema.
15 He kuo u tuku kiate kimoutolu ʻae fakatātā, koeʻuhi ke mou fai ʻo tatau mo ia kuo u fai kiate kimoutolu.
Olen näidanud teile eeskuju, nii et te peaksite tegema sama mida mina.
16 Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala kiate kimoutolu, ʻOku ʻikai lahi ʻae tamaioʻeiki ki heʻene ʻeiki; pea ʻoku ʻikai lahi ʻaia kuo fekauʻi ʻiate ia naʻa ne fekau ia.
Ma räägin teile tõtt: teenijad ei ole tähtsamad kui nende isand ja läkitatu ei ole suurem kui läkitaja.
17 ʻOku mou monūʻia ʻi hoʻomou ʻilo ʻae ngaahi meʻa ni, ʻo kapau te mou fai ki ai.
Nüüd, mil te seda mõistate, olete õnnistatud, kui te seda ka teete.
18 “ʻOku ʻikai kau ʻeku lea kiate kimoutolu kotoa pē: ʻoku ou ʻilo ʻaia kuo u fili: ka koeʻuhi ke fakamoʻoni ʻae tohi, ‘Ko ia ʻoku kai mā mo au, kuo hiki hono vaʻe kiate au.’
Ma ei räägi teist kõigist; ma tean neid, kelle ma olen valinud. Aga see on selleks, et täituks Pühakiri: „See, kes jagab minuga toitu, on minu vastu pöördunud.“
19 Pea ko eni ʻoku ou tala ia kiate kimoutolu ʻi he teʻeki ai hoko, koeʻuhi ʻoka hoko ia, ke mou tui ‘ko au ia.’
Ma räägin seda teile praegu, enne kui see toimub, nii et kui see toimub, oleksite te veendunud, et ma olen see, kes ma olen.
20 Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, Ko ia ʻoku ne maʻu ʻaia ʻoku ou fekau, ʻoku ne maʻu au; pea ko ia ʻoku ne maʻu au, ʻoku ne maʻu ʻaia naʻa ne fekauʻi au.”
Ma räägin teile tõtt: kes iganes võtab vastu selle, kelle ma läkitan, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu selle, kes mu läkitas.“
21 Pea hili ʻae lea ko ia ʻa Sisu, pea mamahi ia ʻi hono laumālie, ʻo ne fakahā, ʻo pehē, Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, “ʻE lavakiʻi au ʻe homou tokotaha.”
Kui Jeesus seda oli öelnud, oli ta sügavalt mures ja teatas: „Ma räägin teile tõtt: üks teist annab mu ära.“
22 Pea fesiofaki ʻae kau ākonga kiate kinautolu, ʻonau fifili pe ko ʻene lea kia hai.
Jüngrid vaatasid üksteisele otsa ja nuputasid, kellest neist Jeesus räägib.
23 Pea naʻe faʻaki ki he fatafata ʻo Sisu ʻene ākonga ʻe tokotaha, naʻe ʻofa ai ʻa Sisu.
Jünger, keda Jeesus armastas, istus lauas Jeesuse kõrval ja nõjatus tema lähedale.
24 Ko ia naʻe kamokamo ai ʻe Saimone Pita kiate ia, koeʻuhi ke ne fehuʻi pe ko hai ia kuo ne lea ki ai.
Siimon Peetrus andis talle märku, et ta küsiks Jeesuselt, kellest ta räägib.
25 Pea [lea ]falala ʻe ia ki he fatafata ʻo Sisu, ʻo pehē kiate ia, “ʻEiki, ko hai ia?”
Siis ta kallutas end Jeesuse poole ja küsis: „Issand, kes see on?“
26 Pea talaange ʻe Sisu, “Ko ia ia te u ʻatu ki ai ʻae konga mā hili ʻeku peke [ia].” Pea hili ʻene peke ʻae konga, ne ne ʻatu [ia ]kia Siutasi ʻIsikaliote, ko e foha ʻo Saimone.
Jeesus vastas: „See on tema, kellele ma annan sissekastetud leivatüki.“
27 Pea hili ʻae peke, pea hū ʻa Sētane kiate ia. Pea pehē ʻe Sisu kiate ia, “Ko ia ʻoku ke fai, fai vave.”
Pärast leivatüki sissekastmist andis ta selle Juudale, Siimon Iskarioti pojale. Kui Juudas võttis leiva vastu, sisenes temasse Saatan. „Tee kiiresti seda, mida sa teha kavatsed, “ütles Jeesus talle.
28 Pea naʻe ʻikai ʻilo ʻe ha tokotaha ʻi he keinangaʻanga pe ko e hā ʻoku pehē ai ʻene lea kiate ia.
Mitte keegi lauas ei mõistnud, mida Jeesus sellega mõtles.
29 He naʻe mahalo ʻae niʻihi, ko e meʻa ʻi he maʻu ʻe Siutasi ʻae kato, naʻe tala ʻe Sisu kiate ia, Fakatau ʻaia ʻoku tau masiva ai ki he kātoanga; pe, koeʻuhi ke ne foaki ha meʻa ki he masiva.
Kuna Juudas vastutas raha eest, arvasid mõned, et Jeesus käskis tal minna ja osta midagi paasapühaks vajalikku või annetada midagi vaestele.
30 Pea maʻu ʻe ia ʻae peke, ʻo ʻalu leva kituaʻā: pea kuo poʻuli.
Juudas lahkus kohe pärast seda, kui oli leivatüki võtnud, ning läks välja öhe.
31 Pea kuo ʻalu ia kituaʻā, pea lea ʻa Sisu, “Ko eni kuo fakaongoongolelei ʻae Foha ʻoe tangata, pea ʻoku fakaongoongolelei ʻae ʻOtua ʻiate ia.
Pärast tema lahkumist ütles Jeesus: „Nüüd on inimese Poeg austatud ja tema kaudu on austatud Jumal.
32 Kapau ʻoku fakaongoongolelei ʻae ʻOtua ʻiate ia, ʻe fakaongoongolelei ia ʻe he ʻOtua ʻiate ia, pea te ne fakaongoongolelei leva ia.
Kui Jumal on tema kaudu austatud, siis austab Jumal Poega ennast ja ta austab teda kohe.
33 ʻAe fānau ʻofeina, ʻoku toe siʻi pē ʻeku ʻiate kimoutolu. Te mou kumi au: pea hangē ko ʻeku tala ki he kakai Siu, ‘Ko e potu ʻoku ou ʻalu ki ai, ʻe ʻikai te mou faʻa hoko ki ai;’ ʻoku pehē ni ʻeku lea kiate kimoutolu.
Mu lapsed, olen teiega ainult veidi aega veel. Te otsite mind, aga ma ütlen teile sama, mida ma ütlesin juutidele: te ei saa tulla sinna, kuhu mina lähen.
34 ʻOku ou tuku ʻae fekau foʻou kiate kimoutolu, Koeʻuhi ke mou feʻofaʻaki kiate kimoutolu; pea hangē ko ʻeku ʻofa kiate kimoutolu, ke mou feʻofaʻaki foki kiate kimoutolu.
Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist. Armastage üksteist samamoodi, naga mina olen teid armastanud.
35 ʻI he meʻa ni ʻe ʻilo ai ʻe he kakai kotoa pē ko ʻeku kau ākonga ʻakimoutolu, ʻo kapau te mou feʻofaʻaki kiate kimoutolu.”
Kui te armastate üksteist, tõestate kõigile, et olete minu jüngrid.“
36 Pea lea ʻa Saimone Pita kiate ia, “ʻEiki, ʻoku ke ʻalu ki fē?” Pea talaange ʻe Sisu ki ai, “Ko ia ʻoku ou ʻalu ki ai, ʻoku ʻikai te ke faʻa muimui ni ʻiate au; ka te ke muimui ʻiate au ʻamui.”
Siimon Peetrus küsis talt: „Kuhu sa lähed, Issand?“Jeesus vastas: „Praegu ei saa sa tulla sinna, kuhu ma lähen. Sa järgned mulle hiljem.“
37 Pea fehuʻi ʻe Pita kiate ia, “ʻEiki, ko e hā ʻe ʻikai te u muimui ai ni kiate koe? Te u tuku hifo ʻeku moʻui koeʻuhi ko koe.”
„Issand, miks ma ei saa praegu sulle järgneda?“küsis Peetrus. „Ma jätan oma elu sinu eest.“
38 Pea pehēange ʻe Sisu kiate ia, “Te ke tuku koā hoʻo moʻui koeʻuhi ko au? Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala atu kiate koe, ʻE ʻikai ʻuʻua ʻae moa, kae tuʻo tolu haʻo fakafisi kiate au.
„Kas sa tõesti oled valmis minu pärast surema? Ma räägin sulle tõtt: enne kui kukk kireb, salgad sa mind kolm korda, “vastas Jeesus.
