< Sione 1 >

1 Naʻe ʻi he kamataʻanga ʻae Folofola, pea naʻe ʻi he ʻOtua ʻae Folofola, pea ko e ʻOtua ʻae Folofola,
No princípio era a Palavra, e a Palavra estava junto de Deus, e a Palavra era Deus.
2 Ko ia ia naʻe ʻi he kamataʻanga mo e ʻOtua.
Esta estava no princípio junto de Deus.
3 Naʻe ngaohi ʻe ia ʻae meʻa kotoa pē; pea naʻe ʻikai ha meʻa ʻe ngaohi kae ʻiate ia pe.
Por esta foram feitas todas as coisas, e sem ela não se fez coisa nenhuma do que foi feito.
4 Naʻe ʻiate ia ʻae moʻui; pea ko e moʻui ko e maama ia ʻoe tangata.
Nela estava a vida, e a vida era a luz dos seres humanos.
5 Pea naʻe ulo ʻae maama ʻi he poʻuli; ka naʻe ʻikai maʻu ia ʻe he poʻuli.
E a luz brilha nas trevas; e as trevas não a compreenderam.
6 Naʻe ai ha tangata naʻe fekau mei he ʻOtua, ko Sione hono hingoa.
Houve um homem enviado por Deus, cujo nome era João.
7 Naʻe haʻu ia ko e fakamoʻoni, ke fakamoʻoni ki he Maama, koeʻuhi ke tui ʻiate ia ʻae kakai kotoa pē.
Este veio por testemunho, para que testemunhasse da Luz, para que todos por ele cressem.
8 Naʻe ʻikai ko e Maama ko ia ia, ka ko e fakamoʻoni ki he Maama ko ia.
Ele não era a Luz; mas [foi enviado] para que testemunhasse da Luz.
9 Ko e Maama moʻoni ia, ʻoku ne fakamaama ki he tangata kotoa pē ʻoku haʻu ki māmani.
[Esta] era a luz verdadeira, que ilumina a todo ser humano que vem ao mundo.
10 Naʻe ʻi māmani ia, pea naʻe ngaohi ʻe ia ʻa māmani, ka naʻe ʻikai ʻilo ia ʻe māmani.
No mundo estava, e por ele foi feito o mundo; e o mundo não o conheceu.
11 Naʻe haʻu ia ki hono kakai, ka naʻe ʻikai maʻu ia ʻe hono kakai.
Ao [seu] próprio veio, e os seus não o receberam.
12 Ka ko ia kotoa pē naʻe maʻu ia, naʻa ne foaki kiate kinautolu ʻae monūʻia ke hoko ko e fānau ʻae ʻOtua, kiate kinautolu pe naʻe tui ki hono huafa:
Mas a todos quantos o receberam, deu-lhes poder de serem feitos filhos de Deus: aos que creem em seu nome.
13 ‌ʻAia naʻe ʻikai fanauʻi ʻi he toto, pe ʻi he loto ʻoe kakano, pe ʻi he loto ʻoe tangata, ka ʻi he ʻOtua.
Os quais não são gerados de sangue, nem de vontade da carne, nem de vontade de homem, mas sim de Deus.
14 Pea naʻe hoko ʻae Folofola ko e kakano, pea nofo ia ʻiate kitautolu, (pea naʻa mau mamata ki hono nāunau, ko e nāunau ʻoe tokotaha naʻe tupu mei he Tamai, ) ʻoku fonu ʻi he ʻaloʻofa mo e moʻoni.
E aquela Palavra se fez carne, e habitou entre nós; (e vimos sua glória, como glória do unigênito do Pai) cheio de graça e de verdade.
15 Naʻe fakamoʻoni ki ai ʻe Sione, ʻo kalanga, ʻo pehē, ‘Ko eni ia naʻaku lea ai, Ko ia ʻoku haʻu muimui ʻiate au, ʻoku lahi ia ʻiate au: he naʻe muʻa ia ʻiate au.’
E João dele testemunhou, e clamou, dizendo: Este era aquele, de quem eu dizia: O que vem após mim é antes de mim; porque era primeiro que eu.
16 Pea kuo maʻu ʻekitautolu kotoa pē mei hono fonu, mo e ʻaloʻofa ki he ʻaloʻofa.
E de sua plenitude recebemos todos também graça por graça.
17 He naʻe foaki ʻae fono ʻia Mōsese, ka ko e ʻaloʻofa mo e moʻoni naʻe haʻu ʻia Sisu Kalaisi.
Porque a Lei foi dada por Moisés; a graça e a verdade foi feita por Jesus Cristo.
18 ‌ʻOku ʻikai ha tokotaha kuo ne mamata ki he ʻOtua ʻi ha kuonga; ko e ʻAlo pē taha naʻe fakatupu, ʻaia ʻoku ʻi he fatafata ʻoe Tamai, kuo ne fakahā [ia].
A Deus nunca ninguém o viu; o unigênito Deus, que está no seio do Pai, ele [o] declarou.
19 Pea ko e fakamoʻoni eni ʻa Sione, ʻi he fekau mai ʻe he kakai Siu ʻae kau taulaʻeiki mo e kau Livaite mei Selūsalema, ke fehuʻi kiate ia, “Ko hai koe?”
E este é o testemunho de João, quando os judeus mandaram alguns sacerdotes e levitas de Jerusalém, que lhe perguntassem: Tu quem és?
20 Pea naʻe fakahā ʻe ia, ʻo ʻikai fakafisi; kae fakahā pe, ʻOku ʻikai ko e Kalaisi au.
E confessou, e não negou; e confessou: Eu não sou o Cristo.
21 Pea naʻa nau fehuʻi kiate ia, “Ka ko hai?” “Ko ʻIlaisiā koe?” Pea talaange ʻe ia, “ʻOku ʻikai.” “Ko koe ʻae palōfita ko ia?” Pea talaange ʻe ia, “ʻIkai.”
E lhe perguntaram: Que, então? És tu Elias? E ele disse: Não sou. [Eles disseram]: Tu és o Profeta? E ele respondeu: Não.
22 Ko ia naʻa nau pehē ai kiate ia, “Ko hai koe?” Koeʻuhi ke mau tala kiate kinautolu naʻe fekauʻi ʻakimautolu. “Ko e hā hoʻo lea kiate koe?”
Disseram-lhe pois: Quem és? Para darmos resposta aos que nos enviaram. Que dizes de ti mesmo?
23 Pea pehē ʻe ia, “Ko au ‘ko e leʻo ʻoe tokotaha ʻoku kalanga ʻi he toafa, Fakatonutonu ʻae hala ʻoe ʻEiki,’” ʻo hangē ko e lea ʻae palōfita ko ʻIsaia.
Disse: Eu sou a voz do que clama no deserto: Endireitai o caminho do Senhor, como disse o profeta Isaías.
24 Pea naʻe ʻoe kau Fālesi ʻakinautolu naʻe fekau.
E os enviados eram dos fariseus.
25 Pea naʻa nau fehuʻi, ʻo pehē kiate ia, “Pea ko e hā ʻoku ke fai papitaiso ai, ʻo kapau ʻoku ʻikai ko e Kalaisi ko ia ʻa koe, pe ko ʻIlaisiā, pe ko e palōfita ko ia?”
E perguntaram-lhe, e disseram-lhe: Por que pois batizas, se tu não és o Cristo, nem Elias, nem o profeta?
26 Pea leaange ʻa Sione, ʻo pehē kiate kinautolu, “ʻOku ou papitaiso ʻaki ʻae vai: ka ʻoku tuʻu ʻiate kimoutolu ʻae tokotaha ʻoku ʻikai te mou ʻilo;
João lhes respondeu, dizendo: Eu batizo com água; mas em meio de vós, está a quem vós não conheceis,
27 Ko ia ia ʻoku haʻu fakamuimui ʻiate au, ka ʻoku lahi ia ʻiate au, ko e nonoʻo ʻoe topuvaʻe ʻoʻona ʻoku ʻikai taau mo au ke vete.”
Este é aquele que vem após mim, do qual eu não sou digno de desatar a tira de sua sandália.
28 Naʻe fai ʻae ngaahi meʻa ni ʻi Petapala ʻituʻa Sioatani, ʻaia naʻe fai papitaiso ai ʻa Sione.
Estas coisas aconteceram em Betábara, do outro lado do Jordão, onde João estava batizando.
29 Pea ko e ʻaho naʻa na feholoi, naʻe mamata ʻa Sione kia Sisu ʻoku ʻalu ange kiate ia, pea ne pehē, “Vakai ki he Lami ʻae ʻOtua, ʻaia ʻoku ne ʻave ʻae angahala ʻa māmani.
O dia seguinte viu João a Jesus vir a ele, e disse: Eis o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo.
30 Ko eni ia naʻaku pehē ai, ‘ʻOku haʻu fakamuimui ʻiate au ha tangata ʻaia ʻoku lahi ʻiate au: he naʻe muʻa ia ʻiate au.’
Este é aquele do qual eu disse: Após mim vem um homem que já foi antes de mim; porque já era primeiro que eu.
31 Pea naʻe ʻikai te u ʻilo ia: ka koeʻuhi ke fakahā ia ki ʻIsileli, ko ia kuo u haʻu ai au, ʻo papitaiso ʻaki ʻae vai.”
E eu não o conhecia; mas para que fosse manifesto a Israel, por isso vim eu batizando com água.
32 Pea fakamoʻoni ʻe Sione, ʻo pehē, “Naʻaku mamata ki he Laumālie ʻoku ʻalu hifo mei he langi ʻo hangē ko e lupe, ʻo nofo kiate ia.’
E João testemunhou, dizendo: Eu vi o Espírito como pomba descer do céu, e repousou sobre ele.
33 Pea naʻe ʻikai te u ʻilo ia: ka ko ia naʻa ne fekau au ke papitaiso ʻaki ʻae vai, naʻe pehē ʻe ia kiate au, ‘Ko ia te ke mamata ʻe ʻalu hifo ki ai ʻae Laumālie, ʻo nofo ki ai, ko ia ia ʻoku ne papitaiso ʻaki ʻae Laumālie Māʻoniʻoni.’
E eu não o conhecia, mas aquele que me mandou a batizar com água, esse me disse: Sobre aquele que vires descer ao Espírito, e repousar sobre ele, esse é o que batiza com Espírito Santo.
34 Pea naʻaku mamata, pea fakamoʻoni ko e ʻAlo eni ʻoe ʻOtua.”
E eu [o] vi, e testemunhado tenho, que este é o Filho de Deus.
35 Pea ko e ʻaho naʻa na feholoi, naʻe tutuʻu ʻa Sione mo ʻene ākonga ʻe toko ua;
O seguinte dia estava outra vez [ali] João, e dois de seus discípulos.
36 Pea ne sio fakamamaʻu kia Sisu, ʻi heʻene ʻeveʻeva, pea pehē ʻe ia, “Vakai ki he Lami ʻae ʻOtua!”
E vendo [por ali] andar a Jesus, disse: Eis o Cordeiro de Deus.
37 Pea fanongo ki heʻene lea ʻae ongo ākonga, pea na muimui ʻia Sisu.
E os dois discípulos ouviram[-lhe] dizer [aquilo], e seguiram a Jesus.
38 Pea tafoki ʻa Sisu, ʻo mamata ki heʻena muimui, ʻo ne pehē kiate kinaua, “Ko e hā ʻoku mo kumi? Pea na pehē ki ai, “Lāpai, (ko hono ʻuhinga, ʻAkonaki, ) ʻoku ke nofo ʻi fē?”
E Jesus, virando-se, e vendo-os seguir, disse-lhes: Que buscais? E eles lhe disseram: Rabi, (que traduzido, quer dizer, Mestre) onde moras?
39 Pea pehē ʻe ia kiate kinaua, “Haʻu ʻo mamata.” Pea naʻa na omi, ʻo mamata ki he potu ʻoku nofo ai ia, ʻo na nonofo mo ia ʻi he ʻaho ko ia, he ko hono hongofulu nai ia ʻoe feituʻulaʻā.
Disse-lhes ele: Vinde, e vede-o; Vieram, e viram onde morava, e na companhia dele naquele dia; e já era quase a hora décima.
40 Ko e tokotaha ʻo kinaua naʻe muimui kiate ia ʻi he fanongo kia Sione, ko ʻAnitelū, ko e tokoua ʻo Saimone Pita.
Era André, o irmão de Simão Pedro, um dos dois que ouvira aquilo de João, e o haviam seguido.
41 Pea tomuʻa ʻilo ʻe ia hono tokoua ʻoʻona ko Saimone, ʻo ne pehē kiate ia, “Kuo mau ʻilo ʻae Misaia (ko hono ʻuhinga, ko e Kalaisi.”)
Este achou primeiro a seu irmão Simão, e disse-lhe: Já achamos ao Messias(que traduzido, é o Cristo).
42 Pea ne ʻomi ia kia Sisu. Pea ʻi he mamata ʻa Sisu ki ai, naʻa ne pehē, “Ko koe ko Saimone ko e foha ʻo Siona: ʻe ui koe ko Kifasi (ko hono ʻuhinga, ko Pita.”)
E levou-o a Jesus. E Jesus, olhando para ele, disse: Tu és Simão, filho de Jonas; tu serás chamado Cefas. (que se traduz Pedro).
43 Ko e ʻaho naʻa na feholoi, naʻe loto ʻa Sisu ke ʻalu atu ki Kāleli, pea ʻilo ʻe ia ʻa Filipe, ʻo ne pehē ki ai, “Muimui ʻiate au.”
O dia seguinte Jesus quis ir à Galileia, achou Filipe, e disse-lhe: Segue-me.
44 Naʻe mei Petesaita ʻa Filipe, ko e potu ʻo ʻAnitelū mo Pita.
E Filipe era de Betsaida, da cidade de André e de Pedro.
45 Pea ʻilo ʻe Filipe ʻa Nātaniela, ʻo ne pehē ki ai, “Kuo mau ʻilo ia naʻe tohi ki ai ʻa Mōsese ʻi he fono, mo e kau palōfita, ko Sisu ʻo Nāsaleti, ko e foha ʻo Siosefa.”
Filipe achou Natanael, e disse-lhe: Achamos [aquele] de quem Moisés escreveu na Lei, e os Profetas: a Jesus, o filho de José, de Nazaré.
46 Pea lea ʻa Nātaniela kiate ia, “ʻE tupu ha lelei mei Nāsaleti?” Pea pehē ʻe Filipe kiate ia, “Haʻu ʻo mamata.”
E disse-lhe Natanael: Pode haver alguma coisa boa de Nazaré? Filipe lhe disse: Vem, e vê.
47 Pea vakai ʻa Sisu kia Nātaniela ʻoku haʻu kiate ia, pea ne pehē kiate ia, “Vakai, ko e ʻIsileli moʻoni, ʻoku ʻikai ʻi ai ha kākā!”
Jesus viu Natanael vir, e disse dele: Eis verdadeiramente um israelita, em quem não há engano!
48 Pea lea ʻa Nātaniela kiate ia, “ʻOku ke ʻiloʻi au mei fē?” Pea talaange ʻe Sisu, ʻo pehē kiate ia, “ʻI he teʻeki ui koe ʻe Filipe, ʻi hoʻo ʻi he lolo fiki, ne u ʻiloʻi koe.”
Natanael lhe disse: De onde tu me conheces? Respondeu Jesus, e disse-lhe: Antes que Filipe te chamasse, estando tu debaixo da figueira, eu te vi.
49 Pea lea ʻa Nātaniela, ʻo pehē kiate ia, “Lāpai, ko e ʻAlo koe ʻoe ʻOtua; ko e Tuʻi koe ʻo ʻIsileli.”
Natanael respondeu, e disse-lhe: Rabi, tu és o Filho de Deus, tu és o Rei de Israel!
50 Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehē kiate ia, “Ko e meʻa ʻi heʻeku tala kiate koe, Ne u ʻiloʻi koe ʻi he lolo fiki, ʻoku ke tui ai? Te ke mamata ki he ngaahi meʻa lahi hake ʻi he meʻa ni.”
Jesus respondeu, e disse-lhe: Porque te disse: Debaixo da figueira te vi, crês? Tu verás coisas maiores que estas.
51 Pea tala ʻe ia kiate ia, “Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, Te mou mamata ʻamui ki he langi kuo matangaki, pea mo e kau ʻāngelo ʻae ʻOtua ʻoku ʻalu hake mo ʻalu hifo ki he Foha ʻoe tangata.”
E disse-lhe: Em verdade, em verdade vos digo, que daqui em diante vereis o céu aberto, e aos anjos de Deus subir e descer sobre o Filho do homem.

< Sione 1 >