< Sione 1 >

1 Naʻe ʻi he kamataʻanga ʻae Folofola, pea naʻe ʻi he ʻOtua ʻae Folofola, pea ko e ʻOtua ʻae Folofola,
Im Anfang (aller Dinge) war bereits das Wort; das Wort war eng vereint mit Gott, ja göttliches Wesen hatte das Wort.
2 Ko ia ia naʻe ʻi he kamataʻanga mo e ʻOtua.
Dies war im Anfang eng vereint mit Gott.
3 Naʻe ngaohi ʻe ia ʻae meʻa kotoa pē; pea naʻe ʻikai ha meʻa ʻe ngaohi kae ʻiate ia pe.
Alle Dinge sind durch das Wort erschaffen, und nichts ist ohne seine Wirksamkeit geworden.
4 Naʻe ʻiate ia ʻae moʻui; pea ko e moʻui ko e maama ia ʻoe tangata.
Die ganze Schöpfung ist erfüllt mit seinem Leben, und dieses Leben war das Licht der Menschen.
5 Pea naʻe ulo ʻae maama ʻi he poʻuli; ka naʻe ʻikai maʻu ia ʻe he poʻuli.
Das Licht scheint (auch noch immer) in der Finsternis, denn von der Finsternis ist es nicht überwunden.
6 Naʻe ai ha tangata naʻe fekau mei he ʻOtua, ko Sione hono hingoa.
Ein Mann trat auf, von Gott gesandt, sein Name war Johannes.
7 Naʻe haʻu ia ko e fakamoʻoni, ke fakamoʻoni ki he Maama, koeʻuhi ke tui ʻiate ia ʻae kakai kotoa pē.
Der kam, um Zeugnis abzulegen: er sollte zeugen von dem Licht, damit sie alle durch ihn zum Glauben kämen.
8 Naʻe ʻikai ko e Maama ko ia ia, ka ko e fakamoʻoni ki he Maama ko ia.
Er war nicht selbst das Licht; er hatte nur den Auftrag zu zeugen von dem Licht.
9 Ko e Maama moʻoni ia, ʻoku ne fakamaama ki he tangata kotoa pē ʻoku haʻu ki māmani.
Das wahre Licht, das da erleuchtet jeden Menschen, war Er, der kommen sollte in die Welt.
10 Naʻe ʻi māmani ia, pea naʻe ngaohi ʻe ia ʻa māmani, ka naʻe ʻikai ʻilo ia ʻe māmani.
Er war (schon) in der Welt, und durch ihn ist die Welt geworden, und dennoch hat die Welt ihn nicht erkannt.
11 Naʻe haʻu ia ki hono kakai, ka naʻe ʻikai maʻu ia ʻe hono kakai.
Er kam in sein Eigentum, die Seinen aber nahmen ihn nicht auf.
12 Ka ko ia kotoa pē naʻe maʻu ia, naʻa ne foaki kiate kinautolu ʻae monūʻia ke hoko ko e fānau ʻae ʻOtua, kiate kinautolu pe naʻe tui ki hono huafa:
Doch allen, die ihn aufgenommen haben, und die nun gläubig sind an seinen Namen, hat er verliehen dies Vorrecht, daß sie Gottes Kinder werden.
13 ‌ʻAia naʻe ʻikai fanauʻi ʻi he toto, pe ʻi he loto ʻoe kakano, pe ʻi he loto ʻoe tangata, ka ʻi he ʻOtua.
Nicht aus Geblüt der Menschen, auch nicht aus Fleischestrieb und Manneswillen, vielmehr durch Gottes Wirksamkeit ward er gezeugt.
14 Pea naʻe hoko ʻae Folofola ko e kakano, pea nofo ia ʻiate kitautolu, (pea naʻa mau mamata ki hono nāunau, ko e nāunau ʻoe tokotaha naʻe tupu mei he Tamai, ) ʻoku fonu ʻi he ʻaloʻofa mo e moʻoni.
So ist das Wort einst Fleisch geworden und hat für eine Weile unter uns gewohnt. Wir haben seine Herrlichkeit geschaut, ja eine Herrlichkeit, wie sie ein einziger Sohn empfängt von seinem Vater: voller Gnade und Wahrheit.
15 Naʻe fakamoʻoni ki ai ʻe Sione, ʻo kalanga, ʻo pehē, ‘Ko eni ia naʻaku lea ai, Ko ia ʻoku haʻu muimui ʻiate au, ʻoku lahi ia ʻiate au: he naʻe muʻa ia ʻiate au.’
Johannes zeugt von ihm und ruft: "Ihn habe ich gemeint, als ich einst sagte: 'Der nach mir kommt, ist mir voraus; denn er war eher da als ich.'"
16 Pea kuo maʻu ʻekitautolu kotoa pē mei hono fonu, mo e ʻaloʻofa ki he ʻaloʻofa.
Aus seiner Fülle haben wir ja alle empfangen Gnade um Gnade.
17 He naʻe foaki ʻae fono ʻia Mōsese, ka ko e ʻaloʻofa mo e moʻoni naʻe haʻu ʻia Sisu Kalaisi.
Denn das Gesetz ward dargereicht durch Mose; die Gnade und die Wahrheit, sie sind gebracht durch Jesus Christus.
18 ‌ʻOku ʻikai ha tokotaha kuo ne mamata ki he ʻOtua ʻi ha kuonga; ko e ʻAlo pē taha naʻe fakatupu, ʻaia ʻoku ʻi he fatafata ʻoe Tamai, kuo ne fakahā [ia].
Kein Mensch hat jemals Gott gesehen. Der eingeborene Sohn, der in des Vaters Schoß zurückgekehrt, der hat ihn offenbart.
19 Pea ko e fakamoʻoni eni ʻa Sione, ʻi he fekau mai ʻe he kakai Siu ʻae kau taulaʻeiki mo e kau Livaite mei Selūsalema, ke fehuʻi kiate ia, “Ko hai koe?”
Dies ist das Zeugnis, das Johannes ablegte, als die Juden eine Abordnung von Priestern und Leviten aus Jerusalem zu ihm sandten, um ihn zu fragen, wer er sei.
20 Pea naʻe fakahā ʻe ia, ʻo ʻikai fakafisi; kae fakahā pe, ʻOku ʻikai ko e Kalaisi au.
Da legte er ein unumwundenes Bekenntnis ab; er erklärte: "Ich bin nicht der Messias."
21 Pea naʻa nau fehuʻi kiate ia, “Ka ko hai?” “Ko ʻIlaisiā koe?” Pea talaange ʻe ia, “ʻOku ʻikai.” “Ko koe ʻae palōfita ko ia?” Pea talaange ʻe ia, “ʻIkai.”
Sie fragten ihn weiter: "Was bist du denn? Bist du Elia?" Er sprach: "Ich bin es nicht." "Bist du der (verheißene) Prophet?" Er antwortete: "Nein."
22 Ko ia naʻa nau pehē ai kiate ia, “Ko hai koe?” Koeʻuhi ke mau tala kiate kinautolu naʻe fekauʻi ʻakimautolu. “Ko e hā hoʻo lea kiate koe?”
Da sagten sie zu ihm: "Wer bist du denn? Wir müssen doch denen, die uns gesandt haben, eine Antwort bringen. Wofür gibst du selbst dich aus?"
23 Pea pehē ʻe ia, “Ko au ‘ko e leʻo ʻoe tokotaha ʻoku kalanga ʻi he toafa, Fakatonutonu ʻae hala ʻoe ʻEiki,’” ʻo hangē ko e lea ʻae palōfita ko ʻIsaia.
Er erwiderte: "Ich bin eine Stimme, die in der Wüste ruft: 'Ebnet dem Herrn dem Weg!' wie der Prophet Jesaja gesagt hat."
24 Pea naʻe ʻoe kau Fālesi ʻakinautolu naʻe fekau.
Die Abgesandten aber gehörten zu den Pharisäern.
25 Pea naʻa nau fehuʻi, ʻo pehē kiate ia, “Pea ko e hā ʻoku ke fai papitaiso ai, ʻo kapau ʻoku ʻikai ko e Kalaisi ko ia ʻa koe, pe ko ʻIlaisiā, pe ko e palōfita ko ia?”
Und sie fragten ihn weiter: "Warum taufst du denn, wenn du weder der Messias bist noch Elia noch der (verheißene) Prophet?"
26 Pea leaange ʻa Sione, ʻo pehē kiate kinautolu, “ʻOku ou papitaiso ʻaki ʻae vai: ka ʻoku tuʻu ʻiate kimoutolu ʻae tokotaha ʻoku ʻikai te mou ʻilo;
Johannes erwiderte ihnen: "Ich taufe nur mit Wasser; doch mitten unter euch steht der, den ihr nicht kennt:
27 Ko ia ia ʻoku haʻu fakamuimui ʻiate au, ka ʻoku lahi ia ʻiate au, ko e nonoʻo ʻoe topuvaʻe ʻoʻona ʻoku ʻikai taau mo au ke vete.”
das ist der Mann, der nach mir kommt, und dessen Schuhriemen aufzulösen ich nicht würdig bin."
28 Naʻe fai ʻae ngaahi meʻa ni ʻi Petapala ʻituʻa Sioatani, ʻaia naʻe fai papitaiso ai ʻa Sione.
Dies geschah in Bethanien jenseits des Jordans, wo Johannes taufte.
29 Pea ko e ʻaho naʻa na feholoi, naʻe mamata ʻa Sione kia Sisu ʻoku ʻalu ange kiate ia, pea ne pehē, “Vakai ki he Lami ʻae ʻOtua, ʻaia ʻoku ne ʻave ʻae angahala ʻa māmani.
Tags darauf sah er Jesus auf sich zukommen. Da sprach er: "Seht, dies ist Gottes Lamm, das die Sünde der Welt hinwegnimmt!
30 Ko eni ia naʻaku pehē ai, ‘ʻOku haʻu fakamuimui ʻiate au ha tangata ʻaia ʻoku lahi ʻiate au: he naʻe muʻa ia ʻiate au.’
Dieser ist es, von dem ich einst gesagt habe: 'Nach mir kommt ein Mann, der mir voraus ist; denn er war eher da als ich.'
31 Pea naʻe ʻikai te u ʻilo ia: ka koeʻuhi ke fakahā ia ki ʻIsileli, ko ia kuo u haʻu ai au, ʻo papitaiso ʻaki ʻae vai.”
Auch ich habe ihn anfangs nicht gekannt; damit er aber für Israel offenbar werde, deshalb bin ich aufgetreten mit der Wassertaufe."
32 Pea fakamoʻoni ʻe Sione, ʻo pehē, “Naʻaku mamata ki he Laumālie ʻoku ʻalu hifo mei he langi ʻo hangē ko e lupe, ʻo nofo kiate ia.’
Johannes legte noch dies Zeugnis ab: "Ich habe gesehen, daß der Geist wie eine Taube aus dem Himmel herniederschwebte, und er blieb auf ihm.
33 Pea naʻe ʻikai te u ʻilo ia: ka ko ia naʻa ne fekau au ke papitaiso ʻaki ʻae vai, naʻe pehē ʻe ia kiate au, ‘Ko ia te ke mamata ʻe ʻalu hifo ki ai ʻae Laumālie, ʻo nofo ki ai, ko ia ia ʻoku ne papitaiso ʻaki ʻae Laumālie Māʻoniʻoni.’
Aber ich kannte ihn damals noch nicht. Doch er, der mich gesandt hat, um mit Wasser zu taufen, der sprach zu mir: 'Der Mann, auf den du den Geist herniederschweben siehst, so daß er auf ihm bleibt, der ist der Täufer mit dem Heiligen Geist.'
34 Pea naʻaku mamata, pea fakamoʻoni ko e ʻAlo eni ʻoe ʻOtua.”
Das habe ich gesehen, und nun ist mein Zeugnis: 'Dieser ist Gottes Sohn.'"
35 Pea ko e ʻaho naʻa na feholoi, naʻe tutuʻu ʻa Sione mo ʻene ākonga ʻe toko ua;
Tags darauf stand Johannes wieder da mit Zweien seiner Jünger.
36 Pea ne sio fakamamaʻu kia Sisu, ʻi heʻene ʻeveʻeva, pea pehē ʻe ia, “Vakai ki he Lami ʻae ʻOtua!”
Da sah er Jesus vorübergehen und sprach: "Seht, dies ist Gottes Lamm!"
37 Pea fanongo ki heʻene lea ʻae ongo ākonga, pea na muimui ʻia Sisu.
Die beiden Jünger hörten diese Worte und gingen Jesus nach.
38 Pea tafoki ʻa Sisu, ʻo mamata ki heʻena muimui, ʻo ne pehē kiate kinaua, “Ko e hā ʻoku mo kumi? Pea na pehē ki ai, “Lāpai, (ko hono ʻuhinga, ʻAkonaki, ) ʻoku ke nofo ʻi fē?”
Da wandte sich Jesus um, und als er sah, wie sie ihm folgten, sprach er zu ihnen: "Was wünscht ihr?" sie antworteten ihm: "Rabbi" — dies Wort bedeutet: Meister —, "wo hältst du dich auf?"
39 Pea pehē ʻe ia kiate kinaua, “Haʻu ʻo mamata.” Pea naʻa na omi, ʻo mamata ki he potu ʻoku nofo ai ia, ʻo na nonofo mo ia ʻi he ʻaho ko ia, he ko hono hongofulu nai ia ʻoe feituʻulaʻā.
Er erwiderte ihnen: "Kommt mit, dann werdet ihr es sehen." Sie kamen mit und sahen, wo er wohnte, und blieben den Tag über bei ihm. Das war um die zehnte Stunde.
40 Ko e tokotaha ʻo kinaua naʻe muimui kiate ia ʻi he fanongo kia Sione, ko ʻAnitelū, ko e tokoua ʻo Saimone Pita.
Andreas, der Bruder des Simon Petrus, war einer von den beiden, die Jesus auf das Wort des Johannes folgten.
41 Pea tomuʻa ʻilo ʻe ia hono tokoua ʻoʻona ko Saimone, ʻo ne pehē kiate ia, “Kuo mau ʻilo ʻae Misaia (ko hono ʻuhinga, ko e Kalaisi.”)
Der traf zuerst seinen Bruder Simon und sprach zu ihm: "Wir haben den Messias gefunden" — dies Wort bedeutet: Gesalbter —.
42 Pea ne ʻomi ia kia Sisu. Pea ʻi he mamata ʻa Sisu ki ai, naʻa ne pehē, “Ko koe ko Saimone ko e foha ʻo Siona: ʻe ui koe ko Kifasi (ko hono ʻuhinga, ko Pita.”)
Er führte ihn dann zu Jesus. Jesus sah ihn an und sagte: "Du bist Simon, des Johannes Sohn; du sollst Kephas heißen" — das bedeutet: Fels —.
43 Ko e ʻaho naʻa na feholoi, naʻe loto ʻa Sisu ke ʻalu atu ki Kāleli, pea ʻilo ʻe ia ʻa Filipe, ʻo ne pehē ki ai, “Muimui ʻiate au.”
Tags darauf wollte Jesus nach Galiläa ziehen. Da traf er Philippus und sprach zu ihm: "Folge mir!"
44 Naʻe mei Petesaita ʻa Filipe, ko e potu ʻo ʻAnitelū mo Pita.
Philippus stammte aus Bethsaida, dem Heimatort des Andreas und Petrus.
45 Pea ʻilo ʻe Filipe ʻa Nātaniela, ʻo ne pehē ki ai, “Kuo mau ʻilo ia naʻe tohi ki ai ʻa Mōsese ʻi he fono, mo e kau palōfita, ko Sisu ʻo Nāsaleti, ko e foha ʻo Siosefa.”
Philippus traf Nathanael und sprach zu ihm: "Ihn, von dem Mose im Gesetz geschrieben und von dem die Propheten geredet, ihn haben wir gefunden. Es ist Jesus, Josefs Sohn, ein Mann aus Nazareth."
46 Pea lea ʻa Nātaniela kiate ia, “ʻE tupu ha lelei mei Nāsaleti?” Pea pehē ʻe Filipe kiate ia, “Haʻu ʻo mamata.”
Nathanael sprach zu ihm: "Kann aus Nazaret etwas Gutes kommen?" Philippus antwortete ihm: "Komm mit und überzeuge dich!"
47 Pea vakai ʻa Sisu kia Nātaniela ʻoku haʻu kiate ia, pea ne pehē kiate ia, “Vakai, ko e ʻIsileli moʻoni, ʻoku ʻikai ʻi ai ha kākā!”
Als Jesus sah, wie Nathanael auf ihn zukam, sagte er von ihm: "Seht, das ist wirklich ein Israelit, in dem keine Unaufrichtigkeit ist!"
48 Pea lea ʻa Nātaniela kiate ia, “ʻOku ke ʻiloʻi au mei fē?” Pea talaange ʻe Sisu, ʻo pehē kiate ia, “ʻI he teʻeki ui koe ʻe Filipe, ʻi hoʻo ʻi he lolo fiki, ne u ʻiloʻi koe.”
Nathanael sprach zu ihm: "Woher kennst du mich?" Jesus antwortete ihm: "Noch ehe dich Philippus herrief, sah ich dich, wie du unter dem Feigenbaum warst."
49 Pea lea ʻa Nātaniela, ʻo pehē kiate ia, “Lāpai, ko e ʻAlo koe ʻoe ʻOtua; ko e Tuʻi koe ʻo ʻIsileli.”
Nathanael erwiderte ihm: "Meister, du bist Gottes Sohn, du bist der König Israels!"
50 Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehē kiate ia, “Ko e meʻa ʻi heʻeku tala kiate koe, Ne u ʻiloʻi koe ʻi he lolo fiki, ʻoku ke tui ai? Te ke mamata ki he ngaahi meʻa lahi hake ʻi he meʻa ni.”
Jesus entgegnete ihm: "Glaubst du, weil ich dir gesagt habe, daß ich dich unter dem Feigenbaum gesehen? Du sollst noch Größeres erleben als dies."
51 Pea tala ʻe ia kiate ia, “Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, Te mou mamata ʻamui ki he langi kuo matangaki, pea mo e kau ʻāngelo ʻae ʻOtua ʻoku ʻalu hake mo ʻalu hifo ki he Foha ʻoe tangata.”
Dann fuhr er fort: "Wahrlich, wahrlich, ich sage euch: Ihr sollt den Himmel offen sehen und die Engel Gottes hinauffahren und herabsteigen über dem Menschensohn."

< Sione 1 >