< Sione 1 >
1 Naʻe ʻi he kamataʻanga ʻae Folofola, pea naʻe ʻi he ʻOtua ʻae Folofola, pea ko e ʻOtua ʻae Folofola,
Au commencement était la Parole, et la Parole était avec Dieu, et la Parole était Dieu.
2 Ko ia ia naʻe ʻi he kamataʻanga mo e ʻOtua.
Elle était au commencement avec Dieu.
3 Naʻe ngaohi ʻe ia ʻae meʻa kotoa pē; pea naʻe ʻikai ha meʻa ʻe ngaohi kae ʻiate ia pe.
Toutes choses ont été faites par elle, et rien de ce qui a été fait n’a été fait sans elle.
4 Naʻe ʻiate ia ʻae moʻui; pea ko e moʻui ko e maama ia ʻoe tangata.
En elle était la vie, et la vie était la lumière des hommes.
5 Pea naʻe ulo ʻae maama ʻi he poʻuli; ka naʻe ʻikai maʻu ia ʻe he poʻuli.
La lumière luit dans les ténèbres, et les ténèbres ne l’ont point reçue.
6 Naʻe ai ha tangata naʻe fekau mei he ʻOtua, ko Sione hono hingoa.
Il y eut un homme envoyé de Dieu: son nom était Jean.
7 Naʻe haʻu ia ko e fakamoʻoni, ke fakamoʻoni ki he Maama, koeʻuhi ke tui ʻiate ia ʻae kakai kotoa pē.
Il vint pour servir de témoin, pour rendre témoignage à la lumière, afin que tous crussent par lui.
8 Naʻe ʻikai ko e Maama ko ia ia, ka ko e fakamoʻoni ki he Maama ko ia.
Il n’était pas la lumière, mais il parut pour rendre témoignage à la lumière.
9 Ko e Maama moʻoni ia, ʻoku ne fakamaama ki he tangata kotoa pē ʻoku haʻu ki māmani.
Cette lumière était la véritable lumière, qui, en venant dans le monde, éclaire tout homme.
10 Naʻe ʻi māmani ia, pea naʻe ngaohi ʻe ia ʻa māmani, ka naʻe ʻikai ʻilo ia ʻe māmani.
Elle était dans le monde, et le monde a été fait par elle, et le monde ne l’a point connue.
11 Naʻe haʻu ia ki hono kakai, ka naʻe ʻikai maʻu ia ʻe hono kakai.
Elle est venue chez les siens, et les siens ne l’ont point reçue.
12 Ka ko ia kotoa pē naʻe maʻu ia, naʻa ne foaki kiate kinautolu ʻae monūʻia ke hoko ko e fānau ʻae ʻOtua, kiate kinautolu pe naʻe tui ki hono huafa:
Mais à tous ceux qui l’ont reçue, à ceux qui croient en son nom, elle a donné le pouvoir de devenir enfants de Dieu, lesquels sont nés,
13 ʻAia naʻe ʻikai fanauʻi ʻi he toto, pe ʻi he loto ʻoe kakano, pe ʻi he loto ʻoe tangata, ka ʻi he ʻOtua.
non du sang, ni de la volonté de la chair, ni de la volonté de l’homme, mais de Dieu.
14 Pea naʻe hoko ʻae Folofola ko e kakano, pea nofo ia ʻiate kitautolu, (pea naʻa mau mamata ki hono nāunau, ko e nāunau ʻoe tokotaha naʻe tupu mei he Tamai, ) ʻoku fonu ʻi he ʻaloʻofa mo e moʻoni.
Et la parole a été faite chair, et elle a habité parmi nous, pleine de grâce et de vérité; et nous avons contemplé sa gloire, une gloire comme la gloire du Fils unique venu du Père.
15 Naʻe fakamoʻoni ki ai ʻe Sione, ʻo kalanga, ʻo pehē, ‘Ko eni ia naʻaku lea ai, Ko ia ʻoku haʻu muimui ʻiate au, ʻoku lahi ia ʻiate au: he naʻe muʻa ia ʻiate au.’
Jean lui a rendu témoignage, et s’est écrié: C’est celui dont j’ai dit: Celui qui vient après moi m’a précédé, car il était avant moi.
16 Pea kuo maʻu ʻekitautolu kotoa pē mei hono fonu, mo e ʻaloʻofa ki he ʻaloʻofa.
Et nous avons tous reçu de sa plénitude, et grâce pour grâce;
17 He naʻe foaki ʻae fono ʻia Mōsese, ka ko e ʻaloʻofa mo e moʻoni naʻe haʻu ʻia Sisu Kalaisi.
car la loi a été donnée par Moïse, la grâce et la vérité sont venues par Jésus-Christ.
18 ʻOku ʻikai ha tokotaha kuo ne mamata ki he ʻOtua ʻi ha kuonga; ko e ʻAlo pē taha naʻe fakatupu, ʻaia ʻoku ʻi he fatafata ʻoe Tamai, kuo ne fakahā [ia].
Personne n’a jamais vu Dieu; le Fils unique, qui est dans le sein du Père, est celui qui l’a fait connaître.
19 Pea ko e fakamoʻoni eni ʻa Sione, ʻi he fekau mai ʻe he kakai Siu ʻae kau taulaʻeiki mo e kau Livaite mei Selūsalema, ke fehuʻi kiate ia, “Ko hai koe?”
Voici le témoignage de Jean, lorsque les Juifs envoyèrent de Jérusalem des sacrificateurs et des Lévites, pour lui demander: Toi, qui es-tu?
20 Pea naʻe fakahā ʻe ia, ʻo ʻikai fakafisi; kae fakahā pe, ʻOku ʻikai ko e Kalaisi au.
Il déclara, et ne le nia point, il déclara qu’il n’était pas le Christ.
21 Pea naʻa nau fehuʻi kiate ia, “Ka ko hai?” “Ko ʻIlaisiā koe?” Pea talaange ʻe ia, “ʻOku ʻikai.” “Ko koe ʻae palōfita ko ia?” Pea talaange ʻe ia, “ʻIkai.”
Et ils lui demandèrent: Quoi donc? Es-tu Élie? Et il dit: Je ne le suis point. Es-tu le prophète? Et il répondit: Non.
22 Ko ia naʻa nau pehē ai kiate ia, “Ko hai koe?” Koeʻuhi ke mau tala kiate kinautolu naʻe fekauʻi ʻakimautolu. “Ko e hā hoʻo lea kiate koe?”
Ils lui dirent alors: Qui es-tu? Afin que nous donnions une réponse à ceux qui nous ont envoyés. Que dis-tu de toi-même?
23 Pea pehē ʻe ia, “Ko au ‘ko e leʻo ʻoe tokotaha ʻoku kalanga ʻi he toafa, Fakatonutonu ʻae hala ʻoe ʻEiki,’” ʻo hangē ko e lea ʻae palōfita ko ʻIsaia.
Moi, dit-il, je suis la voix de celui qui crie dans le désert: Aplanissez le chemin du Seigneur, comme a dit Ésaïe, le prophète.
24 Pea naʻe ʻoe kau Fālesi ʻakinautolu naʻe fekau.
Ceux qui avaient été envoyés étaient des pharisiens.
25 Pea naʻa nau fehuʻi, ʻo pehē kiate ia, “Pea ko e hā ʻoku ke fai papitaiso ai, ʻo kapau ʻoku ʻikai ko e Kalaisi ko ia ʻa koe, pe ko ʻIlaisiā, pe ko e palōfita ko ia?”
Ils lui firent encore cette question: Pourquoi donc baptises-tu, si tu n’es pas le Christ, ni Élie, ni le prophète?
26 Pea leaange ʻa Sione, ʻo pehē kiate kinautolu, “ʻOku ou papitaiso ʻaki ʻae vai: ka ʻoku tuʻu ʻiate kimoutolu ʻae tokotaha ʻoku ʻikai te mou ʻilo;
Jean leur répondit: Moi, je baptise d’eau, mais au milieu de vous il y a quelqu’un que vous ne connaissez pas, qui vient après moi;
27 Ko ia ia ʻoku haʻu fakamuimui ʻiate au, ka ʻoku lahi ia ʻiate au, ko e nonoʻo ʻoe topuvaʻe ʻoʻona ʻoku ʻikai taau mo au ke vete.”
je ne suis pas digne de délier la courroie de ses souliers.
28 Naʻe fai ʻae ngaahi meʻa ni ʻi Petapala ʻituʻa Sioatani, ʻaia naʻe fai papitaiso ai ʻa Sione.
Ces choses se passèrent à Béthanie, au-delà du Jourdain, où Jean baptisait.
29 Pea ko e ʻaho naʻa na feholoi, naʻe mamata ʻa Sione kia Sisu ʻoku ʻalu ange kiate ia, pea ne pehē, “Vakai ki he Lami ʻae ʻOtua, ʻaia ʻoku ne ʻave ʻae angahala ʻa māmani.
Le lendemain, il vit Jésus venant à lui, et il dit: Voici l’Agneau de Dieu, qui ôte le péché du monde.
30 Ko eni ia naʻaku pehē ai, ‘ʻOku haʻu fakamuimui ʻiate au ha tangata ʻaia ʻoku lahi ʻiate au: he naʻe muʻa ia ʻiate au.’
C’est celui dont j’ai dit: Après moi vient un homme qui m’a précédé, car il était avant moi.
31 Pea naʻe ʻikai te u ʻilo ia: ka koeʻuhi ke fakahā ia ki ʻIsileli, ko ia kuo u haʻu ai au, ʻo papitaiso ʻaki ʻae vai.”
Je ne le connaissais pas, mais c’est afin qu’il fût manifesté à Israël que je suis venu baptiser d’eau.
32 Pea fakamoʻoni ʻe Sione, ʻo pehē, “Naʻaku mamata ki he Laumālie ʻoku ʻalu hifo mei he langi ʻo hangē ko e lupe, ʻo nofo kiate ia.’
Jean rendit ce témoignage: J’ai vu l’Esprit descendre du ciel comme une colombe et s’arrêter sur lui.
33 Pea naʻe ʻikai te u ʻilo ia: ka ko ia naʻa ne fekau au ke papitaiso ʻaki ʻae vai, naʻe pehē ʻe ia kiate au, ‘Ko ia te ke mamata ʻe ʻalu hifo ki ai ʻae Laumālie, ʻo nofo ki ai, ko ia ia ʻoku ne papitaiso ʻaki ʻae Laumālie Māʻoniʻoni.’
Je ne le connaissais pas, mais celui qui m’a envoyé baptiser d’eau, celui-là m’a dit: Celui sur qui tu verras l’Esprit descendre et s’arrêter, c’est celui qui baptise du Saint-Esprit.
34 Pea naʻaku mamata, pea fakamoʻoni ko e ʻAlo eni ʻoe ʻOtua.”
Et j’ai vu, et j’ai rendu témoignage qu’il est le Fils de Dieu.
35 Pea ko e ʻaho naʻa na feholoi, naʻe tutuʻu ʻa Sione mo ʻene ākonga ʻe toko ua;
Le lendemain, Jean était encore là, avec deux de ses disciples;
36 Pea ne sio fakamamaʻu kia Sisu, ʻi heʻene ʻeveʻeva, pea pehē ʻe ia, “Vakai ki he Lami ʻae ʻOtua!”
et, ayant regardé Jésus qui passait, il dit: Voilà l’Agneau de Dieu.
37 Pea fanongo ki heʻene lea ʻae ongo ākonga, pea na muimui ʻia Sisu.
Les deux disciples l’entendirent prononcer ces paroles, et ils suivirent Jésus.
38 Pea tafoki ʻa Sisu, ʻo mamata ki heʻena muimui, ʻo ne pehē kiate kinaua, “Ko e hā ʻoku mo kumi? Pea na pehē ki ai, “Lāpai, (ko hono ʻuhinga, ʻAkonaki, ) ʻoku ke nofo ʻi fē?”
Jésus se retourna, et voyant qu’ils le suivaient, il leur dit: Que cherchez-vous? Ils lui répondirent: Rabbi (ce qui signifie Maître), où demeures-tu?
39 Pea pehē ʻe ia kiate kinaua, “Haʻu ʻo mamata.” Pea naʻa na omi, ʻo mamata ki he potu ʻoku nofo ai ia, ʻo na nonofo mo ia ʻi he ʻaho ko ia, he ko hono hongofulu nai ia ʻoe feituʻulaʻā.
Venez, leur dit-il, et voyez. Ils allèrent, et ils virent où il demeurait; et ils restèrent auprès de lui ce jour-là. C’était environ la dixième heure.
40 Ko e tokotaha ʻo kinaua naʻe muimui kiate ia ʻi he fanongo kia Sione, ko ʻAnitelū, ko e tokoua ʻo Saimone Pita.
André, frère de Simon Pierre, était l’un des deux qui avaient entendu les paroles de Jean, et qui avaient suivi Jésus.
41 Pea tomuʻa ʻilo ʻe ia hono tokoua ʻoʻona ko Saimone, ʻo ne pehē kiate ia, “Kuo mau ʻilo ʻae Misaia (ko hono ʻuhinga, ko e Kalaisi.”)
Ce fut lui qui rencontra le premier son frère Simon, et il lui dit: Nous avons trouvé le Messie (ce qui signifie Christ).
42 Pea ne ʻomi ia kia Sisu. Pea ʻi he mamata ʻa Sisu ki ai, naʻa ne pehē, “Ko koe ko Saimone ko e foha ʻo Siona: ʻe ui koe ko Kifasi (ko hono ʻuhinga, ko Pita.”)
Et il le conduisit vers Jésus. Jésus, l’ayant regardé, dit: Tu es Simon, fils de Jonas; tu serasappelé Céphas (ce qui signifie Pierre).
43 Ko e ʻaho naʻa na feholoi, naʻe loto ʻa Sisu ke ʻalu atu ki Kāleli, pea ʻilo ʻe ia ʻa Filipe, ʻo ne pehē ki ai, “Muimui ʻiate au.”
Le lendemain, Jésus voulut se rendre en Galilée, et il rencontra Philippe. Il lui dit: Suis-moi.
44 Naʻe mei Petesaita ʻa Filipe, ko e potu ʻo ʻAnitelū mo Pita.
Philippe était de Bethsaïda, de la ville d’André et de Pierre.
45 Pea ʻilo ʻe Filipe ʻa Nātaniela, ʻo ne pehē ki ai, “Kuo mau ʻilo ia naʻe tohi ki ai ʻa Mōsese ʻi he fono, mo e kau palōfita, ko Sisu ʻo Nāsaleti, ko e foha ʻo Siosefa.”
Philippe rencontra Nathanaël, et lui dit: Nous avons trouvé celui de qui Moïse a écrit dans la loi et dont les prophètes ont parlé, Jésus de Nazareth, fils de Joseph.
46 Pea lea ʻa Nātaniela kiate ia, “ʻE tupu ha lelei mei Nāsaleti?” Pea pehē ʻe Filipe kiate ia, “Haʻu ʻo mamata.”
Nathanaël lui dit: Peut-il venir de Nazareth quelque chose de bon? Philippe lui répondit: Viens, et vois.
47 Pea vakai ʻa Sisu kia Nātaniela ʻoku haʻu kiate ia, pea ne pehē kiate ia, “Vakai, ko e ʻIsileli moʻoni, ʻoku ʻikai ʻi ai ha kākā!”
Jésus, voyant venir à lui Nathanaël, dit de lui: Voici vraiment un Israélite, dans lequel il n’y a point de fraude.
48 Pea lea ʻa Nātaniela kiate ia, “ʻOku ke ʻiloʻi au mei fē?” Pea talaange ʻe Sisu, ʻo pehē kiate ia, “ʻI he teʻeki ui koe ʻe Filipe, ʻi hoʻo ʻi he lolo fiki, ne u ʻiloʻi koe.”
D’où me connais-tu? Lui dit Nathanaël. Jésus lui répondit: Avant que Philippe t’appelât, quand tu étais sous le figuier, je t’ai vu.
49 Pea lea ʻa Nātaniela, ʻo pehē kiate ia, “Lāpai, ko e ʻAlo koe ʻoe ʻOtua; ko e Tuʻi koe ʻo ʻIsileli.”
Nathanaël répondit et lui dit: Rabbi, tu es le Fils de Dieu, tu es le roi d’Israël.
50 Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehē kiate ia, “Ko e meʻa ʻi heʻeku tala kiate koe, Ne u ʻiloʻi koe ʻi he lolo fiki, ʻoku ke tui ai? Te ke mamata ki he ngaahi meʻa lahi hake ʻi he meʻa ni.”
Jésus lui répondit: Parce que je t’ai dit que je t’ai vu sous le figuier, tu crois; tu verras de plus grandes choses que celles-ci.
51 Pea tala ʻe ia kiate ia, “Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, Te mou mamata ʻamui ki he langi kuo matangaki, pea mo e kau ʻāngelo ʻae ʻOtua ʻoku ʻalu hake mo ʻalu hifo ki he Foha ʻoe tangata.”
Et il lui dit: En vérité, en vérité, vous verrez désormais le ciel ouvert et les anges de Dieu monter et descendre sur le Fils de l’homme.