< Siope 32 >

1 Naʻe tuku ai ʻe he kau tangata ʻe toko tolu ni ʻenau lea atu kia Siope, koeʻuhi naʻe māʻoniʻoni ia ʻi hono mata ʻoʻona.
Et les trois amis de Job s'abstinrent de lui répondre; car Job était juste devant eux.
2 Pea naʻe tupu ʻae ʻita ʻa Elihu ko e foha ʻo Palakela ko e tangata Pusa, ʻi he kāinga ʻo Lame: naʻe tupu ʻene ʻita kia Siope, koeʻuhi naʻa ne fakatonuhiaʻi ia ʻe ia kae ʻikai ko e ʻOtua.
Et Elihou, fils de Barachiel le Buzite, de la famille de Ram en la terre de Hus, se courrouça; il entra contre Job dans une violente colère, parce qu'il s'était présenté comme juste devant le Seigneur.
3 Naʻe ʻita foki ia ki hono kāinga ʻe toko tolu, koeʻuhi naʻe ʻikai te nau faʻa talia ʻa Siope, ka kuo nau talatalaakiʻi ia.
Et il ne fut pas moins irrité contre les trois amis, parce qu'ils ne pouvaient répondre rien qui confondit Job après l'avoir jugé coupable.
4 Ka naʻe tatali ʻa Elihu kaeʻoua ke ʻosi ʻae lea ʻa Siope, koeʻuhi naʻa nau motuʻa ʻiate ia.
Et Elihou hésitait à répliquer à Job, car les trois hommes étaient plus avancés que lui en âge.
5 Pea ʻi he vakai ʻa Elihu kuo ʻikai ha tali ʻi he ngutu ʻoe kau tangata ʻe toko tolu ni, naʻe tupu ʻene ʻita.
Mais lorsqu'il vit que nulle réponse ne sortait de leur bouche, il s'emporta;
6 Pea naʻe lea ʻa Elihu ko e foha ʻo Palakela ko e tangata Pusa, ʻo ne pehē, “ʻOku ou siʻi au, kae motuʻa ʻakimoutolu; ko ia ne u manavahē ai, ʻo taʻefiefakahā ʻa hoku loto.
Et prenant la parole, il dit: Je suis le plus jeune, vous êtes mes anciens; j'ai donc gardé le silence, craignant de vous déclarer ce que je sais,
7 Ne u pehē, ‘ʻE lea ʻae ngaahi ʻaho, pea ʻe akonekina ke poto ʻe he ngaahi taʻu lahi.’
Et je me suis dit: Il n'est point temps de parler; c'est le nombre des années qui donne la sagesse.
8 Ka ʻoku ai ʻae laumālie ʻi he tangata, pea ʻoku foaki kiate ia ʻae ʻilo lahi ʻe he fakamānava ʻae Māfimafi.
Mais l'esprit réside parmi les mortels et le souffle du Tout-Puissant seul les instruit.
9 ‌ʻOku ʻikai poto ʻae houʻeiki kotoa pē, pea ʻoku ʻikai ʻilo ʻe he mātuʻa ʻae fakamaau.
Les anciens ne sont point sages, les vieillards ne savent point juger.
10 Ko ia ne u pehē ai, ‘Fanongo mai kiate au; te u fakahā foki hoku loto.’
Aussi je me décide; écoutez-moi et je vais vous déclarer ce que je sais.
11 “Vakai, ne u tatali ki hoʻomou ngaahi lea; naʻaku fakafanongo ki hoʻomou ngaahi fakamatala, ʻi he lolotonga homou hakule ki haʻamou lea.
Soyez attentifs, je ne cesserai pas que vous n'ayez apprécié mes raisons,
12 ‌ʻIo, ne u tokangaʻi ʻakimoutolu, pea vakai, kuo ʻikai ha taha ʻiate kimoutolu kuo ne lavaʻi ʻa Siope, pe tali ʻene ngaahi lea:
Et que je ne sois d'accord avec vous; je n'ai point fait de reproches à Job; celui qui le réfutait était l'un de vous.
13 Telia naʻa mou pehē, ‘Kuo mau ʻiloʻi ʻae poto: ʻoku lī hifo ia ʻe he ʻOtua, kae ʻikai ko e tangata.’
Je ne voulais pas vous donner occasion de dire: Nous sommes attachés au Seigneur et nous avons trouvé la sagesse.
14 Pea ko eni, naʻe ʻikai te ne lea fakatotonu mai kiate au: pea ʻe ʻikai te u tali ʻaki ia ʻa hoʻomou ngaahi lea.
Et vous avez permis à cet homme de tenir un pareil langage!
15 “Naʻe ofo ʻakinautolu, ʻo ʻikai te nau toe lea: pea fakalongo pe.
Ils ont été frappés de stupeur; ils n'ont rien trouvé à répondre; ils ont annulé leurs propres arguments.
16 Pea kuo u tatali, (he naʻe ʻikai te nau lea, kae tutuʻu pe, ʻo ʻikai toe lea: )
J'ai attendu; je n'ai dit mot; je les ai vus demeurer immobiles sans répliquer.
17 Pea ne u pehē, ‘Te u tali foki ʻeau ʻi hoku lakanga, te u fakahā foki hoku loto.’
Et Elihou, continuant, s'écria: Eh bien! je parlerai.
18 He ʻoku ou pito ʻi he ngaahi lea, ʻoku fakangaueʻi au ʻe hoku laumālie.
Car je suis plein de mon sujet; l'esprit en mon sein me consume.
19 Vakai, ʻoku tatau hoku loto mo e uaine taʻehanoava; ʻo hangē ko e ngaahi hina ʻoe uaine foʻou, ʻoku toe siʻi pea mahaehae.
Ma poitrine est comme une outre où fermente du vin nouveau; elle ressemble à un soufflet de forge qui éclate.
20 Te u lea kau fiemālie: te u faʻai hoku loungutu ʻo tali.
Je parlerai tant que mes lèvres pourront s'ouvrir.
21 ‌ʻOfa ke ʻoua naʻaku filifilimānako ki ha taha, pea ʻoua naʻaku ʻai ʻae hingoa fakalapu ki ha tangata.
Il n'est point d'homme devant qui j'aie la moindre timidité; il n'est point de mortel qui m'émeuve;
22 He ʻoku ʻikai te u ʻilo ke ʻai ʻae hingoa lapu; telia naʻa ʻave fakavave ai au ʻe hoku Tupuʻanga.
Il n'est point de front qui m'impose; s'il en est, que les vers me dévorent.

< Siope 32 >