< Selemaia 40 >

1 Ko e folofola naʻe hoko meia Sihova kia Selemaia, hili hono tukuange ia mei Lama ʻe Nepusaatani ko e ʻeiki ʻoe kau leʻo, he naʻe haʻisia ʻaki ia ʻae maea ukamea fihifihi fakataha mo e kau pōpula kotoa pē ʻo Selūsalema mo Siuta, ʻaia naʻe ʻave fakapōpula ki Papilone.
Communication adressée à Jérémie de la part de l’Eternel, après que Nebouzaradan, chef des gardes, l’eut renvoyé de Rama: ce dernier le fit chercher alors que, chargé de chaînes, il se trouvait confondu avec tous les expatriés de Jérusalem et de Juda que l’on déportait à Babylone.
2 Pea naʻe pehē ʻe he ʻeiki ʻoe kau leʻo kia Selemaia, “Kuo fakahā ʻe Sihova ko ho ʻOtua ʻae kovi ni, ki he potu ni.
Le chef des gardes se fit amener Jérémie et lui dit: "L’Eternel, ton Dieu, avait décrété cette calamité contre ce pays.
3 Pea ko eni, kuo fakahoko ia ʻe Sihova, pea kuo fai ʻo hangē ko ʻene folofola: koeʻuhi kuo mou fai angahala kia Sihova, pea ʻikai talangofua ki hono leʻo, ko ia kuo hoko ai ʻae meʻa ni kiate kimoutolu.
Il l’a amenée et consommée, l’Eternel, comme il l’avait annoncée; car vous avez prévariqué contre le Seigneur et refusé d’écouter sa voix, et ainsi ces événements vous ont atteints.
4 Pea ko eni, vakai, kuo u vete mei ho nima he ʻaho ni ʻae maea ukamea fihifihi. Pea kapau ʻoku lelei kiate koe ke tā ʻo mo au ki Papilone, haʻu; pea te u fai lelei kiate koe: pea kapau ʻoku kovi kiate koe ke tā ʻo mo au ki Papilone, tuku: vakai ʻoku ʻi ho ʻao ʻae fonua kotoa pē: pea ko e potu ʻoku lelei mo ʻaonga kiate koe ke ʻalu ki ai, ke ke ʻalu ki ai.”
Et maintenant, voici que je te délivre aujourd’hui des chaînes dont tes bras sont chargés. S’Il te plaît de venir avec moi à Babylone, viens, et je veillerai sur ta personne; mais s’il ne te convient pas de m’accompagner à Babylone, n’en fais rien. Examine tout le pays que tu as devant toi et va où il te paraîtra bon et convenable d’aller."
5 Pea ʻi he teʻeki ai te ne liliu atu, naʻa ne pehē, “Ko ia ke ke nofo mo Ketalia ko e foha ʻo ʻAhikami ko e foha ʻo Safani, ʻaia naʻe fakanofo ʻe he tuʻi ʻo Papilone ke pule ki he ngaahi kolo ʻo Siuta, pea ke ke nofo mo ia mo e kakai: pe te ke ʻalu ki ha potu ʻoku lelei kiate koe ke ʻalu ki ai,” Pea naʻe foaki kiate ia ʻe he ʻeiki ʻoe kau leʻo ʻae ʻoho mo e totongi, pea tukuange ia.
Et comme il ne s’en retournait pas encore, Nebouzaradan ajouta: "Retourne donc auprès de Ghedalia, fils d’Ahikam, fils de Chafan, que le roi de Babylone a placé à la tête des villes de Juda, et demeure avec lui parmi le peuple; ou s’il te plaît d’aller ailleurs, tu peux le faire." Et le chef des gardes lui remit des provisions et des présents et le congédia.
6 Pea naʻe ʻalu ai ʻa Selemaia kia Ketalia ko e foha ʻo ʻAhikami ʻi Misipa; ʻo nofo mo ia pea mo e kakai naʻe toe ʻi he fonua.
Jérémie se rendit auprès de Ghedalia; fils d’Ahikam, à Miçpa, et demeura avec lui au milieu de la population qui était restée dans le pays.
7 Pea ʻi he fanongo ʻae ʻeikitau kotoa pē ʻaia naʻe ʻi he ngaahi ngoue, ʻakinautolu mo honau kakai, kuo fakanofo ʻe he tuʻi ʻo Papilone ʻa Ketalia ko e foha ʻo ʻAhikami ke pule ʻi he fonua, pea kuo tukuange kiate ia ʻae kau tangata, mo e kau fefine, mo e fānau, pea mo e kakai masiva ʻoe fonua, ʻakinautolu naʻe ʻikai fetuku fakapōpula ki Papilone;
Lorsque les chefs de troupes, qui se tenaient dans les campagnes, eux et leurs hommes, apprirent que le roi de Babylone avait confié à Ghedalla, fils d’Ahikam, le gouvernement du pays et placé sous son autorité hommes, femmes et enfants, appartenant à la population pauvre du pays qui n’avait pas été déportée à Babylone,
8 Naʻa nau haʻu kia Ketalia ʻi Misipa, ʻio, ko ʻIsimeʻeli ko e foha ʻo Natania, pea ko Sohanani mo Sonatani ko e ongo foha ʻo Kalia, pea ko Selaia ko e foha ʻo Tanumeti, pea ko e ngaahi foha ʻo ʻIfai ko e tangata Nitofa, pea mo Seasania ko e foha ʻoe tangata mei Meaka, ʻakinautolu mo honau kau tangata.
ils se rendirent auprès de Ghedalia à Miçpa: c’étaient Ismaël, fils de Netania, Johanan et Jonathan, fils de Karéah, Seraïa, fils de Tanhoumet, les fils d’Efaï de Netofa, et Yaazania, fils du Maakhatite, eux et leurs hommes.
9 Pea naʻe fuakava kiate kinautolu mo ʻenau kakai ʻe Ketalia ko e foha ʻo ʻAhikami ko e foha ʻo Safani, ʻo pehē, “ʻOua naʻa mou manavahē ke tauhi ki he kau Kalitia: mou nofo ʻi he fonua, pea tauhi ʻae tuʻi ʻo Papilone, pea ʻe lelei ia kiate kimoutolu.
Ghedalia, fils d’Ahikam, fils de Chafan, les adjura eux et leurs hommes en disant: "Ne craignez pas de servir les Chaldéens; demeurez dans le pays, soyez les sujets du roi de Babylone, et vous vous en trouverez bien.
10 Pea ko eni, vakai, te u nofo ʻi Misipa, ke tauhi ʻae kau Kalitia, ʻakinautolu ʻe haʻu kiate kitautolu: ka ko kimoutolu, ke mou tānaki ʻae uaine, mo e ngaahi fua momoho, mo e lolo, pea tuku ia ki he ngaahi puha, pea nonofo ʻi homou ngaahi kolo ʻaia kuo mou maʻu.”
Pour moi, je vais résider à Miçpa, afin de rester en rapports avec les Chaldéens qui viendront à nous; et vous, recueillez du vin, des fruits, de l’huile, pour les mettre dans vos vases, et établissez-vous dans les villes dont vous avez pris possession."
11 Pea kuo fanongo foki ʻae kau Siu kotoa pē naʻe ʻi Moape, pea ʻi he kau ʻAmoni, pea ʻi ʻItomi, pea mo kinautolu kotoa pē naʻe ʻi he ngaahi potu, kuo tuku ʻe he tuʻi ʻo Papilone ʻae toenga kakai ʻi Siuta, pea kuo fakanofo ke pule kiate kinautolu ʻa Ketalia ko e foha ʻo ʻAhikami ko e foha ʻo Safani;
De même tous les Judéens, répandus dans Moab, parmi les Ammonites, dans Edom et dans tous les autres pays, avaient appris que le roi de Babylone avait laissé une colonie en Judée et confié sa direction à Ghedalia, fils d’Ahikam, fils de Chafan.
12 Naʻe liliu mai ʻae kau Siu kotoa pē mei he ngaahi potu kotoa pē naʻe kapusi ʻakinautolu ki ai, ʻonau haʻu ki he fonua ʻo Siuta, kia Ketalia ʻi Misipa: pea naʻa nau tānaki ʻae uaine mo e ngaahi fua momoho ʻo lahi ʻaupito.
Tous ces Judéens revinrent donc de toutes les contrées où ils étaient relégués. et se rendirent auprès de Ghedalia à Miçpa; puis ils recueillirent du vin et des fruits en grande quantité.
13 Pea naʻe haʻu kia Ketalia ʻi Misipa, ʻa Sohanani ko e foha ʻo Kalia, pea mo e houʻeiki kotoa pē ʻoe kau tau naʻe ʻi he ngoue.
Or Johanan, fils de Karéah et tous les officiers de troupes qui se tenaient dans les campagnes vinrent trouver Ghedalia à Miçpa,
14 Pea nau pehē kiate ia, “ʻOku ke ʻilo pau kuo fekau ʻe Pelisi ko e tuʻi ʻoe kau ʻAmoni ʻa ʻIsimeʻeli ko e foha ʻo Natania ke tāmateʻi koe?” Ka naʻe ʻikai tui kiate kinautolu ʻe Ketalia ko e foha ʻo ʻAhikami.
et lui dirent: "Sais-tu que Baalis, roi des Ammonites, a chargé Ismaël, fils de Netania, de t’assassiner?" Mais Ghedalla, fils d’Ahikam, ne les crut point.
15 Pea naʻe lea fakafufū ʻa Sohanani ko e foha ʻo Kalia kia Ketalia ʻi Misipa, ʻo pehē, “ʻOku ou kole kiate koe, tuku ke u ʻalu, pea te u tāmateʻi ʻa ʻIsimeʻeli ko e foha ʻo Natania, pea ʻe ʻikai ʻilo ia ʻe ha tangata ʻe tokotaha: te ne tāmateʻi koe, koeʻumaʻā; ke fakamovetevete ʻae kau Siu kotoa pē kuo fakataha kiate koe, pea ʻauha ʻae toenga kakai ʻi Siuta?”
Même, Johanan, fils de Karéah, avait dit confidentiellement à Ghedalia, dans la ville de Miçpa: "Laisse-moi donc aller moi-même frapper à mort Ismaël, fils de Netania, sans que personne le sache! Pourquoi te prendrait-il la vie? Pourquoi permettre, que tous les Judéens, rassemblés autour de toi, se dispersent et que c’en soit fait du reste de Juda?"
16 Pea naʻe pehē ʻe Ketalia ko e foha ʻo ʻAhikami kia Sohanani ko e foha ʻo Kalia, “ʻE ʻikai te ke fai ʻae meʻa ni: he ʻoku ke lohiakiʻi ʻa ʻIsimeʻeli.”
Mais Ghedalia, fils d’Ahikam, répondit à Johanan, fils de Karéah: "Ne commets pas un pareil acte; car tu accuses faussement Ismaël."

< Selemaia 40 >