< Senesi 30 >
1 Pea ʻi he mamata ʻa Lesieli ʻoku ʻikai haʻa ne fānau kia Sēkope, naʻe meheka ia ki hono taʻokete: pea pehē ʻe ia kia Sēkope, “Tuku mai ha fānau kiate au, telia naʻaku mate.”
Rachel voyant qu’elle n’enfantait pas d’enfant à Jacob, fut jalouse de sa sœur, et elle dit à Jacob: « Donne-moi des enfants, ou je meurs! »
2 Pea tupu ai ʻae loto ʻo Sēkope kia Lesieli: pea pehē ʻe ia, “He ko e ʻOtua au, ʻaia kuo ne taʻofi meiate koe ʻae fua ʻoe manāva?”
La colère de Jacob s’enflamma contre Rachel, et il dit: « Suis-je à la place de Dieu, qui t’a refusé la fécondité? »
3 Ka naʻe pehēange ʻe ia, “Vakai ki heʻeku kaunanga ko Pila, ke ke ʻalu kiate ia: pea te ne fānau ʻi hoku ongo tui koeʻuhi ke u maʻu ha fānau ʻiate ia.
Elle dit: « Voici ma servante Bala; va vers elle; qu’elle enfante sur mes genoux, et par elle j’aurai, moi aussi, une famille. »
4 Pea ne foaki kiate ia ʻene kaunanga ko Pila ko hono uaifi, pea ʻalu ʻa Sēkope kiate ia.
Et elle lui donna Bala, sa servante, pour femme, et Jacob alla vers elle.
5 Pea naʻe tuituʻia ʻa Pila, pea fānau kia Sēkope ʻae tama.”
Bala conçut et enfanta un fils à Jacob.
6 Pea pehē ʻe Lesieli, “Kuo fakamaau au ʻe he ʻOtua, mo ne fanongo ki hoku leʻo, pea kuo ne foaki kiate au ʻae tama ko ia naʻa ne ui ai hono hingoa ko Tani.”
Et Rachel dit: « Dieu m’a rendu justice, et même il a entendu ma voix et m’a donné un fils. » C’est pourquoi elle le nomma Dan.
7 Pea toe feitama ʻa Pila, ko e kaunanga ʻa Lesieli, pea ne fānau kia Sēkope ʻae tama ko hono tokoua.
Bala, servante de Rachel, conçut encore et enfanta un second fils à Jacob.
8 Pea pehē ʻe Lesieli, “ʻI he ʻahiʻahi lahi, naʻa ma ʻahiʻahi mo hoku taʻokete, pea kuo u lavaʻi: pea ne ui hono hingoa ko Nafitalai.”
Et Rachel dit: « J’ai lutté auprès de Dieu à l’encontre de ma sœur, et je l’ai emporté. » Et elle le nomma Nephthali.
9 Pea ʻi he mamata ʻa Lia kuo ngata ʻene fānau, pea ʻave ʻe ia ʻene kaunanga ko Silipa, ʻo ne ʻatu ia kia Sēkope ko hono uaifi.
Lorsque Lia vit qu’elle avait cessé d’avoir des enfants, elle prit Zelpha, sa servante, et la donna pour femme à Jacob.
10 Pea ko Silipa, ko e kaunanga ʻa Lia, naʻa ne fānau kia Sēkope ʻae tama.
Zelpha, servante de Lia, enfanta un fils à Jacob;
11 Pea pehē ʻe Lia, “ʻOku haʻu ʻae tokolahi: pea ne ui hono hingoa ko Kata.”
et Lia dit: « Quelle bonne fortune! » et elle le nomma Gad.
12 Pea ko Silipa ko e kaunanga ʻa Lia, naʻa ne fānau kia Sēkope ʻae tama ʻe taha.
Zelpha, servante de Lia, enfanta un second fils à Jacob;
13 Pea pehē ʻe Lia, “ʻOku monūʻia au, ʻe ui au ʻe he ngaahi ʻofefine ko e monūʻia pea ne ui hono hingoa ko ʻAseli.”
et Lia dit: « Pour mon bonheur! car les filles me diront bienheureuse. » Et elle le nomma Aser.
14 Pea naʻe ʻalu ʻa Lupeni ʻi he ngaahi ʻaho ʻoe ututaʻu uite, pea ne ʻilo ʻae ngaahi tutai ʻi he ngoue, pea ne ʻomi ia ki heʻene faʻē ko Lia. Pea pehē ʻe Lesieli kia Lia, “ʻOku ou kole ke ke tuku mai foki, mei he ngaahi tutai ʻa hoʻo tama.”
Ruben sortit au temps de la moisson des blés et, ayant trouvé des mandragores dans les champs, il les apporta à Lia, sa mère. Alors Rachel dit à Lia: « Donne-moi, je te prie, des mandragores de ton fils. »
15 Pea talaange ʻe ia kiate ia, “He ko e meʻa siʻi ia, hao faʻao hoku husepāniti? Pea te ke toʻo mo e ngaahi tutai ʻa ʻeku tama foki?” Pea pehē ʻe Lesieli, “E mohe ia mo koe he poōni, koeʻuhi ko e tutai ʻa hoʻo tama.”
Elle lui répondit: « Est-ce peu que tu aies pris mon mari, pour que tu prennes encore les mandragores de mon fils? » Et Rachel dit: « Eh bien, qu’il couche avec toi cette nuit pour les mandragores de ton fils. »
16 Pea haʻu ʻa Sēkope mei he ngoue ʻi he efiafi, pea ʻalu ʻa Lia ke fakafetaulaki kiate ia, ʻo ne pehē, “Ke ke haʻu kiate au; he ko e moʻoni kuo u fakatau koe ʻaki ʻae ngaahi tutai ʻa ʻeku tama.” Pea ne na mohe ʻi he pō ko ia.
Le soir, comme Jacob revenait des champs, Lia sortit à sa rencontre et lui dit: « C’est vers moi que tu viendras, car je t’ai loué pour les mandragores de mon fils. » Et il coucha avec elle cette nuit-là.
17 Pea naʻe ʻafio ʻae ʻOtua kia Lia, pea feitama ia, pea ne fāʻeleʻi kia Sēkope ʻae tama ʻe taha, ko hono toko nima ia.
Dieu exauça Lia; elle conçut et enfanta à Jacob un cinquième fils;
18 Pea pehē ʻe Lia, “Kuo tuku mai ʻe he ʻOtua ʻae totongi, koeʻuhi ʻi heʻeku foaki ʻeku kaunanga ki hoku husepāniti: pea ne ui hono hingoa ko ʻIsaka.”
et Lia dit: « Dieu m’a donné mon salaire, parce que j’ai donné ma servante à mon mari. » Et elle le nomma Issachar.
19 Pea toe feitama ʻa Lia, pea fānau kia Sēkope ʻae tama ko hono toko ono ia.
Lia conçut encore et enfanta un sixième fils à Jacob;
20 Pea pehē ʻe Lia, “Kuo ʻomi ʻe he ʻOtua kiate au ʻae koloa lelei; ko eni ʻe toki fie nofo hoku husepāniti kiate au, koeʻuhi kuo u fanauʻi kiate ia, ʻae tama ʻe toko ono: pea ne ui hono hingoa ko Sepuloni.”
et elle dit: « Dieu m’a fait un beau don; cette fois mon mari habitera avec moi, puisque je lui ai enfanté six fils. » Et elle le nomma Zabulon.
21 Pea ne toki fānau kiate ia ʻae taʻahine, pea ne ui hono hingoa ko Taina.
Elle enfanta ensuite une fille, qu’elle appela Dina.
22 Pea naʻe manatuʻi ʻe he ʻOtua ʻa Lesieli, ʻo ne tokanga kiate ia, pea ne ngaohi ia ke ne faʻa fānau.
Dieu se souvint de Rachel; il l’exauça et la rendit féconde.
23 Pea feitama ia, pea fanauʻi ʻae tama; pea pehē ʻe ia, “Kuo toʻo ʻo ʻave ʻe he ʻOtua ʻa hoku manukia:”
Elle conçut et enfanta un fils, et elle dit: « Dieu a ôté mon opprobre. »
24 Pea naʻa ne ui hono hingoa ko Siosefa: ʻo ne pehē, “E ʻomi kiate au ʻe Sihova ʻae tama ʻe taha.”
Et elle le nomma Joseph, en disant: « Que Yahweh m’ajoute encore un autre fils! »
25 Pea kuo fāʻeleʻi ʻe Lesieli ʻa Siosefa, pea lea ʻa Sēkope kia Lepani, ʻo pehē, “Tuku au ke u ʻalu, koeʻuhi ke u ʻalu ki hoku potu, mo hoku fonua.
Lorsque Rachel eut enfanté Joseph, Jacob dit à Laban: « Laisse-moi partir, et que je retourne chez moi, dans mon pays.
26 Tuku mai hoku ngaahi uaifi, mo ʻeku fānau, ʻakinautolu naʻaku ngāue ai kiate koe, pea ke tuku ke u ʻalu: he ʻoku ke ʻilo ʻae ngāue kuo u fai kiate koe.”
Donne-moi mes femmes, ainsi que mes enfants, pour lesquels je t’ai servi, et je m’en irai, car tu sais quel service j’ai fait pour toi. »
27 Pea kole ʻa Lepani, ʻo ne pehē kiate ia: “Kapau kuo u ʻofeina ʻi ho ʻao, ke ke nofo pe; he kuo u ʻilo pau kuo tāpuakiʻi au ʻe Sihova, koeʻuhi ko koe.”
Laban lui dit: « Si j’ai trouvé grâce à tes yeux... J’ai observé que Yahweh m’a béni à cause de toi;
28 Pea pehē ʻe ia, “Tala mai hao totongi, pea te u ʻatu ia.”
fixe-moi ton salaire, et je te le donnerai. »
29 Pea pehēange ʻe ia kiate ia, “ʻOku ke ʻilo pe naʻe fēfē ʻeku ngāue kiate koe, pea mo e ʻiate au ʻa hoʻo fanga manu.”
Jacob lui dit: « Tu sais toi-même comment je t’ai servi et ce qu’est devenu ton bétail avec moi.
30 He naʻa ke maʻu siʻi pe, ʻi he heʻeki ai te u haʻu au; pea ko eni kuo tupu ia ʻo lahi ʻaupito; pea kuo tāpuaki koe ʻe Sihova talu ʻeku haʻu: pea ko eni, te u tokonaki afe, ki hoku fale foki ʻoʻoku?”
Car c’était peu de chose que ton bien avant moi; mais il s’est extrêmement accru, et Yahweh t’a béni sur mes pas. Maintenant quand travaillerai-je aussi pour ma maison? »
31 Pea pehē ʻe ia, “Ko e hā te u foaki kiate koe?” Pea pehē ʻe Sēkope, “E ʻikai te ke foaki mai ha meʻa ʻe taha: ka ko eni kapau te ke fai ʻae meʻa ni kiate au, te u toe fafanga mo tauhi hoʻo fanga manu:
Laban dit: « Que te donnerai-je? » Et Jacob dit: « Tu ne me donneras rien. Si tu m’accordes ce que je vais dire, je recommencerai à paître ton troupeau et à le garder.
32 Te u ʻalu ki hoʻo fanga manu he ʻaho ni, ʻo vaheʻi mei ai ʻae ilaila mo e pulepule, pea mo e fanga manu kelo mei he fanga sipi, pea mo e ilaila mo e pulepule mei he fanga kosi: pea ʻe ʻi he fanga manu pehē ʻa ʻeku totongi.
Je passerai aujourd’hui à travers tout ton troupeau, en mettant à part parmi les agneaux toute bête tachetée et marquetée et toute bête noire, et parmi les chèvres tout ce qui est marqueté et tacheté: ce sera mon salaire.
33 Pea ʻe hā ai ʻa ʻeku angatonu ʻamui, ʻoka hoko ia ko ʻeku totongi ʻi ho ʻao; ko ia kotoa pē ʻe ʻiate au ʻoku ʻikai ilaila mo pulepule ʻi he fanga kosi, mo ia ʻoku ʻikai kelo ʻi he fanga sipi, ʻe lau ia ko ʻeku kaihaʻa.”
Ma droiture témoignera pour moi demain, quand tu viendras reconnaître mon salaire. Tout ce qui ne sera pas tacheté et marqueté parmi les chèvres, et noir parmi les agneaux sera chez moi un vol.
34 Pea pehēange ʻe Lepani, “Ko hoku loto ke fai ʻo hangē ko hoʻo lea.”
Laban dit: « Eh bien, qu’il en soit selon ta parole. »
35 Pea ne vaheʻi ʻi he ʻaho ko ia ʻae fanga kosi tangata naʻe ilaila mo pulepule, pea mo e kosi fefine naʻe lavatea mo pulepule, pea ko ia kotoa pē naʻe hinehina hano potu, pea mo e kelo kotoa pē mei he fanga sipi, pea naʻa ne tuku ia ki he nima ʻo hono ngaahi foha.
Et le jour même, il mit à part les boucs rayés et marquetés, toutes les chèvres tachetées et marquetées, toutes celles qui avaient du blanc, et tout ce qui était noir parmi les agneaux; et il les mit entre les mains de ses fils.
36 Pea naʻa ne fakamamaʻo mo Sēkope, ʻi he fononga mei ai ʻi he ʻaho ʻe tolu; pea tauhi ʻe Sēkope hono toe ʻoe fanga manu ʻa Lepani.
Puis il mit l’espace de trois journées de chemin entre lui et Jacob. Et Jacob faisait paître le reste du troupeau de Laban.
37 Pea naʻe toʻo mai ʻe Sēkope ʻae ngaahi vaʻa ʻakau hinehina mo mata, ko e ʻakau ko e futu pea mo e ifi; pea ne fohifohiʻi hono kili, koeʻuhi ke hā mai ʻae ngaahi potu hinehina ʻi he ʻakau.
Jacob prit des baguettes vertes de peuplier, d’amandier et de platane; il y pela des bandes blanches, mettant à nu le blanc qui était sur les baguettes.
38 Pea naʻa ne tuku ʻae ngaahi vaʻa ʻakau naʻa ne fohifohiʻi ʻi he tafeʻanga vai, mo e ngaahi tukuʻanga vai, ʻi he haʻu ʻae fanga manu ke inu, koeʻuhi ke nau tuituʻia ʻi heʻenau haʻu ke inu.
Puis il plaça les baguettes qu’il avait pelées en regard des brebis dans les rigoles, dans les abreuvoirs où les brebis venaient boire; et elles entraient en chaleur quand elles venaient boire.
39 Pea naʻe tuituʻia ʻae fanga manu ʻi he ʻao ʻoe ngaahi vaʻa ʻakau, pea fanauʻi ʻae ʻuhiki kuo lavatea mo pulepule, mo ilaila.
Et les brebis, entrant en chaleur devant les baguettes, faisaient des petits rayés, tachetés et marquetés.
40 Pea vavahe ʻe Sēkope ʻae fanga lami, pea ne fakahanga ʻae mata ʻoe fanga manu ki he lavatea, pea mo e faʻahinga kelo kotoa pē ʻi he fanga manu ʻa Lepani; pea ne tuku kehe pe ʻene fanga manu ʻaʻana, mei he fanga manu ʻa Lepani.
Jacob mettait à part les agneaux, et il tournait la face du troupeau vers ce qui était rayé et tout ce qui était noir dans le troupeau de Laban. Il se fit ainsi des troupeaux à lui, qu’il ne joignit pas au troupeau de Laban.
41 Pea naʻe pehē, ʻi he tuituʻia ʻae manu mālohi, naʻe tuku ʻe Sēkope ʻae ngaahi vaʻa ʻakau ʻi he ʻao ʻoe fanga manu ʻi he tafeʻanga vai, koeʻuhi ke nau tuituʻia ʻi he lotolotonga ʻoe ngaahi ʻakau.
En outre, c’était quand les brebis vigoureuses entraient en chaleur que Jacob mettait sous les yeux des brebis les baguettes dans les abreuvoirs, afin qu’elles entrassent en chaleur près des baguettes.
42 Ka naʻe ʻikai te ne ai ʻae ʻakau ki he ʻao ʻoe fanga manu vaivai: ko ia naʻe ia Lepani ʻae vaivai, pea naʻe ia Sēkope ʻae mālohi.
Quand les brebis étaient chétives, il ne les mettait point, en sorte que les agneaux chétifs étaient pour Laban, et les vigoureux pour Jacob.
43 Pea naʻe tupu ke koloaʻia ʻaupito ʻae tangata, pea lahi ʻene fanga manu, mo e kau kaunanga, mo e kau tamaioʻeiki, mo e fanga kāmeli, mo e fanga ʻasi.
Cet homme devint ainsi extrêmement riche; il eut de nombreux troupeaux, des servantes et des serviteurs, des chameaux et des ânes