< Senesi 29 >

1 Pea toe ʻalu ʻa Sēkope ʻi hono fononga, pea naʻe haʻu ia ki he fonua ʻoe kakai hahake.
Jacob se remit en chemin et alla vers la terre des enfants de l’Orient.
2 Pea sio ia, pea ne ʻilo ʻae vai ʻi he ngoue, pea vakai, naʻe ai ʻae vāhenga fanga sipi ʻe tolu, naʻe tokoto ʻo ofi ki ai, he naʻe fakainu ʻae fanga manu mei he vai ko ia: pea naʻe tāpuni ʻaki ʻae ngutu vai ʻae fuʻu maka lahi.
II vit un puits dans les champs et là, trois troupeaux de menu bétail étaient couchés à l’entour, car ce puits servait à abreuver les troupeaux. Or la pierre, sur la margelle du puits, était grosse.
3 Pea naʻe fakataha ki ai ʻae ngaahi vāhenga sipi kotoa pē: pea nau filifilihi ʻae maka mei he ngutu vai, pea fakainu ʻae fanga sipi, pea naʻe toe ai ʻae maka ki hono potu, ki he ngutu vai.
Quand tous les troupeaux y étaient réunis, on faisait glisser la pierre de dessus la margelle du puits et l’on abreuvait le bétail, puis on replaçait la pierre sur la margelle du puits.
4 Pea pehē ʻe Sēkope kiate kinautolu, “Kāinga, ʻoku mei fē ʻakinautolu?” Pea nau pehē, “Ko e kau Halani ʻakimautolu.”
Jacob leur dit: "Mes frères, d’où êtes vous?" Ils répondirent: "Nous sommes de Haran."
5 Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “ʻOku mou ʻilo ʻa Lepani, ko e foha ʻo Nehoa?” Pea naʻa nau pehē, “ʻOku mau ʻilo ia.”
II leur dit: "Connaissez-vous Laban, fils de Nahor?" Ils répondirent: "Nous le connaissons."
6 Pea pehēange ʻe ia kiate kinautolu, “ʻOku moʻui ia?” Pea nau pehēange, “ʻOku mālōlō pe: pea vakai, ko Lesieli ko hono ʻofefine, ʻoku haʻu mo e fanga sipi.”
Il leur dit: "Est-il en paix?" Et ils répondirent: "En paix; et voici Rachel, sa fille, qui vient avec son troupeau."
7 Pea pehē ʻe ia, “Vakai, ʻoku kei hoʻatā pe, pea ʻoku teʻeki ai hokosia ʻae feituʻulaʻā ke fakataha ai ʻae fanga manu: ko ia mou fakainu ʻae fanga sipi, pea ʻalu ʻo fafanga.”
"Mais," reprit-il, "le jour est encore long, il n’est pas l’heure de faire rentrer le bétail: abreuvez les brebis et les menez paître."
8 Pea naʻa nau pehē, “ʻOku ʻikai te mau faʻa fai, kaeʻoua ke fakataha mai ʻae vāhenga sipi kotoa pē, pea ʻoua ke filifilihi ʻae maka mei he ngutu vai; pea te mau toki fakainu ʻae fanga sipi.”
Ils dirent: "Nous ne saurions, jusqu’à ce que tous les troupeaux soient rassemblés: on déplacera alors la pierre qui couvre l’orifice du puits et nous ferons boire les brebis."
9 Pea lolotonga ʻenau alea mo e haʻu ʻa Lesieli mo e fanga sipi ʻa ʻene tamai, he naʻa ne tauhi ki ai.
Comme il s’entretenait avec eux, Rachel vint avec le troupeau de son père car elle était bergère.
10 Pea ʻi he mamata ʻa Sēkope kia Lesieli ko e ʻofefine ʻo Lepani, ko e tuongaʻane ʻo ʻene faʻē, mo e fanga sipi ʻa Lepani, ko e tuongaʻane ʻo ʻene faʻē, naʻe ʻunuʻunu atu ʻa Sēkope ʻo ne tekaʻi ʻae maka mei he ngutu vai, pea ne fakainu ʻae fanga sipi ʻa Lepani, ko e tuongaʻane ʻo ʻene faʻē.
Lorsque Jacob vit Rachel, fille de Laban, frère de sa mère et les brebis de ce dernier, il s’avança, fit glisser la pierre de dessus la margelle du puits et fit boire les brebis de Laban, frère de sa mère.
11 Pea uma ʻa Sēkope kia Lesieli, pea hiki hake hono leʻo, pea tangi.
Et Jacob embrassa Rachel et il éleva la voix en pleurant.
12 Pea talaange ʻe Sēkope kia Lesieli, “Ko e kāinga ia ʻo ʻene tamai, pea ko e tama ia ʻa Lepeka:” pea naʻe lele ia ʻo fakahā ki heʻene tamai.
Et Jacob apprit à Rachel qu’il était parent de son père, qu’il était le fils de Rébecca. Elle courut l’annoncer à son père.
13 Pea kuo fanongo ʻa Lepani ki he talanoa kia Sēkope, “Ko e tama ʻa hono tuofefine,” pea naʻe lele ia ke fakafetaulaki kiate ia, pea ne fāʻufua ia, ʻo ʻuma kiate ia, mo ne ʻomi ia ki hono fale. Pea talanoa ʻe ia kia Lepani, ʻae ngaahi meʻa ni kotoa pē.
Aussitôt que Laban eut appris l’arrivée de Jacob, le fils de sa sœur, il courut au devant de lui, il l’embrassa, le couvrit de baisers et l’emmena dans sa demeure. Jacob raconta à Laban tous ces événements.
14 Pea pehē ʻe Lepani kiate ia, Ko e moʻoni ko hoku hui koe, mo hoku kakano. Pea naʻa ne nofo kiate ia ʻi he māhina ʻe taha.
Laban lui dit: "Tu n’es rien moins que mon corps et ma chair!" Et il demeura avec lui un mois durant.
15 Pea pehē ʻe Lepani kia Sēkope, “He ʻoku totonu koā ke ke ngāue kiate au taʻehatotongi koeʻuhi ko hoku kāinga koe? Tala mai, ko e hā ʻae totongi ʻe fai kiate koe?”
Alors Laban dit à Jacob: "Quoi! parce que tu es mon parent, tu me servirais gratuitement? Déclare moi quel doit être ton salaire."
16 Pea naʻe toko ua ʻae ʻofefine ʻo Lepani; ko e hingoa ʻoe ʻuluaki ko Lia, pea ko e hingoa ʻoe kimui ko Lesieli.
Or, Laban avait deux filles: le nom de l’aînée était Léa, celui de la cadette Rachel.
17 Naʻe mata kuikui ʻa Lia, ka naʻe hoihoifua ʻa Lesieli, mo matamatalelei.
Léa avait les yeux faibles; Rachel était belle de taille et belle de visage.
18 Pea naʻe ʻofa ʻa Sēkope kia Lesieli, pea ne pehē, “Te u tauhi ko e ʻi he taʻu ʻe fitu, ka ke tuku mai ʻa Lesieli, ko ho ʻofefine kimui.”
Jacob avait conçu de l’amour pour Rachel. II dit: "Je te servirai sept ans pour Rachel, ta plus jeune fille."
19 Pea pehē ʻe Lepani, “ʻOku lelei lahi ʻeku foaki ia kiate koe, ʻi heʻeku foaki ia ki ha tangata kehe: ke ta nonofo mo au.”
Laban répondit: "J’Aime mieux te la donner que de la donner à un autre époux: demeure avec moi."
20 Pea naʻe ngāue ʻa Sēkope ʻi he taʻu ʻe fitu, ke ne maʻu ʻa Lesieli; pea naʻe tatau ia kiate ia mo e ʻaho siʻi pe, koeʻuhi ko ʻene ʻofa lahi kiate ia.
Jacob servit, pour obtenir Rachel, sept années et elles furent à ses yeux comme quelques jours, tant il l’aimait.
21 Pea naʻe pehē ʻe Sēkope kia Lepani, “Tuku mai hoku uaifi koeʻuhi ke u ʻalu atu kiate ia, he kuo kakato ʻa hoku ngaahi ʻaho.”
Jacob dit à Laban: "Donne-moi ma femme, car mon temps est accompli et je veux m’unir à elle."
22 Pea fakataha ʻe Lepani ʻae kau tangata kotoa pē ʻoe potu, pea ne fai ʻae kātoanga.
Laban réunit tous les habitants du lieu et donna un festin.
23 Pea ʻi heʻene hoko ki he pō, naʻa ne ʻave hono ʻofefine ko Lia, ʻo ne ʻomi ia kiate ia; pea ʻalu ia kiate ia.
Mais, le soir venu, il prit Léa sa fille et la lui amena et Jacob s’unit à elle.
24 Pea ne foaki ki hono ʻofefine ko Lia, ʻa ʻene kaunanga ko Silipa, ke kaunanga [kiate ia].
Laban avait aussi donné Zilpa, son esclave, à Léa, sa fille, comme esclave.
25 Pea pongipongi hake ai, pea vakai, pea tā ko Lia ia: pea pehē ʻe ia kia Lepani, “Ko e hā eni kuo ke fai kiate au? ʻIkai naʻaku ngāue kiate koe koeʻuhi ko Lesieli? Pea ko e hā kuo ke kākaaʻi ai au?”
Or, le matin, il se trouva que c’était Léa; et il dit à Laban: "Que m’as-tu fait là! N’Est ce pas pour Rachel que j’ai servi chez toi? Et pourquoi m’as-tu trompé?"
26 Pea pehē ʻe Lepani, “E ʻikai fai ha meʻa pehē ʻi homau fonua, ke tomuʻa foaki ʻae kimui ʻi he ʻuluaki.
Laban répondit: "Ce n’est pas l’usage, dans notre pays, de marier la cadette avant l’aînée.
27 Ka ke fakakakato ʻa hono uike, pea te mau foaki ia foki kiate koe, ʻoka ke ka toe ngāue kiate au, ʻi ha taʻu ʻe fitu kehe.”
Achève la semaine de celle ci et nous te donnerons également celle là en échange du service que tu feras encore chez moi pendant sept autres années."
28 Pea naʻe fai ia ʻe Sēkope; ʻo ne fakakakato hono uike: pea ne foaki kiate ia hono ʻofefine ko Lesieli, ko hono uaifi foki.
Ainsi fit Jacob, il acheva la semaine de la première; puis Laban lui accorda Rachel, sa fille, pour épouse.
29 Pea foaki ʻe Lepani ki hono ʻofefine ko Lesieli ʻa Pila, ko ʻene kaunanga, ke kaunanga kiate ia.
Laban donna, à Rachel sa fille, Bilha, son esclave, pour qu’elle devint la sienne.
30 Pea naʻe ʻalu ʻa Sēkope kia Lesieli, pea ʻofa lahi hake ʻe ia kia Lesieli ia Lia, pea naʻa ne toe ngāue kiate ia ʻi he taʻu ʻe fitu.
Jacob s’unit pareillement à Rachel et persista à aimer Rachel plus que Léa; et il servit encore chez Laban sept autres années.
31 Pea ʻafioʻi ʻe Sihova kuo fehiʻanekina ʻa Lia, pea naʻa ne ngaohi ia ke faʻa fānau; ka naʻe paʻa ʻa Lesieli.
Le Seigneur considéra que Léa était dédaignée et il rendit son sein fécond, tandis que Rachel fut stérile.
32 Pea feitama ʻa Lia, pea ne fāʻeleʻi ʻae tama, pea ui hono hingoa ko Lupeni; he naʻe pehē ʻe ia, “Ko e moʻoni kuo ʻafioʻi ʻe Sihova ʻeku mamahi; pea ko eni ʻe ʻofa hoku husepāniti kiate au.”
Léa conçut et enfanta un fils. Elle le nomma Ruben "parce que, dit elle, le Seigneur a vu mon humiliation, de sorte qu’à présent mon époux m’aimera."
33 Pea naʻe toe feitama ia pea fāʻeleʻi ʻae tama: ʻo ne pehē, “He kuo fanongo ʻa Sihova kuo fehiʻanekina au, ko ia kuo ne foaki kiate au ʻae tama ni foki: pea ne ui hono hingoa ko Simione.”
Elle conçut de nouveau et enfanta un fils. Elle dit: "Parce que le Seigneur a entendu que j’étais dédaignée, il m’a accordé aussi celui là." Et elle l’appela Siméon.
34 Pea toe feitama ia, pea fāʻeleʻi ʻae tama: pea pehē ʻe ia; “Ko eni ʻe tokanga hoku husepāniti kiate au ʻi he kuonga ni, koeʻuhi kuo u fanauʻi kiate ia ʻae tama ʻe toko tolu; ko ia naʻe ui ai hono hingoa ko Livai.”
Elle conçut de nouveau et enfanta un fils. Elle dit: "Ah! désormais mon époux me sera attaché, puisque je lui ai donné trois fils." C’Est pourquoi on l’appela Lévi.
35 Pea toe feitama ia, pea fāʻeleʻi ʻae tama: pea pehē ʻe ia, Ko eni te u fakafetaʻi kia Sihova: ko ia naʻa ne ui hono hingoa ko Siuta: pea naʻe ngata ai ʻene fānau.
Elle conçut encore et mit au monde un fils et elle dit: "Pour le coup, je rends grâce à l’Éternel!" C’Est pourquoi elle le nomma Juda. Alors elle cessa d’enfanter.

< Senesi 29 >