< Senesi 27 >
1 Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene motuʻa ʻa ʻAisake, pea kuo kui hono mata, pea naʻe ʻikai te ne faʻa sio, naʻa ne ui ki hono ʻuluaki foha ko ʻIsoa, ʻo ne pehē kiate ia, Ko hoku foha: pea ne pehē kiate ia, Vakai, ko au eni.
Lorsqu'Isaac fut vieux, et que ses yeux s'affaiblirent au point de ne plus voir, il appela Ésaü, son fils aîné, et lui dit: « Mon fils? » Il lui dit: « Me voici. »
2 Pea pehē ʻe ia, “Vakai mai, kuo u motuʻa, pea ʻoku ʻikai te u ʻilo ʻae ʻaho ʻo ʻeku mate.
Il dit: « Voici, je suis vieux. Je ne connais pas le jour de ma mort.
3 Pea ko eni, ʻoku ou kole kiate koe, ke ke toʻo hoʻo nāunau, ʻa hoʻo tangakaho, mo hoʻo kaufana, pea ke ʻalu ki he vao mo ke kumi maʻaku ha manu.
Maintenant, prends tes armes, ton carquois et ton arc, et sors dans les champs, et va me chercher du gibier.
4 Pea ke ngaohi maʻaku ha meʻakai ifo lelei, ʻo hangē ko ʻeku manako, pea ke ʻomi ia kiate au ke u kai; koeʻuhi ke tāpuaki koe ʻe hoku laumālie, ʻi he teʻeki ai teu mate.”
Fais-moi un mets savoureux, tel que je l'aime, et apporte-le moi, afin que je mange et que mon âme te bénisse avant de mourir. »
5 Pea naʻe fanongo ʻa Lepeka ki he lea ʻa ʻAisake ki hono foha ko ʻIsoa. Pea naʻe ʻalu ʻa ʻIsoa ki he vao ke kumi ha manu mo ʻomi ia.
Rébecca a entendu quand Isaac a parlé à Ésaü, son fils. Ésaü alla dans les champs pour chasser le gibier et l'apporter.
6 Pea lea ʻa Lepeka ki heʻene tama ko Sēkope, ʻo pehē, “Vakai mai, naʻaku fanongo naʻe lea hoʻo tamai ki ho tokoua ko ʻIsoa, ʻo pehē,
Rebecca parla à Jacob, son fils, et dit: Voici, j'ai entendu ton père parler à Ésaü, ton frère, et lui dire:
7 ‘Omi maʻaku ha manu, mo ngaohi maʻaku ʻae meʻakai lelei, koeʻuhi ke u kai ia, mo tāpuaki koe ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻi he teʻeki ai teu mate.’
Apporte-moi du gibier et prépare-moi un mets savoureux, que je mangerai, et je te bénirai devant Yahvé avant ma mort.
8 Pea ko eni, ʻeku tama, Ke ke talangofua ki hoku leʻo, ʻo hangē ko ia te u fekau kiate koe.
Maintenant, mon fils, obéis à ma voix, selon ce que je te commande.
9 ʻAlu leva ki he fanga kosi, mo ke ʻomi mei ai ʻae ongo ʻuhikiʻi kosi lelei ʻe ua: pea te u ngaohi ʻaki ia ki hoʻo tamai, ʻae meʻakai lelei, ʻo hangē ko ʻene manako.
Va maintenant au troupeau et prends-moi deux bons chevreaux. J'en ferai un mets savoureux pour ton père, tel qu'il l'aime.
10 Pea te ke ʻave ia ki hoʻo tamai, koeʻuhi ke ne kai, pea koeʻuhi ke ne tāpuaki koe ʻi he teʻeki ai te ne pekia.”
Tu les apporteras à ton père, pour qu'il les mange, afin qu'il te bénisse avant sa mort. »
11 Pea naʻe pehēange ʻe Sēkope ki heʻene faʻē ko Lepeka, “Vakai mai, ko e tangata fulufulu ʻa ʻIsoa ko hoku tokoua, pea ko e tangata molemole au.
Jacob dit à Rebecca, sa mère: « Voici, Ésaü, mon frère, est un homme poilu, et moi, je suis un homme lisse.
12 E ala nai ʻe heʻeku tamai kiate au, pea te u hā atu kiate ia ko e kākā; pea te u ʻomi kiate au ha malaʻia, kae ʻikai ha tāpuaki.”
Et si mon père me touche? Je lui apparaîtrai comme un fourbe, et j'attirerais sur moi une malédiction et non une bénédiction. »
13 Pea pehēange ʻe heʻene faʻē kiate ia, “Ko ʻeku tama, ke ʻiate au pe ho malaʻia, ka ke tui pe ki hoku leʻo pea ke ʻalu ʻo ʻomi ia kiate au.”
Sa mère lui dit: « Que ta malédiction soit sur moi, mon fils. Obéis seulement à ma voix, et va les chercher pour moi. »
14 Pea naʻe ʻalu ia ō fetuku mo ʻomi ia ki heʻene faʻē; pea ngaohi ai ʻe heʻene faʻē ʻae meʻakai lelei, ʻo hangē ko e manako ʻa ʻene tamai.
Il alla les chercher, et les apporta à sa mère. Sa mère prépara des mets savoureux, tels que les aimait son père.
15 Pea toʻo ʻe Lepeka ʻae ngaahi kofu lelei ʻo ʻene ʻuluaki tama ko ʻIsoa, ʻaia naʻe ʻiate ia ʻi he fale, pea ne ai ia ki heʻene tama ki mui ko Sēkope.
Rébecca prit les beaux habits d'Ésaü, son fils aîné, qui étaient avec elle dans la maison, et les mit sur Jacob, son fils cadet.
16 Pea ne ai ʻae kiliʻi kosi ki hono nima mo e [potu ]molemole ʻo hono kia.
Elle mit les peaux des chevreaux sur ses mains et sur la partie lisse de son cou.
17 Pea ne ʻatu ʻae meʻakai lelei, mo e mā kuo ne ngaohi, ki he nima ʻo ʻene tama ko Sēkope.
Elle remit entre les mains de son fils Jacob les mets savoureux et le pain qu'elle avait préparés.
18 Pea naʻe ʻalu ia ki heʻene tamai, ʻo ne pehē, “Ko ʻeku tamai;” pea pehē ʻe ia, “Ko au eni; ka ko hai koe hoku foha?”
Il s'approcha de son père, et dit: « Mon père? » Il a dit: « Me voici. Qui es-tu, mon fils? »
19 Pea pehē ʻe Sēkope ki heʻene tamai, “Ko au ʻIsoa, ko ho ʻuluaki; kuo u fai ʻo hangē ko hoʻo fekau kiate au; pea ʻoku ou kole kiate koe, ke ke tuʻu hake, pea ke nofo ʻo kai mei heʻeku manu, koeʻuhi ke ke tāpuaki au.”
Jacob dit à son père: « Je suis Ésaü, ton premier-né. J'ai fait ce que tu m'as demandé de faire. Lève-toi, assieds-toi et mange de mon gibier, afin que ton âme me bénisse. »
20 Pea pehēange ʻe ʻAisake ki hono foha, “Hoku foha naʻe fēfeeʻi hao maʻu vave pehē mai ia?” Pea ne pehē kiate ia, “Koeʻuhi naʻe ʻomi ia kiate au ʻe Sihova ko ho ʻOtua.”
Isaac dit à son fils: « Comment se fait-il que tu l'aies trouvé si vite, mon fils? ». Il a dit: « Parce que Yahvé ton Dieu m'a donné le succès. »
21 Pea pehē ʻe ʻAisake kia Sēkope, “Ko hoku foha ʻoku ou kole ke ke ʻunuʻunu mai, koeʻuhi ke u ala kiate koe ke u ʻilo pe ko hoku foha ko ʻIsoa moʻoni koe, pe ʻikai.”
Isaac dit à Jacob: « Approche, je t'en prie, afin que je puisse te sentir, mon fils, si tu es vraiment mon fils Ésaü ou non. »
22 Pea ʻunuʻunu atu ʻa Sēkope ki heʻene tamai ko ʻAisake; pea ne fāfā ia ʻo ne pehē, ‘Ko e leʻo, ko e leʻo ʻo Sēkope, ka ko e nima ko e nima ʻo ʻIsoa.”
Jacob s'approcha d'Isaac, son père. Il le toucha et dit: « La voix est celle de Jacob, mais les mains sont celles d'Ésaü. »
23 Pea naʻe ʻikai te ne ʻilo ia, koeʻuhi naʻe fulufulu hono nima, ʻo hangē ko e nima ʻo hono taʻokete, ko ʻIsoa: pea naʻa ne tāpuaki ia;
Il ne le reconnut pas, car ses mains étaient velues, comme celles de son frère Ésaü. Alors il le bénit.
24 Pea pehē ʻe ia, “Ko hoku foha ko ʻIsoa moʻoni koe?” Pea pehēange ʻe ia, “Ko au ia.”
Il dit: « Es-tu vraiment mon fils Ésaü? » Il a dit: « Je le suis. »
25 Pea pehē ʻe ia, “Omi ke ofi ia kiate au, pea te u kai ʻae kanoʻi manu ʻa hoku foha, koeʻuhi ke tāpuaki koe ʻe hoku laumālie.” Pea ne ʻomi ia ʻo ofi kiate ia, pea ne kai ai: pea ne ʻomi kiate ia ʻae uaine, pea ne inu ai.
Il dit: « Approche-le de moi, et je mangerai du gibier de mon fils, afin que mon âme te bénisse. » Il l'a fait venir près de lui, et il a mangé. Il lui apporta du vin, et il but.
26 Pea pehē ʻe heʻene tamai ko ʻAisake kiate ia; “Ko hoku foha ke ke ʻunuʻunu mai, ʻo uma kiate au.”
Son père Isaac lui dit: « Approche-toi maintenant, et embrasse-moi, mon fils. »
27 Pea ʻunuʻunu atu ia, pea uma kiate ia; pea ne nanamu ki he nanamu ʻo hono ngaahi kofu, ʻo ne tāpuaki ia, ʻo pehē, “Vakai, ko e nanamu ʻo hoku foha, ʻoku tatau mo e nanamu ʻoe ngoue kuo tāpuakiʻi ʻe Sihova:
Il s`approcha, et il le baisa. Il sentit l'odeur de son vêtement, et il le bénit, en disant, « Voici l'odeur de mon fils est comme l'odeur d'un champ que Yahvé a béni.
28 Ko ia ke foaki kiate koe ʻe he ʻOtua ʻae hahau mei langi, mo e mahu ʻoe kelekele, pea mo e koane, mo e uaine, ʻo lahi:
Dieu vous donne de la rosée du ciel, de la graisse de la terre, et du grain en abondance et du vin nouveau.
29 Ke tauhi koe ʻe he ngaahi kakai, pea ke punou ʻae ngaahi puleʻanga kiate koe; ke ke ʻeiki koe ki ho kāinga, pea ke punou ʻae ngaahi tama ʻa hoʻo faʻē kiate koe; ke malaʻia ia te ne kapeʻi koe, pea ke monūʻia ia ʻoku ne tāpuakiʻi koe.”
Laisse les peuples te servir, et les nations se prosternent devant toi. Sois le seigneur de tes frères. Que les fils de ta mère se prosternent devant toi. Maudit soit quiconque vous maudit. Bénis soient tous ceux qui te bénissent. »
30 Pea pehē, kuo hili ʻae tāpuaki ʻe ʻAisake ʻa Sēkope, pea naʻe teʻeki ke meimei ʻalu ia mei he ʻao ʻo ʻene tamai ko ʻAisake, mo ʻene haʻu ʻa hono taʻokete ko ʻIsoa, mei heʻene tuli manu.
Dès qu'Isaac eut fini de bénir Jacob, et que celui-ci eut quitté la présence d'Isaac, son père, Ésaü, son frère, revint de la chasse.
31 Pea kuo ngaohi ʻe ia foki ʻae meʻakai ifo lelei, pea ne ʻomi ia ki heʻene tamai, pea pehē ʻe ia ki heʻene tamai, “Ke tuʻu hake ʻeku tamai, mo kai ʻae kanoʻi manu ʻa hono foha, pea ke tāpuaki au ʻe ho laumālie.”
Il prépara lui aussi un mets savoureux, qu'il apporta à son père. Il dit à son père: « Que mon père se lève et mange du gibier de son fils, afin que ton âme me bénisse. »
32 Pea pehēange ʻe heʻene tamai ko ʻAisake kiate ia, “Ko hai koe?” Pea talaange ʻe ia, “Ko au, ko ho foha, ko ho ʻuluaki ko ʻIsoa.”
Isaac, son père, lui dit: « Qui es-tu? » Il a dit: « Je suis ton fils, ton premier-né, Ésaü. »
33 Pea tetetete lahi ʻaupito ʻa ʻAisake, ʻo ne pehē, “Ko hai? Kofaʻā ia naʻa ne maʻu ʻae kanoʻi manu, ʻo ʻomi kiate au, pea naʻaku kai ʻi he meʻa kotoa pē, pea naʻaku tāpuaki ia ʻi he teʻeki ai te ke haʻu koe? ʻIo pea ko e moʻoni ʻe monūʻia ia.”
Isaac trembla violemment et dit: « Qui donc est celui qui a pris du gibier et me l'a apporté, et j'ai tout mangé avant que tu ne viennes, et je l'ai béni? Oui, il sera béni. »
34 Pea kuo fanongo ʻa ʻIsoa ki he ngaahi lea ʻa ʻene tamai, pea tangi ia ʻi he leʻo lahi mo fakamamahi, ʻo ne pehē ki heʻene tamai, “Ke ke tāpuaki au, ʻio, ko au foki, ʻa ʻeku Tamai.”
Lorsque Ésaü entendit les paroles de son père, il poussa un cri extrêmement grand et amer, et dit à son père: « Bénis-moi, moi aussi, mon père. »
35 Pea pehēange ʻe ia, “Naʻe haʻu ʻa ho tehina ʻi he kākā, pea kuo ne faʻao ʻo ʻave ʻa ho tāpuaki.”
Il dit: « Ton frère est venu avec ruse, et il a enlevé ta bénédiction. »
36 Pea pehē ʻe ia, “ʻIkai kuo totonu ʻae fakahingoa ia ko Sēkope? He kuo tuʻo ua ʻene muʻakiʻi au: naʻa ne toʻo ʻo ʻave ʻae lelei ʻoe taʻokete ʻiate au; pea ko eni kuo ne toʻo hoku tāpuaki. Pea pehē ʻe ia, “Kuo ʻikai ha tāpuaki te ke tuku maʻaku?”
Il dit: « N'est-ce pas à juste titre qu'il s'appelle Jacob? Car il m'a supplanté ces deux fois. Il m'a enlevé mon droit d'aînesse. Et maintenant, il m'a enlevé ma bénédiction. » Il dit: « N'as-tu pas réservé une bénédiction pour moi? »
37 Pea talaange ʻe ʻAisake kia ʻIsoa, ʻo ne pehē; “Vakai mai, kuo u ngaohi ia ko hoʻo ʻeiki, pea ko hono ngaahi kāinga kuo u foaki kiate ia ko ʻene kau tamaioʻeiki: pea kuo u tokoni ʻaki ia ʻae koane mo e uaine: pea ko eni, ko e hā te u fai kiate koe hoku foha?”
Isaac répondit à Ésaü: « Voici, j'ai fait de lui ton seigneur, et je lui ai donné tous ses frères comme serviteurs. Je l'ai nourri de blé et de vin nouveau. Que vais-je donc faire pour toi, mon fils? »
38 Pea pehēange ʻe ʻIsoa ki heʻene tamai, “He ʻoku taha pe hoʻo tāpuaki ʻa ʻeku tamai? Ke ke tāpuaki au, ʻio, ko au foki ʻa ʻeku tamai. Pea hiki hake ʻe ʻIsoa hono leʻo, pea tangi.”
Ésaü dit à son père: « N'as-tu qu'une seule bénédiction, mon père? Bénis-moi, moi aussi, mon père. » Ésaü éleva la voix et pleura.
39 Pea pehēange ʻe heʻene tamai ko ʻAisake kiate ia, “Vakai, ko ho nofoʻanga ʻe ʻi he lelei ʻoe kelekele, pea mo e hahau ʻoe langi mei ʻolunga.
Isaac, son père, lui répondit, « Voici que ta demeure sera de la graisse de la terre, et de la rosée du ciel d'en haut.
40 Pea te ke moʻui ʻi hoʻo heletā, pea te ke tauhi ʻa ho tehina; pea ʻe hoko, ʻo pehē, ʻoka ke ka hoko ki he pule, te ke toki fesiʻi hono haʻamonga mei ho kia.”
Tu vivras de ton épée, et tu serviras ton frère. Cela arrivera, quand vous vous échapperez, que tu secoueras son joug de ton cou. »
41 Pea naʻe fehiʻa ʻa ʻIsoa kia Sēkope, koeʻuhi ko e tāpuaki naʻe tāpuaki ʻaki ia ʻe heʻene tamai; pea pehē ʻe ʻIsoa ʻi hono loto, Ko eni kuo ofi ʻae ngaahi ʻaho ke tēngihia ʻa ʻeku tamai, pea te u toki tāmateʻi hoku tehina ko Sēkope.
Ésaü haïssait Jacob à cause de la bénédiction dont son père l'avait gratifié. Ésaü disait dans son cœur: « Les jours de deuil pour mon père sont proches. Alors je tuerai mon frère Jacob. »
42 Pea naʻe fakahā kia Lepeka ʻae ngaahi lea ʻa ʻene ʻuluaki tama ko ʻIsoa: pea fekau ia ke ui ʻa ʻene tama ki mui ko Sēkope ʻo ne pehē kiate ia, “Vakai, ko ho taʻokete ko ʻIsoa, ʻoku ne fakafiemālieʻi ia, ʻi heʻene pehē, ke ne tāmateʻi koe.
Les paroles d'Ésaü, son fils aîné, furent rapportées à Rébecca. Elle envoya appeler Jacob, son fils cadet, et lui dit: « Voici que ton frère Ésaü se console à ton sujet en projetant de te tuer.
43 Pea ko eni ʻeku tama, ke ke muitala ki hoku leʻo; pea ke tuʻu ʻo hola ki hoku tuongaʻane ko Lepani, ʻi Halani;
Maintenant, mon fils, obéis à ma voix. Lève-toi, fuis chez Laban, mon frère, à Haran.
44 Pea ke nofo mo ia ʻi he ʻaho niʻihi, ke ʻoua ke ʻosi ʻae ʻita ʻa ho taʻokete.
Reste avec lui quelques jours, jusqu'à ce que la fureur de ton frère se calme -
45 Ke ʻoua ke afe ʻae ʻita ʻa ho taʻokete meiate koe, pea ʻe ngalo ʻiate ia, ʻaia kuo ke fai kiate ia; pea te u toki fekau ʻo ʻomi koe mei ai: he koeʻumaʻā ʻeku masiva ʻiate kimoua ʻosi pe, ʻi he ʻaho pe taha?”
jusqu'à ce que la colère de ton frère se détourne de toi, et qu'il oublie ce que tu lui as fait. Alors j'enverrai quelqu'un te chercher. Pourquoi serais-je privé de vous deux en un seul jour? »
46 Pea pehē ʻe Lepeka kia ʻAisake, “Kuo u fiu ʻi heʻeku moʻui, koeʻuhi ko e ngaahi ʻofefine ʻo Heti; he kapau ʻe fili ʻe Sēkope ha uaifi ʻi he ngaahi ʻofefine ʻo Heti, ʻo hangē ko kinautolu ni ʻae ngaahi ʻofefine ʻoe fonua, ko e hā hono ʻaonga ʻo ʻeku moʻui kiate au?”
Rebecca dit à Isaac: « Je suis fatiguée de ma vie à cause des filles de Heth. Si Jacob prend une femme parmi les filles de Heth, comme celles-ci, parmi les filles du pays, à quoi me servira ma vie? »