< Senesi 26 >

1 Pea naʻe tō ʻae honge ki he fonua: ka ʻoku taha kehe ʻae ʻuluaki honge ʻaia naʻe hoko ʻi he ngaahi ʻaho ʻo ʻEpalahame. Pea naʻe ʻalu ʻa ʻAisake ki Kela kia ʻApimeleki ko e tuʻi ʻoe kakai Filisitia.
Il y eut une famine dans le pays, outre la première famine qui eut lieu du temps d’Abraham; et Isaac alla vers Abimélec, roi des Philistins, à Guérar.
2 Pea naʻe hā mai ʻa Sihova kiate ia, ʻo ne pehē, “ʻOua naʻa ke ʻalu hifo ki ʻIsipite: nofo ʻi he fonua ʻaia te u fakahā kiate koe.
L’Éternel lui apparut, et dit: Ne descends pas en Égypte, demeure dans le pays que je te dirai.
3 Ke ke nofomaʻu ʻi he fonua ni, pea teu ʻiate koe, pea te u tāpuakiʻi koe; he te u foaki kiate koe mo ho hako ʻae ngaahi fonua ni kotoa pē, pea te u fakamoʻoni ʻae fuakava ʻaia naʻaku fuakava ʻaki ki hoʻo tamai ko ʻEpalahame.
Séjourne dans ce pays-ci: je serai avec toi, et je te bénirai, car je donnerai toutes ces contrées à toi et à ta postérité, et je tiendrai le serment que j’ai fait à Abraham, ton père.
4 Pea te u fakatupu ho hako ke tokolahi, ʻo hangē ko e ngaahi fetuʻu ʻoe langi; pea te u foaki ki ho hako ʻae ngaahi fonua ni kotoa pē; pea ʻe monūʻia ʻi ho hako ʻae puleʻanga kotoa pē ʻo māmani;
Je multiplierai ta postérité comme les étoiles du ciel; je donnerai à ta postérité toutes ces contrées; et toutes les nations de la terre seront bénies en ta postérité,
5 Koeʻuhi naʻe talangofua ʻa ʻEpalahame ki hoku leʻo, mo ne maʻu ʻeku tala, mo ʻeku ngaahi fekau, mo ʻeku tuʻutuʻuni, mo ʻeku ngaahi fono.”
parce qu’Abraham a obéi à ma voix, et qu’il a observé mes ordres, mes commandements, mes statuts et mes lois.
6 Pea naʻe nofo ʻa ʻAisake ʻi Kela.
Et Isaac resta à Guérar.
7 Pea fehuʻi kiate ia ʻae kakai tangata ʻoe potu ko ia, ki hono uaifi: pea pehē ʻe ia, ko hoku tuofefine ia; he naʻe manavahē ia ke pehē atu, ‘Ko hoku uaifi ia;’ he naʻa ne pehē, telia naʻa tāmateʻi au ʻe he kau tangata ʻoe potu ni, koeʻuhi ko Lepeka; he naʻe hoihoifua ia ke mamata ki ai.
Lorsque les gens du lieu faisaient des questions sur sa femme, il disait: C’est ma sœur; car il craignait, en disant ma femme, que les gens du lieu ne le tuassent, parce que Rebecca était belle de figure.
8 Pea naʻe nofo ia ʻi ai ʻo fuoloa; pea ʻiloange, naʻe fakasio ʻa ʻApimeleki ko e tuʻi ʻoe kakai Filisitia, mei he tupa, ʻo ne mamata ʻoku fakavā ʻa ʻAisake mo Lepeka ko hono uaifi.
Comme son séjour se prolongeait, il arriva qu’Abimélec, roi des Philistins, regardant par la fenêtre, vit Isaac qui plaisantait avec Rebecca, sa femme.
9 Pea fekau ʻe ʻApimeleki ke haʻu ʻa ʻAisake, ʻo ne pehē, “Vakai, ko e moʻoni ko ho uaifi ia; pea ko e hā naʻa ke pehē ai, ko hoku tuofefine ia?” Pea talaange ʻe ʻAisake kiate ia, “Koeʻuhi naʻaku pehē, telia naʻaku mate koeʻuhi ko ia.”
Abimélec fit appeler Isaac, et dit: Certainement, c’est ta femme. Comment as-tu pu dire: C’est ma sœur? Isaac lui répondit: J’ai parlé ainsi, de peur de mourir à cause d’elle.
10 Pea pehē ʻe ʻApimeleki, “Ko e hā ʻae meʻa ni kuo ke fai kiate kimautolu? Ka ne mohe faainoa ha tokotaha mo ho uaifi; pehē kuo ke ʻomi ʻae kovi lahi kiate kimautolu.”
Et Abimélec dit: Qu’est-ce que tu nous as fait? Peu s’en est fallu que quelqu’un du peuple n’ait couché avec ta femme, et tu nous aurais rendus coupables.
11 Pea fai fono ʻe ʻApimeleki ki hono kakai, ʻo pehē, “Ko ia ʻe ala ki he tangata ni, pe ko hono uaifi, ko e moʻoni ʻe tāmateʻi ia.”
Alors Abimélec fit cette ordonnance pour tout le peuple: Celui qui touchera à cet homme ou à sa femme sera mis à mort.
12 Pea naʻe toki tō taʻu ʻe ʻAisake ʻi he fonua ko ia, pea ne utu ʻi he taʻu ko ia hono tupu ʻe tā tuʻo teau: pea naʻe tāpuaki ia ʻe Sihova.
Isaac sema dans ce pays, et il recueillit cette année le centuple; car l’Éternel le bénit.
13 Pea naʻe tupu pe ʻae tangata, pea fakaʻaʻau ki muʻa ia, pea ne tupu ʻo lahi ʻaupito.
Cet homme devint riche, et il alla s’enrichissant de plus en plus, jusqu’à ce qu’il devint fort riche.
14 He naʻa ne maʻu ʻae fanga sipi lahi, mo e fanga manu, mo e kau tamaioʻeiki tokolahi; pea naʻe meheka ʻae kakai Filisitia kiate ia.
Il avait des troupeaux de menu bétail et des troupeaux de gros bétail, et un grand nombre de serviteurs: aussi les Philistins lui portèrent envie.
15 He ko e ngaahi vai kehekehe naʻe keli ʻe he kau tamaioʻeiki ʻa ʻene tamai, ʻi he ngaahi ʻaho ʻo ʻEpalahame, naʻe mapuni ia ʻe he kakai Filisitia ʻi hono tanu ʻaki ʻae kelekele.
Tous les puits qu’avaient creusés les serviteurs de son père, du temps d’Abraham, son père, les Philistins les comblèrent et les remplirent de poussière.
16 Pea pehē ʻe ʻApimeleki kia ʻAisake, “Ke ke ʻalu ʻiate kimautolu; he ʻoku ke mālohi hake koe ʻiate kimautolu.”
Et Abimélec dit à Isaac: Va-t’en de chez nous, car tu es beaucoup plus puissant que nous.
17 Pea ʻalu mei ai ʻa ʻAisake, pea fokotuʻu hono fale fehikitaki ʻi he teleʻa ʻo Kela, pea nofo ai ia.
Isaac partit de là, et campa dans la vallée de Guérar, où il s’établit.
18 Pea naʻe toe keli ʻe ʻAisake ʻae ngaahi vai, ʻaia naʻa nau keli ʻi he ngaahi ʻaho ʻo ʻene tamai ko ʻEpalahame: he naʻe tanu ia ʻe he kakai Filisitia, hili ʻae pekia ʻa ʻEpalahame: pea ne ui ʻaki ia ʻae ngaahi hingoa, ʻaia naʻe fakahingoa ʻaki ia ʻe heʻene tamai.
Isaac creusa de nouveau les puits d’eau qu’on avait creusés du temps d’Abraham, son père, et qu’avaient comblés les Philistins après la mort d’Abraham; et il leur donna les mêmes noms que son père leur avait donnés.
19 Pea naʻe keli ʻe he kau tamaioʻeiki ʻa ʻAisake ʻi he teleʻa ʻo nau ʻilo ai ʻae matavai moʻui.
Les serviteurs d’Isaac creusèrent encore dans la vallée, et y trouvèrent un puits d’eau vive.
20 Pea fakakikihi ʻe he kau tangata tauhimanu ʻa Kela, mo e kau tauhimanu ʻa ʻAisake, ʻo nau pehē, “ʻOku ʻamautolu ʻae vai;” pea ne ui hono hingoa ʻoe vai, ‘ko Eseki;’ ko e meʻa ʻi heʻenau ke mo ia.
Les bergers de Guérar querellèrent les bergers d’Isaac, en disant: L’eau est à nous. Et il donna au puits le nom d’Ések, parce qu’ils s’étaient disputés avec lui.
21 Pea naʻa nau keli ʻae vai ʻe taha, pea nau fakakikihi ki ai foki; pea ne ui hono hingoa ʻo ia ko Sitina.
Ses serviteurs creusèrent un autre puits, au sujet duquel on chercha aussi une querelle; et il l’appela Sitna.
22 Pea hiki mei ai ia ʻo keli ʻae vai ʻe taha; pea naʻe ʻikai te nau fakakikihi ki ai; pea ne ui hono hingoa ʻo ia ko Leopote; pea ne pehē, “He ko eni, kuo fakaʻataʻatā ʻe Sihova ha potu kiate kitautolu, pea te tau tupu ʻi he fonua.”
Il se transporta de là, et creusa un autre puits, pour lequel on ne chercha pas querelle; et il l’appela Rehoboth, car, dit-il, l’Éternel nous a maintenant mis au large, et nous prospérerons dans le pays.
23 Pea naʻe ʻalu ia mei ai ki Peasipa.
Il remonta de là à Beer-Schéba.
24 Pea hā mai ʻa Sihova kiate ia ʻi he pō ko ia, ʻo ne pehē kiate ia, “Ko e ʻOtua au ʻo hoʻo tamai ko ʻEpalahame; ʻOua naʻa ke manavahē, he ʻoku ou ʻiate koe, pea te u tāpuaki koe, pea fakatokolahi ho hako, koeʻuhi ko ʻeku tamaioʻeiki ko ʻEpalahame.”
L’Éternel lui apparut dans la nuit, et dit: Je suis le Dieu d’Abraham, ton père; ne crains point, car je suis avec toi; je te bénirai, et je multiplierai ta postérité, à cause d’Abraham, mon serviteur.
25 Pea fokotuʻu ʻe ia ʻi ai ʻae ʻesifeilaulau ʻo ne hū kia Sihova, pea fokotuʻu ʻe ia hono fale fehikitaki ʻi ai; pea keli ʻi ai ʻe he kau tamaioʻeiki ʻa ʻAisake ʻae vai.
Il bâtit là un autel, invoqua le nom de l’Éternel, et y dressa sa tente. Et les serviteurs d’Isaac y creusèrent un puits.
26 Pea naʻe ʻalu ʻa ʻApimeleki kiate ia mei Kela, pea mo hono kāinga ʻe taha ko ʻAhusate, mo Fikoli ko e ʻeiki ʻo ʻene kautau.
Abimélec vint de Guérar auprès de lui, avec Ahuzath, son ami, et Picol, chef de son armée.
27 Pea pehē ʻe ʻAisake kiate kinautolu, “Ko e hā ʻoku mou haʻu ai kiate au, ka ʻoku mou fehiʻa kiate au, pea kuo mou kapusi au meiate kimoutolu.”
Isaac leur dit: Pourquoi venez-vous vers moi, puisque vous me haïssez et que vous m’avez renvoyé de chez vous?
28 Pea naʻa nau pehē, “Naʻa mau mamata pau kuo ʻiate koe ʻa Sihova; pea naʻa mau pehē, ‘Ke tau fefuakavaʻaki mo koe, ʻio, ʻiate kitautolu mo koe, pea ke tau fai ʻae fuakava mo koe;’
Ils répondirent: Nous voyons que l’Éternel est avec toi. C’est pourquoi nous disons: Qu’il y ait un serment entre nous, entre nous et toi, et que nous fassions alliance avec toi!
29 Ke ʻoua naʻa ke fai kovi kiate kimautolu, ʻo hangē ko ʻemau taʻeala kiate koe, pea kuo mau fai lelei pe kiate koe, pea mau tuku koe ke ke ʻalu fiemālie: pea ko eni, ko e monūʻia koe ʻia Sihova.”
Jure que tu ne nous feras aucun mal, de même que nous ne t’avons point maltraité, que nous t’avons fait seulement du bien, et que nous t’avons laissé partir en paix. Tu es maintenant béni de l’Éternel.
30 Pea naʻe teu ʻe ia hanau kātoanga, pea naʻa nau kai mo inu.
Isaac leur fit un festin, et ils mangèrent et burent.
31 Pea nau tuʻu hengihengi hake mo nau fefuakavaʻaki: pea naʻe tukuange ʻakinautolu ʻe ʻAisake, pea naʻa nau ʻalu ʻiate ia ʻi he fiemālie.
Ils se levèrent de bon matin, et se lièrent l’un à l’autre par un serment. Isaac les laissa partir, et ils le quittèrent en paix.
32 Pea naʻe hoko ʻi he ʻaho ko ia ʻae haʻu ʻae kau tamaioʻeiki ʻa ʻAisake, ʻo nau fakahā kiate ia ʻae vai kuo nau keli, ʻo nau pehē kiate ia, “Kuo mau ʻilo ʻae vai.”
Ce même jour, des serviteurs d’Isaac vinrent lui parler du puits qu’ils creusaient, et lui dirent: Nous avons trouvé de l’eau.
33 Pea ne ui ia ko Sipa; ko ia ʻoku ui ai ʻae kolo ko ia ʻo aʻu ki he ʻaho ni, ko Peasipa.
Et il l’appela Schiba. C’est pourquoi on a donné à la ville le nom de Beer-Schéba, jusqu’à ce jour.
34 Pea naʻe fāngofulu ʻae taʻu ʻa ʻIsoa, pea ne maʻu kiate ia ʻa Sutiti ko hono uaifi, ko e ʻofefine ʻo Peli ko e [tangata Heti], mo Pasimati ko e ʻofefine ʻo ʻElone ko e [tangata ]Heti.
Ésaü, âgé de quarante ans, prit pour femmes Judith, fille de Beéri, le Héthien, et Basmath, fille d’Élon, le Héthien.
35 Ko e meʻa ko ia, naʻe mamahi ai ʻae loto ʻo ʻAisake mo Lepeka.
Elles furent un sujet d’amertume pour le cœur d’Isaac et de Rebecca.

< Senesi 26 >