< Senesi 18 >
1 Pea naʻe hā mai ʻa Sihova kiate ia ʻi he fonua ʻo Mamili, ʻi heʻene nofo ʻi he matapā ʻoe fale fehikitaki ʻi he pupuha ʻoe ʻaho.
Puis l'Eternel lui apparut dans les plaines de Mamré, comme il était assis à la porte de [sa] tente, pendant la chaleur du jour.
2 Pea hanga hake ʻe ia hono mata ʻo sio, pea vakai, ʻoku tutuʻu mai ʻae tangata ʻe toko tolu kiate ia: pea ʻi heʻene mamata ki ai, naʻa ne lele mei he matapā ʻoe fale fehikitaki, ke fakafetaulaki kiate kinautolu, pea naʻe punou hifo ia ki he kelekele,
Car levant ses yeux, il regarda: et voici, trois hommes parurent devant lui, et les ayant aperçus, il courut au-devant d'eux de la porte de sa tente, et se prosterna en terre;
3 ʻO ne pehē, “Ko hoku ʻEiki, ko eni, kapau kuo u maʻu ʻae lelei ʻi ho ʻao, ʻofa ke ʻoua naʻa ke ʻalu mei hoʻo tamaioʻeiki.
Et il dit: Mon Seigneur, je te prie, si j'ai trouvé grâce devant tes yeux, ne passe point outre, je te prie, [et arrête-toi chez] ton serviteur.
4 Tuku ke ʻomi ha vai siʻi, pea fufulu homou vaʻe, pea mou mālōlō ʻi he lolo ʻakau.
Qu'on prenne, je vous prie, un peu d'eau, et lavez vos pieds, et reposez-vous sous un arbre;
5 Pea te u ʻomi ha konga mā, pea fakafiemālie homou loto; pea hili ia te mou ʻalu; he ko ia kuo mou haʻu ai ki hoʻomou tamaioʻeiki.” Pea naʻa nau pehē, “Ke ke fai ʻo hangē ko hoʻo lea.”
Et j'apporterai une bouchée de pain pour fortifier votre cœur, après quoi vous passerez outre; car c'est pour cela que vous êtes venus vers votre serviteur. Et ils dirent: Fais ce que tu as dit.
6 Pea ʻalu fakatoʻotoʻo ʻa ʻEpalahame ki he fale, kia Sela ʻo ne pehē, “Teuteu fakavave ʻae fua ʻe tolu ʻoe mahoaʻa lelei ʻo natu ia, ʻo ngaohi ʻaki ʻae ngaahi foʻi mā, pea taʻo ia ʻi he ngotoʻumu.
Abraham donc s'en alla en hâte dans la tente vers Sara, et lui dit: Hâte-toi, [prends] trois mesures de fleur de farine, pétris-[les], et fais des gâteaux.
7 Pea lele ʻa ʻEpalahame ki he fanga manu, ʻo ne toʻo mei ai ʻae ʻuhiki pulu molu mo lelei, ʻo ne ʻatu ia ki ha talavou pea naʻa ne fakatoʻotoʻo ʻa hono ngaohi.
Puis Abraham courut au troupeau, et prit un veau tendre et bon, lequel il donna à un serviteur, qui se hâta de l'apprêter.
8 Pea ne toʻo mai ʻae pota, mo e huʻahuhu, pea mo e ʻuhiki pulu naʻa ne ngaohi, ʻo ne tuku ia ʻi honau ʻao; pea tuʻu ia ʻo ofi kiate kinautolu ʻi he lolo ʻakau, pea naʻa nau kai.”
Ensuite il prit du beurre et du lait, et le veau qu'on avait apprêté, et le mit devant eux; et il se tint auprès d'eux sous l'arbre, et ils mangèrent.
9 Pea nau pehē kiate ia, “Ko e fē ʻa Sela, ko ho uaifi?” Pea pehēange ʻe ia, “Vakai, ʻoku ʻi he fale fehikitaki ia.”
Et ils lui dirent: Où est Sara ta femme? Et il répondit: La voilà dans la tente.
10 Pea ne pehē, “Ko e moʻoni te u toe haʻu kiate koe, ʻi he kuonga totonu; pea vakai, ʻe maʻu ʻe ho uaifi ko Sela, ha tama.” Pea naʻe ongoʻi ʻe Sela ʻi he matapā ʻoe fale fehikitaki, ʻaia naʻe ʻi hono tuʻa.
Et [l'un d'entr'eux] dit: Je ne manquerai pas de retourner vers toi en ce même temps où nous sommes, et voici, Sara ta femme aura un fils. Et Sara l'écoutait à la porte de la tente qui était derrière lui.
11 Pea naʻe motuʻa ʻa ʻEpalahame mo Sela, pea naʻe lahi hona taʻu: naʻe ʻikai kei ia Sela ʻae anga ʻoe fefine.
Or Abraham et Sara étaient vieux, fort avancés en âge; et Sara n'avait plus ce que les femmes ont accoutumé d'avoir.
12 Ko ia naʻe katakata loto ai ʻa Sela, ʻo pehē, “He ko e moʻoni, te u nekeneka au, ka kuo u motuʻa, pea kuo motuʻa mo ʻeku ʻeiki foki?”
Et Sara rit en soi-même, et dit: Etant vieille, et mon Seigneur étant fort âgé, aurai-je [cette] satisfaction?
13 Pea folofola ʻa Sihova kia ʻEpalahame, ʻo pehē, “Ko e hā naʻe kata ai ʻa Sela, ʻo pehē, ‘Ko e moʻoni koā te u fanauʻi ha tama ʻeau ka kuo u motuʻa?’
Et l'Eternel dit à Abraham: Pourquoi Sara a-t-elle ri, en disant: Serait-il vrai que j'aurais un enfant, étant vieille comme je suis?
14 He ʻoku ai ha meʻa ʻe taha ʻoku faingataʻa kia Sihova? ʻI he kuonga kuo kotofa te u toe haʻu kiate koe, pea ʻe maʻu ʻe ho uaifi ko Sela ʻae tama.”
Y a-t-il quelque chose qui soit difficile à l'Eternel? Je retournerai vers toi en cette saison, en ce même temps où nous sommes, et Sara aura un fils.
15 Pea fakafisi ʻa Sela ʻo pehē, “Naʻe ʻikai te u kata;” he naʻa ne manavahē. Pea ne pehē, “ʻIkai, ka naʻa ke kata pe.”
Et Sara le nia, en disant: Je n'ai point ri; car elle eut peur. [Mais] il dit: Cela n'est pas; car tu as ri.
16 Pea tuʻu hake ʻae kau tangata mei ai, pea hanga atu ki Sotoma, pea ʻalu ʻa ʻEpalahame mo kinautolu, ke moimoiʻi ʻakinautolu ʻi he hala.
Et ces hommes se levèrent de là, et regardèrent vers Sodome; et Abraham marchait avec eux pour les conduire.
17 Pea pehē ʻe Sihova, “He te u fufū mei ʻa ʻEpalahame ʻae meʻa te u fai?
Et l'Eternel dit: Cacherai-je à Abraham ce que je m'en vais faire?
18 He ko e moʻoni ʻe hoko ʻa ʻEpalahame ko e puleʻanga lahi mo mālohi ʻaupito, pea ʻe monūʻia ʻiate ia ʻae ngaahi puleʻanga kotoa pē ʻo māmani.
Puis qu'Abraham doit certainement devenir une nation grande et puissante, et que toutes les nations de la terre seront bénies en lui?
19 He ʻoku ou ʻiloʻi ia, te ne fekau ʻene fānau mo hono kau nofoʻanga kotoa pē tuku fakaholo, pea te nau ʻalu ʻi he hala ʻo Sihova, ke fai ʻae angatonu, mo e fakamaau: koeʻuhi ke fakahoko ʻe Sihova kia ʻEpalahame, ʻaia kotoa pē kuo ne lea ʻaki kiate ia.”
Car je le connais, et [je sais] qu'il commandera à ses enfants, et à sa maison après lui, de garder la voie de l'Eternel, pour faire ce qui est juste, et droit; afin que l'Eternel fasse venir sur Abraham tout ce qu'il lui a dit.
20 Pea pehē ʻe Sihova, “Koeʻuhi kuo lahi ʻae tangi ʻa Sotoma mo Komola, pea kuo hoko ʻo kovi ʻaupito ʻenau angahala;
Et l'Eternel dit: Parce que le cri de Sodome et de Gomorrhe est augmenté, et que leur péché est fort aggravé;
21 Ko ia te u ʻalu hifo ni, ʻo mamata, pe kuo nau fai kotoa pē, ʻo hangē ko e tangi ʻo ia, ʻaia kuo aʻu mai kiate au: pea kapau ʻe ʻikai, pea te u ʻilo.”
Je descendrai maintenant, et je verrai s'ils ont fait entièrement selon le cri qui est venu jusqu'à moi; et si cela n'est pas, je le saurai.
22 Pea naʻe hanga atu mei ai ʻae mata ʻoe ongo tangata ke na ʻalu atu ki Sotoma: ka naʻe kei tuʻu pe ʻa ʻEpalahame ʻi he ʻao ʻo Sihova.
Ces hommes donc partant de là allaient vers Sodome; mais Abraham se tint encore devant l'Eternel.
23 Pea ʻunuʻunu atu ke ofi ʻa ʻEpalahame, ʻo ne pehē, “Pea te ke fakaʻauha fakataha ʻae angatonu mo e angahala?
Et Abraham s'approcha, et dit: Feras-tu périr le juste même avec le méchant?
24 Naʻa ʻoku ʻi he kolo ʻae angatonu ʻe toko nimangofulu: pea te ke fakaʻauha foki, ka ʻe ʻikai fakamoʻui ʻae potu, koeʻuhi ko e angatonu ʻe toko nimangofulu ʻoku ʻi ai?
Peut-être y a-t-il cinquante justes dans la ville, les feras-tu périr aussi? Ne pardonneras-tu point à la ville, à cause des cinquante justes qui y [seront]?
25 Ke mamaʻo ʻiate koe ha fai pehē, ke tāmateʻi ʻae angatonu fakataha mo e angahala, pea ke fakatatau ʻae angatonu ki he angahala, ke mamaʻo ia ʻiate koe: ʻikai ʻe fai totonu ʻae Fakamaau ʻo māmani kotoa pē?”
Non il n'arrivera pas que tu fasses une telle chose, que tu fasses mourir le juste avec le méchant, et que le juste soit [traité] comme le méchant! Non tu ne le feras point. Celui qui juge toute la terre ne fera-t-il point justice?
26 Pea pehē ʻe Sihova, “Kapau te u ʻilo ʻi Sotoma ʻae angatonu ʻe toko nimangofulu, te u fakamoʻui ʻae potu kotoa pē koeʻuhi ko kinautolu.”
Et l'Eternel dit: Si je trouve en Sodome cinquante justes dans la ville, je pardonnerai à tout le lieu pour l'amour d'eux.
27 Pea lea ʻa ʻEpalahame ʻo ne pehē, “Vakai, ko eni kuo u lea au kia Sihova, ka ko e efu, mo e efuefu pe au:
Et Abraham répondit, en disant: Voici, j'ai pris maintenant la hardiesse de parler au Seigneur, quoique je ne sois que poudre et que cendre.
28 Pea kapau ʻe ʻikai ʻi ai ʻae toko nima ʻi he toko nimangofulu ʻoku angatonu: pea te ke fakaʻauha ʻae kolo kotoa pē, koeʻuhi ko e toko nima? Pea pehē ʻe ia, kapau te u ʻilo ʻi ai ʻae toko fāngofulu ma toko nima, ʻe ʻikai te u fakaʻauha ia.”
Peut-être en manquera-t-il cinq des cinquante justes; détruiras-tu toute la ville pour ces cinq-là? Et il lui répondit: Je ne la détruirai point, si j'y en trouve quarante-cinq.
29 Pea ne toe lea kiate ia, ʻo pehē, “Pea kapau ʻe ʻilo ʻi ai ʻae toko fāngofulu.” Pea pehē ʻe ia, “E ʻikai te u fai ia, koeʻuhi koe toko fāngofulu ko ia.”
Et [Abraham] continua de lui parler, en disant: Peut-être s'y en trouvera-t-il quarante? Et il dit: Je ne la détruirai point pour l'amour des quarante.
30 Pea pehē ʻe ia kiate ia, “ʻOfa ke ʻoua naʻa houhau ʻa Sihova, pea te u lea: Kapau ʻe ʻilo ʻi ai ʻae toko tolungofulu.” Pea pehēange ʻe ia, “E ʻikai te u fai ia, ʻo kapau te u ʻilo ʻi ai ʻae toko tolungofulu.”
Et Abraham dit: Je prie le Seigneur de ne s'irriter pas si je parle [encore]; peut-être s'en trouvera-t-il trente? Et il dit: Je ne la détruirai point, si j'y en trouve trente.
31 Pea pehē ʻe ia, “Vakai, kuo u lea ni kia Sihova: Kapau ʻe ʻilo ʻi ai ʻae toko uofulu.” Pea pehē ʻe ia, “E ʻikai te u fakaʻauha ia koeʻuhi ko e toko uofulu ko ia.”
Et Abraham dit: Voici maintenant, j'ai pris la hardiesse de parler au Seigneur: peut-être s'en trouvera-t-il vingt? Et il dit: Je ne la détruirai point pour l'amour des vingt.
32 Pea pehē ʻe ia, “ʻOfa ke ʻoua naʻa houhau ʻa Sihova, pea te u lea ni ʻo tā tuʻo taha pe; Kapau ʻe ʻilo ʻi ai ʻae toko hongofulu.” Pea pehē ʻe ia, “E ʻikai te u fakaʻauha ia, koeʻuhi ko e toko hongofulu ko ia.”
Et [Abraham] dit: Je prie le Seigneur de ne s'irriter pas, je parlerai encore une seule fois; peut-être s'y en trouvera-t-il dix. Et il dit: Je ne la détruirai point pour l'amour des dix.
33 Pea hāʻele atu ai ʻa Sihova ʻi hono hala, hili ʻena alea mo ʻEpalahame; pea liu mai ʻa ʻEpalahame ki hono potu.
Et l'Eternel s'en alla quand il eut achevé de parler avec Abraham; et Abraham s'en retourna en son lieu.