< ʻIsikieli 44 >

1 Hili ia naʻa ne toe ʻomi au ki mui ʻi he hala ʻoe matapā ʻoe potu tapu kituʻa, ʻaia ʻoku hanga ki hahake; pea naʻe tāpuni ia.
Så førte han mig tilbake mot helligdommens ytre port, som vendte mot øst; den var lukket.
2 Pea naʻe pehē ai ʻe Sihova kiate au; “ʻE tāpuni ʻae matapā ni, pea ʻe ʻikai fakaava ia, pea ʻe ʻikai ha tangata ʻe hū atu ki ai; he koeʻuhi kuo hāʻele atu ai ʻa Sihova, ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli, ko ia ʻe tāpuni ai ia.
Og Herren sa til mig: Denne port skal være lukket, den skal ikke åpnes, og ingen skal gå inn gjennem den; for Herren, Israels Gud, har gått inn gjennem den; derfor skal den være lukket.
3 Kuo tuku ia ki he tuʻi; ʻe nofo ʻi ai ʻae tuʻi ke kai mā ʻi he ʻao ʻo Sihova; ko ia ia ʻe hū atu ʻi he hala ʻoe fale hala ʻi he matapā ko ia, pea te ne toe ʻalu atu ai pe kituʻa.”
Men fyrsten skal, fordi han er fyrste, ha lov til å sitte der og holde måltid for Herrens åsyn; han skal gå inn gjennem portens forhall, og samme vei skal han gå ut.
4 Hili ia naʻa ne ʻomi au ki he hala ʻi he matapā ki tokelau ʻi he mata fale: pea naʻaku sio, pea vakai, naʻe fakapito ʻaki ʻae fale ʻo Sihova ʻae nāunau ʻo Sihova; pea naʻaku tō hifo ki hoku mata.
Så førte han mig gjennem nordporten til plassen foran huset, og jeg så, og se, Herrens herlighet fylte Herrens hus, og jeg falt ned på mitt ansikt.
5 Pea naʻe pehē ʻe Sihova kiate au, “Foha ʻoe tangata, tokanga lahi ho loto, pea sio ʻaki ho mata, pea fanongo ho telinga ki he meʻa kotoa pē, ʻoku ou lea ʻaki kiate koe ʻi he ngaahi tuʻutuʻuni, ʻoku kau ki he fale ʻo Sihova, mo hono ngaahi fekau; pea ke tokanga lahi ki he ngaahi hūʻanga ki loto fale, mo hono ngaahi hala kotoa pē kituʻa, mei he potu toputapu.”
Og Herren sa til mig: Menneskesønn! Akt på og se med dine øine og hør med dine ører alt det jeg sier dig om alle forskriftene og alle lovene om Herrens hus, og du skal legge nøie merke til inngangen til huset og alle utgangene fra helligdommen.
6 Pea te ke lea ki he kau angatuʻu, ki he fale ʻo ʻIsileli, “ʻOku pehē ʻe Sihova ko e ʻOtua; ʻE fale ʻo ʻIsileli, tuku ke lahi eni ʻa hoʻomou ngaahi fakalielia,
Og du skal si til de gjenstridige, til Israels hus: Så sier Herren, Israels Gud: Det får nu være nok med alle eders vederstyggeligheter, Israels hus,
7 He kuo mou ʻomi ʻae kakai muli, ʻae kau taʻekamu ʻi loto, pea taʻekamu fakakakano ke nau ʻi hoku potu toputapu ke nau fakalieliaʻi ia, ʻio, ʻa hoku fale, ʻi hoʻomou ʻatu ʻa ʻeku meʻa, ʻae ngako, pea mo e toto, pea kuo nau maumauʻi ʻa ʻeku fuakava, ko e meʻa ʻi heʻenau ngaahi fakalielia.
at I har latt fremmede med uomskåret hjerte og uomskåret kjøtt komme inn i min helligdom og være der, så mitt hus blev vanhelliget, mens I bar frem min mat, fett og blod, og således brøt min pakt, for ikke å nevne alle eders andre vederstyggeligheter.
8 Pea kuo ʻikai te mou tauhi ʻa ʻeku ngaahi meʻa māʻoniʻoni; ka kuo mou fakanofo ʻae kau leʻo maʻamoutolu pe, ke tauhiʻi ʻa hoku potu toputapu.
Og I tok ikke vare på det som var å vareta i mine helligdommer; men I satte andre i stedet for eder til å ta vare på det jeg vilde ha varetatt i min helligdom.
9 ʻOku pehē ʻe Sihova ko e ʻOtua; “ʻE ʻikai ha taha muli, pe ha taʻekamu ʻi loto, pe ha taʻekamu fakakakano, ʻe hū ki hoku potu toputapu, pe ha taha ʻi he kau muli kotoa pē ʻoku nofo mo e fānau ʻa ʻIsileli.”
Så sier Herren, Israels Gud: Ingen fremmed med uomskåret hjerte og uomskåret kjøtt skal komme inn i min helligdom, ingen av alle de fremmede som bor blandt Israels barn.
10 Pea ko e kau Livai naʻe ʻalu ʻo hē mamaʻo meiate au, ʻi heʻene ʻalu hēhē ʻa ʻIsileli, ʻaia naʻe ʻalu hē meiate au, ko e muimui ki honau ngaahi tamapua; te nau fua pe ʻekinautolu ʻa ʻenau fai angahala.
Ja, endog de levitter som gikk bort fra mig da Israel fór vill og forvillet sig bort fra mig efter sine motbydelige avguder, de skal bære sin misgjerning.
11 Ka neongo ia te nau tauhi ʻa hoku fale tapu, mo leʻohi ʻae ngaahi matapā ʻoe fale, mo fai ʻae ngāue ʻi loto fale: te nau tāmateʻi ʻae feilaulau tutu, mo e feilaulau ʻae kakai, pea te nau tutuʻu ʻi honau ʻao, mo ngāue kiate kinautolu.
De skal være tjenere i min helligdom, opsynsmenn ved husets porter og tjenere i huset; de skal slakte brennofferet og slaktofferet for folket, og de skal stå for deres åsyn og tjene dem.
12 Koeʻuhi naʻa nau ngāue kiate kinautolu ʻi he ʻao ʻo honau ngaahi tamapua, mo nau fakahalaʻi ʻae fale ʻo ʻIsileli; ko ia kuo u hiki hake ai ʻa hoku nima kiate kinautolu, ʻoku pehē ʻe Sihova ko e ʻOtua, pea te nau fua ʻenau angahala.
Fordi de tjente dem for deres motbydelige avguders åsyn og var et anstøt til misgjerning for Israels hus, derfor har jeg løftet min hånd imot dem, sier Herren, Israels Gud, og de skal bære sin misgjerning.
13 Pea ʻe ʻikai te nau haʻu ke ofi kiate au, ke fai ha ngāue fakataulaʻeiki kiate au, pe te nau ofi mai ki heʻeku ngaahi meʻa māʻoniʻoni, ʻi he potu toputapu ʻaupito: ka te nau fua pe ʻenau mā, pea mo e ngaahi fakalielia ʻaia kuo nau fai.
De skal ikke nærme sig til mig for å tjene mig som prester eller for å nærme sig til nogen av mine hellige ting - de høihellige; men de skal bære sin skam og de vederstyggeligheter som de har gjort sig skyldige i.
14 Ka te u tuku ʻakinautolu ke tauhi ki he nāunau ʻoe fale, ʻi hono ngāue ʻo ia, mo ia kotoa pē ʻe fai ʻi ai.
Jeg vil sette dem til å ta vare på det som er å vareta i huset, med alt arbeidet der og alt som der skal gjøres.
15 “Ka ko e kau taulaʻeiki ʻae kau Livai, ko e ngaahi foha ʻo Satoki, ʻakinautolu naʻe tauhi ki hoku fale tapu, ʻi heʻene ʻalu pehē ʻae fānau ʻa ʻIsileli meiate au, ko kinautolu ia ʻe ʻomi ke ofi kiate au, ke nau tauhi kiate au, pea te nau tutuʻu ʻi hoku ʻao, ke feilaulau ʻaki kiate au, ʻae ngako mo e toto, ʻoku pehē ʻe Sihova ko e ʻOtua:
Men de levittiske prester, Sadoks sønner, som tok vare på det som var å vareta i min helligdom, da Israels barn forvillet sig bort fra mig, de skal trede nær til mig for å tjene mig, og de skal stå for mitt åsyn og frembære for mig fett og blod, sier Herren, Israels Gud.
16 Te nau hū atu ki hoku potu tapu, pea te nau ʻunuʻunu mai ke ofi ki heʻeku keinangaʻanga, ke fai ngāue kiate au, pea te nau tauhi ʻa ʻeku fekau.
De skal gå inn i min helligdom, og de skal trede nær til mitt bord for å tjene mig, og de skal ta vare på det jeg vil ha varetatt.
17 Pea ʻe hoko ia ʻo pehē, ʻoka nau ka hū atu ʻi he ngaahi matapā ʻoe lotoʻā ki loto, te nau kofuʻaki ʻae kofu tupenu lelei; ʻe ʻikai siʻi kau ha kofu sipi ki heʻenau kofu, ʻoka nau ka fai ʻae ngāue ʻi he ngaahi matapā ʻoe lotoʻā ki loto, pe ʻi loto.
Og når de går inn i den indre forgårds porter, da skal de klæ sig i linklær; det skal ikke komme ull på dem når de tjener i den indre forgårds porter eller i huset.
18 Te nau tatā ʻaki ʻae tupenu lelei ki honau ʻulu, pea te nau kofuʻaki ʻae tupenu lelei ki honau kongaloto; ʻe ʻikai te nau ʻai kiate kinautolu ha meʻa ʻoku fakatupu pupuha.
De skal ha linhuer på hodet og benklær av lin om lendene; de skal ikke omgjorde sig med noget som fremkaller sved.
19 Pea ka nau ka ʻalu atu ki he lotoʻā kituʻa, ʻio, ki he lotoʻā kituʻa ki he kakai, te nau toʻo honau ngaahi kofu naʻa nau ngāue ai, mo tuku ia ʻi he ngaahi potu fale māʻoniʻoni, pea te nau ʻai ʻae ngaahi kofu kehe; pea ʻe ʻikai te nau fakamāʻoniʻoniʻi ʻae kakai ʻi honau ngaahi kofu.
Og når de går ut i den ytre forgård, til folket i den ytre forgård, skal de ta av sig de klær som de har forrettet tjeneste i, og legge dem ned i de hellige kammer, og de skal ta på sig andre klær og ikke gjøre folket hellig med sine klær.
20 Pea ʻe ʻikai te nau tekefua, pea ʻe ʻikai te nau tuku ke lōloa honau louʻulu, ka ʻe kosikosi pe ke nounou.
De skal ikke rake hodet og heller ikke la håret vokse fritt; de skal klippe sitt hodehår.
21 Pea ʻe ʻikai siʻi inu ha uaine ʻe ha taulaʻeiki ʻoka fai ʻe ia ke hū ki he lotoʻā ki loto.
Vin skal ingen av prestene drikke når de går inn i den indre forgård.
22 Pea ʻe ʻikai te nau uaifi ʻaki ha fefine kuo mate ʻa hono husepāniti, pe ha taha kuo fakamavae: ka tenau mali mo e kau finemui ʻi he hako ʻoe fale ʻo ʻIsileli, pe ko e fefine naʻe mali mo ha taulaʻeiki kuo pekia.
En enke eller en kvinne som hennes mann har skilt sig fra, skal de ikke ta til hustru, men bare jomfruer av Israels ætt; men de kan ta en enke som er enke efter en prest.
23 Pea te nau akoʻi ʻa hoku kakai ke ʻilo ʻaia ʻoku māʻoniʻoni mo ia ʻoku kovi, mo nau fakahā ke mahino kiate kinautolu ʻae meʻa ʻoku taʻemaʻa mo ia ʻoku maʻa.
De skal lære mitt folk å skille mellem hellig og vanhellig og forklare dem forskjellen mellem urent og rent.
24 Pea ka ai ha fakakikihi, ko kinautolu ia ʻe tuʻu ko hono fakamaauʻi; pea te nau fakamaauʻi ia ʻo fakatatau ki heʻeku fakamaau: pea te nau fai ʻa ʻeku ngaahi fono mo ʻeku ngaahi fekau ʻi he ngaahi fakataha kotoa pē ʻoku fai kiate au; pea te nau fakamāʻoniʻoniʻi ʻa hoku ngaahi ʻaho tapu.
I rettssaker skal de stå frem og dømme, efter mine forskrifter skal de dømme i dem; mine lover og bud skal de holde på alle mine høitider, og mine sabbater skal de holde hellige.
25 Pea ʻe ʻikai te nau ala ki ha taha kuo mate, ke nau ʻuli ai: ka ʻe ngofua ʻenau fakaʻuliʻi ʻakinautolu ʻo kapau ko haʻanau tamai, pe ko e faʻē, pe ko e foha pe ko e ʻofefine, pe ko ha tokoua, pe ha tuofefine ʻoku ʻikai ke mali.
Ingen av dem må gå inn til et lik, så han blir uren; bare når det gjelder far eller mor eller sønn eller datter eller bror eller en søster som ikke har tilhørt nogen mann, kan de gjøre sig urene.
26 Pea hili hono fakamaʻa ia, te nau lau kiate ia ha ʻaho ʻe fitu.
Når han så er blitt ren igjen, skal de telle syv dager for ham;
27 Pea ʻi he ʻaho ko ia ʻoku ne hū atu ai ki he potu tapu, ki he lotoʻā ki loto, ke ngāue ʻi he potu tapu, ʻoku pehē ʻe Sihova ko e ʻOtua, te ne feilaulau ʻaki maʻana ha feilaulau ʻi he angahala.
og den dag han går inn i helligdommen, inn i den indre forgård, for å tjene i helligdommen, skal han ofre sitt syndoffer, sier Herren, Israels Gud.
28 Pea ʻe hoko ia ko e tofiʻa kiate kinautolu: ko au ko honau tofiʻa: pea ko ia ʻe ʻikai vahe ai hanau tofiʻa ʻi ʻIsileli: he ko honau tofiʻa au.
Og deres arvedel skal være den at jeg er deres arv. Og nogen eiendom skal I ikke gi dem i Israel; jeg er deres eiendom.
29 Te nau kai mei he feilaulau ʻoe meʻakai, mo e feilaulau koeʻuhi ko e angahala, mo e feilaulau ʻi he fai hala; pea ʻe ʻanautolu ʻae meʻa kotoa pē ʻoku feilaulau ʻaki ʻi ʻIsileli.
Matofferet og syndofferet og skyldofferet skal de ete, og alt bannlyst i Israel skal høre dem til.
30 Pea ʻe ʻi he kau taulaʻeiki ʻae ʻuluaki vahe ʻi he ʻuluaki fua ʻoe meʻa kotoa pē, mo e feilaulau kotoa pē ʻi hoʻomou feilaulau kehekehe: te mou ʻatu foki ki he kau taulaʻeiki ʻae ʻuluaki vahe ʻo hoʻomou mā kuo natu, koeʻuhi ke hoko ai mo nofomaʻu ʻae tāpuaki ki homou fale.
Og de første frukter av all førstegrøde av alle slag og hver offergave av alle slag, av alle eders offergaver, skal tilhøre prestene, og det første av eders deig skal I gi presten, så velsignelse må komme over ditt hus.
31 ‌ʻE ʻikai kai ʻe he taulaʻeiki ʻi ha meʻa kuo mate mahaki pe, pe ʻi ha meʻa kuo haehae pe ko ha manupuna pe ko ha manu kehe ia.”
Noget selvdødt eller sønderrevet av fugler eller dyr skal prestene ikke ete.

< ʻIsikieli 44 >