< ʻEkisotosi 32 >

1 Pea ʻi he mamata ʻae kakai kuo tuai ʻae ʻalu hifo ʻa Mōsese mei he moʻunga, naʻe fakataha ʻae kakai kia ʻElone, ʻonau pehē kiate ia, “Tuʻu hake ʻo ngaohi hotau ngaahi ʻotua, ʻaia ʻe muʻomuʻa ʻiate kitautolu; he koeʻuhi ko Mōsese ni ko e tangata naʻe ʻomi ʻakitautolu mei he fonua ko ʻIsipite, ʻoku ʻikai te tau ʻilo pe kuo ʻi fē ia.”
Le peuple, voyant que Moïse tardait à descendre de la montagne, s’assembla autour d’Aaron et lui dit: « Allons, fais-nous un dieu qui marche devant nous. Car pour ce Moïse, l’homme qui nous a fait monter du pays d’Égypte, nous ne savons ce qu’il en est devenu. »
2 Pea naʻe fekau ʻe ʻElone kiate kinautolu, “Motuhi mai ʻae ngaahi hau koula, ʻaia ʻoku ʻi he telinga ʻo homou ngaahi mali, mo homou ngaahi foha, mo homou ngaahi ʻofefine, pea ʻomi ia kiate au.”
Aaron leur dit: « Ôtez les anneaux d’or qui sont aux oreilles de vos femmes, de vos fils et de vos filles, et apportez-les-moi. »
3 Pea naʻe fesiʻi leva ʻe he kakai kotoa pē ʻae ngaahi hau koula naʻe ʻi honau telinga, ʻo ʻomi ia kia ʻElone.
Tout le monde ôta les anneaux d’or qu’ils avaient aux oreilles, et ils les apportèrent à Aaron.
4 Pea maʻu ʻe ia ʻi honau nima, pea hili ʻene haka ia ke ngaohi ʻae fakatātā ʻoe pulu mui, naʻa ne fakafuofua ia ʻaki ʻae meʻa tā; pea naʻa nau pehē, “Ko ʻeni ho ngaahi ʻotua ʻe ʻIsileli, ʻaia kuo ʻomi koe mei he fonua ko ʻIsipite.”
Il les reçut de leurs mains, façonna l’or au burin, et en fit un veau en fonte. Et ils dirent: « Israël, voici ton Dieu, qui t’a fait monter du pays d’Égypte. »
5 Pea kuo mamata ki ai ʻa ʻElone, pea fokotuʻu ʻe ia ʻae feilaulauʻanga ʻi hono ʻao: pea naʻe fakahā ʻe ʻElone, ʻo pehē, “ʻE fai ʻae kātoanga kia Sihova ʻapongipongi.”
Ayant vu cela, Aaron construisit un autel devant l’image, et il s’écria: « Demain il y aura fête en l’honneur de Yahweh. »
6 Pea naʻa nau tuʻu hengihengi hake ʻi he pongipongi, ʻo ʻatu ʻae ngaahi feilaulau tutu, ʻo ʻomi ʻae ngaahi feilaulau fakamelino; pea naʻe nofo hifo ʻae kakai ke kai mo inu, pea tutuʻu hake ke fakavā.
Le lendemain, s’étant levés de bon matin, ils offrirent des holocaustes et présentèrent des sacrifices pacifiques; et le peuple s’assit pour manger et pour boire, puis ils se levèrent pour se divertir.
7 Pea naʻe folofola ʻa Sihova kia Mōsese, “ʻAlu koe, pea ke ʻalu ki lalo: he ko ho kakai, ʻaia kuo ke ʻomi mei he fonua ko ʻIsipite, kuo nau fakahalaʻi ʻakinautolu:
Yahweh dit à Moïse: « Va, descends; car ton peuple que tu as fait monter du pays d’Égypte, s’est conduit très mal.
8 Kuo nau afe leva mei he hala ʻaia kuo u fekauʻi ai ʻakinautolu: kuo nau ngaohi moʻonautolu ʻae fakatātā haka ki he pulu mui, pea kuo nau hū ki ai, mo nau feilaulau ki ai, ʻo pehē, Ko eni ho ngaahi ʻotua ʻe ʻIsileli, ʻaia kuo ʻomi koe mei he fonua ko ʻIsipite.
Ils se sont bien vite détournés de la voie que je leur avais prescrite; ils se sont fait un veau en fonte, ils se sont prosternés devant lui, et ils lui ont offert des sacrifices, et ils ont dit: Israël, voici ton Dieu, qui t’a fait monter du pays d’Égypte. »
9 Pea naʻe folofola ʻa Sihova kia Mōsese, Kuo u mamata ki he kakai ni, pea vakai, ko e kakai kia kekeva ia:
Yahweh dit à Moïse: « Je vois que ce peuple est un peuple au cou raide.
10 Pea ko ʻeni, tuku ai pe au, koeʻuhi ke tupu pe ʻo vela ʻeku tuputāmaki kiate kinautolu, pea koeʻuhi ke u fakaʻauha ʻakinautolu: pea te u fakatupu ʻiate koe ʻae puleʻanga lahi.”
Maintenant laisse-moi: que ma colère s’embrase contre eux et que je les consume! Mais je ferai de toi une grande nation. »
11 Pea naʻe kole fakamātoato ʻe Mōsese kia Sihova ko hono ʻOtua, ʻo pehē, “ʻE Sihova, ko e hā ʻoku tupu ʻo vela ai ho houhau ki ho kakai, ʻaia kuo ke aʻutaki mai mei he fonua ko ʻIsipite ʻi he mālohi lahi, pea ʻi he nima māfimafi?
Moïse implora Yahweh, son Dieu, et dit: « Pourquoi, Yahweh, votre colère s’embraserait-elle contre votre peuple, que vous avez fait sortir du pays d’Égypte par une grande puissance et par une main forte?
12 Ko e hā ka lea ai ʻae kakai ʻIsipite, ʻo pehē, naʻa ne ʻomi kovi ʻakinautolu kituaʻā, ke tāmateʻi ʻakinautolu ʻi he ngaahi moʻunga, pea ke fakaʻauha ʻakinautolu mei he funga ʻo māmani? Tafoki mei ho houhau lahi, pea lolou ʻi he kovi ni ki ho kakai.
Pourquoi les Égyptiens diraient-ils: C’est pour leur malheur qu’il les a fait sortir, c’est pour les faire périr dans les montagnes et pour les anéantir de dessus la terre? Revenez de l’ardeur de votre colère, et repentez-vous du mal que vous voulez faire à votre peuple.
13 Manatu ki hoʻo kau tamaioʻeiki ko ʻEpalahame, mo ʻAisake, mo ʻIsileli, ʻakinautolu naʻa ke fuakava ki ai ʻi he ʻafiona, mo ke pehē kiate kinautolu, Te u fakatupu ke tokolahi homou hako ke tatau mo e ngaahi fetuʻu ʻoe langi, pea ko e fonua ni kotoa pē, ʻaia kuo u lea ki ai te u foaki ia ki homou hako, pea te nau maʻu ia ʻo taʻengata.”
Souvenez-vous d’Abraham, d’Isaac et d’Israël, vos serviteurs, auxquels vous avez dit, en jurant par vous-même: Je multiplierai votre postérité comme les étoiles du ciel, et tout ce pays dont j’ai parlé, je le donnerai à vos descendants, et ils le posséderont à jamais. »
14 Pea naʻe lolou ʻa Sihova ʻi he kovi ʻaia naʻa ne finangalo ke fai ki hono kakai.
Et Yahweh se repentit du mal qu’il avait parlé de faire à son peuple.
15 Pea naʻe tafoki ʻa Mōsese, ʻo ʻalu hifo mei he moʻunga, mo e maka ʻe ua ʻoe fuakava naʻe ʻi hono nima: kuo tohi ʻae ongo maka ʻi hona potu fakatouʻosi: kuo tohi ia ʻi hono potu ʻe taha mo hono potu ʻe taha.
Moïse revint et descendit de la montagne, ayant dans sa main les deux tables du témoignage, tables écrites sur leurs deux côtés; elles étaient écrites sur l’une et l’autre face.
16 Pea naʻe ngaohi ʻe he ʻOtua ʻae ongo maka, pea ko e tohi ko e tohi ʻae ʻOtua, kuo tongi ki he ongo maka.
Les tables étaient l’ouvrage de Dieu, et l’écriture était l’écriture de Dieu, gravée sur les tables.
17 Pea ʻi he fanongo ʻa Siosiua ki he longoaʻa ʻoe kakai ʻi heʻenau kalanga, naʻe pehē ʻe ia kia Mōsese, “ʻOku longolongo tau ʻae ʻapitanga.”
Josué entendit le bruit que faisait le peuple en poussant des cris, et il dit à Moïse: « Il y a un cri de bataille dans le camp! »
18 Pea pehē ʻe ia, “ʻOku ʻikai ko e leʻo ia ʻokinautolu ʻoku mavava ʻi he mālohi, pea ʻoku ʻikai ko e leʻo ʻonautolu ʻoku tangi ʻi he fakavaivaiʻi: ka ʻoku ou ongoʻi ʻae leʻo ʻonautolu ʻoku hiva.”
Moïse répondit: « Ce n’est ni un bruit de cris de victoire, ni un bruit de cris de défaite; j’entends la voix de gens qui chantent. »
19 Pea naʻe pehē, ʻi heʻene hoko ʻo ofi ki he ʻapitanga, naʻa ne mamata leva ki he [fakatātā ʻoe ]pulu mui mo e meʻe hopohopo: pea tupu ʻo vela ʻae ʻita ʻa Mōsese, pea ne si ʻae ongo maka mei hono nima pea naʻe laiki ia ʻi he lalo moʻunga.
Lorsqu’il fut près du camp, il vit le veau et les danses. Et la colère de Moïse s’enflamma; il jeta de ses mains les tables et les brisa au pied de la Montagne.
20 Pea naʻa ne toʻo ʻae pulu mui ʻaia naʻa nau ngaohi, ʻo tutu ia ʻi he afi, ʻo ne momosi ia ke efu, ʻo ne lī ia ki he vai, ʻo ne fakainu ʻaki ia ʻae fānau ʻa ʻIsileli.
Et, prenant le veau qu’ils avaient fait, il le brûla au feu, le broya jusqu’à le réduire en poudre, répandit cette poudre sur l’eau, et en fit boire aux enfants d’Israël.
21 Pea naʻe pehē ʻe Mōsese kia ʻElone, “Ko e hā naʻe fai ʻe he kakai ni kiate koe, kuo ke ʻomi ai ʻae angahala lahi pehē ni kiate kinautolu?”
Moïse dit à Aaron: « Que t’a fait ce peuple pour que tu aies amené sur lui un si grand péché? »
22 Pea pehēange ʻe ʻElone, “Ke ʻoua naʻa tupu ʻo vela lahi ʻae ʻita ʻa hoku ʻeiki: ʻoku ke ʻiloʻi ʻae kakai, ʻoku pau pe honau loto ki he kovi.
Aaron répondit: « Que la colère de mon seigneur ne s’enflamme pas! Tu sais toi-même que ce peuple est porté au mal.
23 He naʻa nau pehē mai kiate au, Ngaohi hotau ngaahi ʻotua, ʻaia ʻe muʻomuʻa ʻiate kitautolu: he koeʻuhi ko e Mōsese ni, ko e tangata naʻa ne ʻomi ʻakitautolu mei he fonua ko ʻIsipite, ʻoku ʻikai te tau ʻilo pe kuo ʻi fē ia.
Ils m’ont dit: Fais-nous un dieu qui marche devant nous; car pour ce Moïse, cet homme qui nous a fait monter du pays d’Égypte, nous ne savons ce qu’il en est devenu.
24 Pea ne u tala kiate kinautolu, Ko ia fulipē ʻoku ai haʻanau koula, ke nau motuhi ia. Pea naʻa nau tuku mai ia kiate au: pea naʻaku si ia ki he afi, pea naʻe haʻu mei ai ʻae pulu mui ni.”
Je leur ai dit: Que ceux qui ont de l’or s’en dépouillent! Ils m’en ont donné, je l’ai jeté au feu, et il en est sorti ce veau. »
25 Pea ʻi he mamata ʻa Mōsese, ʻoku telefua ʻae kakai; (he naʻe fakatelefuaʻi ʻakinautolu ʻe ʻElone ke nau mā ai ʻi he lotolotonga ʻo honau ngaahi fili: )
Moïse vit que le peuple n’avait plus de frein, parce qu’Aaron lui avait ôté tout frein, l’exposant à devenir une risée parmi ses ennemis.
26 Naʻe tuʻu ai ʻa Mōsese ʻi he matapā ʻoe ʻapitanga, ʻo ne pehē, “Ko hai ʻoku kau mo Sihova? Ke haʻu ia kiate au. Pea ko e ngaahi foha kotoa pē ʻo Livai, naʻa nau fakataha kiate ia.”
Et Moïse se plaça à la porte du camp, et il dit: « À moi ceux qui sont pour Yahweh! » Et tous les enfants de Lévi se rassemblèrent auprès de lui.
27 Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “ʻOku pehē mai ʻe Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli, ‘Ke ʻai ʻe he tangata taki taha ʻene heletā ki hono vakavaka, pea ʻalu ʻo feʻaluʻaki ʻi he matapā ki he matapā ʻi he ʻapitanga kotoa pē, ʻo tāmateʻi ʻe he tangata hono tokoua, mo e tangata kotoa pē ʻene kaumeʻa, mo e tangata kotoa pē hono kaungāʻapi.’”
Il leur dit: « Ainsi parle Yahweh, le Dieu d’Israël: Que chacun de vous mette son épée à son côté; passez et repassez dans le camp d’une porte à l’autre, et que chacun tue son frère, chacun son ami, chacun son parent! »
28 Pea naʻe fai ʻe he fānau ʻa Livai ʻo fakatatau ki he fekau ʻa Mōsese: pea naʻe tō ai ʻi he kakai ʻi he ʻaho ko ia ʻae kau tangata ko e toko tolu afe nai.
Les enfants de Lévi firent ce qu’ordonnait Moïse, et il périt ce jour-là environ trois mille hommes du peuple.
29 He naʻe pehē ʻe Mōsese, “Fakatapui ʻakimoutolu kia Sihova he ʻaho ni, ʻae tangata taki taha ki hono foha, pea ki hono tokoua: koeʻuhi ke ne foaki ʻae tāpuaki kiate kimoutolu he ʻaho ni.”
Moïse dit: « Consacrez-vous aujourd’hui à Yahweh, puisque chacun de vous a été contre son fils et son père, afin qu’il vous donne aujourd’hui une bénédiction. »
30 Pea pongipongi ai, naʻe pehē ʻe Mōsese ki he kakai, “Kuo mou fai ʻae angahala lahi: pea ko eni, te u ʻalu hake kia Sihova; heiʻilo pe teu lavaʻi ke fai ʻae fakalelei ʻi hoʻomou angahala.”
Le lendemain, Moïse dit au peuple: « Vous avez commis un grand péché. Et maintenant je vais monter vers Yahweh: peut-être obtiendrai-je le pardon de votre péché. »
31 Pea naʻe toe ʻalu ʻa Mōsese kia Sihova, ʻo ne pehē, “ʻOiauē, kuo fai ʻae angahala lahi ʻe he kakai ni, pea kuo ngaohi honau ngaahi ʻotua koula.
Moïse retourna vers Yahweh et dit: « Ah! ce peuple a commis un grand péché! Ils se sont fait un dieu d’or.
32 Ka ko eni, kapau ʻe lelei te ke fakamolemole ʻenau angahala; pea kapau ʻe ʻikai, ʻoku ou kole kiate koe, tāmateʻi au mei hoʻo tohi ʻaia kuo ke tohi.”
Pardonnez maintenant leur péché; sinon effacez-moi de votre livre que vous avez écrit. »
33 Pea pehē ʻe Sihova kia Mōsese, “Ko ia fulipē kuo fai angahala kiate au, te u tāmateʻi ia mei heʻeku tohi.
Yahweh dit à Moïse: « C’est celui qui a péché contre moi que j’effacerai de mon livre.
34 Ko ia, ke ke ʻalu ni, ʻo ʻave ʻae kakai ki he [fonua], ʻaia naʻaku lea ai kiate koe: vakai, ʻe muʻomuʻa ʻiate koe a ʻeku ʻĀngelo ka ko e moʻoni ʻi he ʻaho ʻo ʻeku ʻaʻahi, Te u ʻaʻahi ʻenau angahala kiate kinautolu.”
Va maintenant, conduis le peuple où je t’ai dit. Voici, mon ange marchera devant toi, mais, au jour de ma visite, je les punirai de leur péché. »
35 Pea naʻe fakamamahi ʻe Sihova ʻae kakai, ko e meʻa ʻi heʻenau ngaohi ʻae pulu mui, ʻaia naʻe ngaohi ʻe ʻElone.
C’est ainsi que Yahweh frappa le peuple, parce qu’ils avaient fait le veau qu’Aaron avait fait.

< ʻEkisotosi 32 >