< ʻEkisotosi 1 >

1 Pea ko e ngaahi hingoa eni ʻoe fānau ʻa ʻIsileli, naʻe haʻu ki ʻIsipite; ʻae tangata kotoa pē mo ʻene kau nofoʻanga naʻe haʻu mo Sēkope.
Und dies sind die Namen der Söhne Israels, die nach Ägypten kamen; mit Jakob kamen sie, ein jeder mit seinem Hause:
2 Ko Lupeni mo Simione, mo Livai, mo Siuta,
Ruben, Simeon, Levi und Juda;
3 Mo ʻIsaka, mo Sepuloni, mo Penisimani,
Issaschar, Sebulon und Benjamin;
4 Mo Tani, mo Nafitali, mo Kata, mo ʻAseli.
Dan und Naphtali, Gad und Aser.
5 Pea ko e fānau kotoa pē naʻe tupu ʻia Sēkope, ko e laumālie ʻe toko fitungofulu: he naʻe ʻi ʻIsipite ʻa Siosefa.
Und es waren aller Seelen, die aus den Lenden Jakobs hervorgegangen waren, siebzig Seelen. Und Joseph war in Ägypten.
6 Pea naʻe pekia ʻa Siosefa, mo hono kāinga kotoa pē, mo e toʻutangata kotoa pē ko ia.
Und Joseph starb und alle seine Brüder und dasselbige ganze Geschlecht.
7 Pea naʻe fanafanau ʻae fānau ʻa ʻIsileli, ʻo tupu pe ʻo tokolahi ʻaupito, ʻonau hoko ʻo mālohi ʻaupito: pea naʻe fonu ʻae fonua ʻiate kinautolu.
Und die Kinder Israel waren fruchtbar und wimmelten und mehrten sich und wurden sehr, sehr stark, und das Land wurde voll von ihnen.
8 Pea naʻe toki hoko ʻae tuʻi foʻou ke pule ki ʻIsipite, ʻaia naʻe ʻikai te ne ʻilo ʻa Siosefa.
Da stand ein neuer König über Ägypten auf, der Joseph nicht kannte.
9 Pea pehē ʻe ia ki hono kakai, “Vakai, ko e kakai ʻae fānau ʻa ʻIsileli, ʻoku tokolahi hake, pea ʻoku mālohi ʻiate kitautolu:
Und er sprach zu seinem Volke: Siehe, das Volk der Kinder Israel ist zahlreicher und stärker als wir.
10 Ko eni, ke tau fai fakapotopoto kiate kinautolu; telia naʻa nau tupu ʻo tokolahi, pea ʻe hoko ʻo pehē, ʻoka hoko ha tau, tenau kau mo hotau fili, ʻo tauʻi ʻakitautolu, pea ʻe hiki ai ʻakinautolu mei he fonua.”
Wohlan, laßt uns klug gegen dasselbe handeln, daß es sich nicht mehre und es nicht geschehe, wenn Krieg eintritt, daß es sich auch zu unseren Feinden schlage und wider uns streite und aus dem Lande hinaufziehe.
11 Ko ia naʻa nau fakanofo ai ʻae kau enginaki ngāue ke fakamamahi ʻaki ʻakinautolu ʻa ʻenau ngaahi kavenga. Pea naʻa nau ngaohi ʻae kolo tukungakoloa ʻe ua moʻo Felo; ko Pitomi, mo Lamisisi.
Und sie setzten Fronvögte über dasselbe, um es mit ihren Lastarbeiten zu drücken; und es baute dem Pharao Vorratsstädte: Pithom und Raemses.
12 Ka neongo ʻae ʻāsili fakamamahi ʻakinautolu, naʻa nau tupu pe ʻo fuʻu tokolahi hake. Pea naʻe mamahi ʻakinautolu koeʻuhi ko e fānau ʻa ʻIsileli.
Aber so wie sie es drückten, also mehrte es sich, und also breitete es sich aus; und es graute ihnen vor den Kindern Israel.
13 Pea naʻe houtonga ʻae fānau ʻa ʻIsileli ʻe he kakai ʻIsipite.
Und die Ägypter hielten die Kinder Israel mit Härte zum Dienst an.
14 ‌ʻO nau fakamamahiʻi ʻenau moʻui ʻi he [ngāue ]pōpula ki he kelepulu, mo e makaʻumea, mo e ngāue kehekehe ʻi he ngoue: ko e ngāue kotoa pē ʻaia naʻa nau pule kenau fai, naʻe fakamamahi.
Und sie machten ihnen das Leben bitter durch harten Dienst in Lehm und in Ziegeln, und durch allerlei Dienst auf dem Felde, neben all ihrem Dienst, zu welchem sie sie anhielten mit Härte.
15 Pea naʻe fekau ʻe he tuʻi ʻo ʻIsipite ki he kau māʻuli ʻoe kakai Hepelū, ko e hingoa ʻoe tokotaha ko Sifila, mo e hingoa ʻoe tokotaha ko Piua:
Und der König von Ägypten sprach zu den hebräischen Hebammen, von denen der Name der einen Schiphra und der Name der anderen Pua war, und sagte:
16 ‌ʻO ne pehē, “ʻOka mo ka fai ʻae ngāue ʻae māʻuli ki he kau fefine Hepelū, ʻo mamata ki heʻenau fāʻele; kapau ko e tama tangata, te mo tāmateʻi ia: pea kapau ko e taʻahine, pea ʻe moʻui ia.”
Wenn ihr den Hebräerinnen bei der Geburt helfet und ihr sie auf dem Geburtsstuhl sehet: wenn es ein Sohn ist, so tötet ihn, und wenn eine Tochter, so mag sie leben.
17 Ka naʻe manavahē ʻae ongo māʻuli ki he ʻOtua, pea naʻe ʻikai te na fai ʻo hangē ko e fekau ʻae tuʻi ʻo ʻIsipite kiate kinaua, ka naʻa na fakamoʻui ʻae fānau tangata.
Aber die Hebammen fürchteten Gott und taten nicht, wie der König von Ägypten zu ihnen gesagt hatte, und erhielten die Knäblein am Leben.
18 Pea fekau ʻe he tuʻi ʻo ʻIsipite ke haʻu ʻae ongo māʻuli, ʻo ne pehē kiate kinaua, “Ko e hā kuo mo fai ai ʻae meʻa ni, pea kuo mo fakamoʻui ʻae fānau tangata?”
Und der König von Ägypten rief die Hebammen und sprach zu ihnen: Warum habt ihr dieses getan und die Knäblein am Leben erhalten?
19 Pea talaange ʻe he ongo māʻuli kia Felo, “Koeʻuhi ʻoku ʻikai tatau ʻae kau fefine Hepelū mo e kau fefine ʻIsipite; he ʻoku nau mālohi, pea ʻoku nau fāʻeleʻi ʻi he teʻeki ai hoko atu ʻae kau māʻuli kiate kinautolu.”
Und die Hebammen sprachen zum Pharao: Weil die hebräischen Weiber nicht sind wie die ägyptischen, denn sie sind kräftig; ehe die Hebamme zu ihnen kommt, haben sie geboren.
20 Ko ia naʻe fai lelei ʻe he ʻOtua ki he ongo māʻuli: pea naʻe tupu pe ʻae kakai, ʻo fakaʻaʻau ʻo mālohi lahi.
Und Gott tat den Hebammen Gutes; und das Volk mehrte sich und wurde sehr stark.
21 Pea ko e meʻa ʻi he manavahē ʻae kau māʻuli ki he ʻOtua, ko ia naʻa ne fakatupu ai hona fale.
Und es geschah, weil die Hebammen Gott fürchteten, so machte er ihnen Häuser.
22 Pea naʻe fekau ʻe Felo ki hono kakai kotoa pē, ʻo pehē, “Ko e fānau tangata kotoa pē ʻoku fāʻeleʻi te mou lī ia ki he vaitafe, pea ko e fānau fefine kotoa pē te mou fakamoʻui.”
Da gebot der Pharao all seinem Volke und sprach: Jeden Sohn, der geboren wird, sollt ihr in den Strom werfen, jede Tochter aber sollt ihr leben lassen.

< ʻEkisotosi 1 >