< 2 Samuela 18 >
1 Pea naʻe lau hake ʻe Tevita ʻae kakai naʻe ʻiate ia, mo ne fakanofo ʻae ngaahi ʻeiki ke pule ki he ngaahi toko afe, ngaahi ʻeiki ke pule ki he ngaahi toko teau.
David, ayant passé en revue le peuple qui était avec lui, établit sur eux des chefs de milliers et des chefs de centaines.
2 Pea naʻe fekau atu ʻe Tevita ʻa hono vahe tolu ʻoe kakai ke puleʻi ʻe Soape, mo hono vahe ʻe taha ke puleʻi ʻe ʻApisai ko e tama ʻo Seluia, ko e tokoua ʻo Soape, pea mo e vahe ʻe taha ke puleʻi ʻe Itei ko e tangata Kati. Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi ki he kakai, “Ko au foki te u ʻalu atu moʻoni fakataha mo kimoutolu.”
David mit le peuple, un tiers aux mains de Joab, un tiers aux mains d’Abisaï, fils de Sarvia, frère de Joab, et un tiers aux mains d’Ethaï, le Géthéen. Et le roi dit au peuple: « Moi aussi je veux sortir avec vous. »
3 Ka naʻe pehēange ʻe he kakai, “ʻE ʻikai te ke ʻalu atu: he kapau te mau hola, ʻe ʻikai tenau tokanga kiate kimautolu; pea kapau ʻe mate haʻamau vaheua mālie, ʻe ʻikai tenau tokanga kiate kimautolu: ka ko koe ʻoku ke mahuʻinga ʻi ha toko mano ʻokimautolu: ko ia foki ʻoku lelei hake ke ke tokoni mai koe kiate kimautolu mei he loto kolo.”
Mais le peuple dit: « Tu ne sortiras point! Car, si nous sommes mis en fuite, ils ne prendront pas garde à nous, et si la moitié d’entre nous succombe, ils n’y prendront pas garde. Mais toi, tu es comme dix mille d’entre nous; il vaut donc mieux que tu puisses venir de la ville à notre secours. »
4 Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi kiate kinautolu, “Ko e meʻa ʻoku lelei hake kiate kimoutolu te u fai pe ia.” Pea naʻe tuʻu ʻae tuʻi ki he veʻe matapā [ʻoe kolo], pea naʻe ʻalu atu ʻae kakai ʻi he ngaahi toko teau mo e ngaahi toko afe.
Le roi leur répondit: « Ce qui vous paraîtra bon, je le ferai. » Et le roi se tint à côté de la porte, pendant que tout le peuple sortait par groupes de cent et par groupes de mille.
5 Pea naʻe fekau ʻe he tuʻi kia Soape mo ʻApisai mo Itei, ʻo pehē, “Faifai mālie koeʻuhi ko au ki he talavou ko ʻApisalomi.” Pea naʻe ongoʻi ʻe he kakai kotoa pē ʻa ʻene tuku ʻe he tuʻi ʻae fekau naʻe kau kia ʻApisalomi.
Le roi donna cet ordre à Joab, à Abisaï et à Ethaï: « Ménagez-moi le jeune homme, Absalom! » Et tout le peuple entendit que le roi donnait un ordre à tous les chefs au sujet d’Absalom.
6 Pea pehē, naʻe ʻalu atu ʻae kakai kituaʻā ke tauʻi ʻa ʻIsileli: pea naʻe hoko ʻae tau ʻi he vao ʻakau ʻi ʻIfalemi;
Le peuple sortit dans la campagne à la rencontre d’Israël, et la bataille eut lieu dans la forêt d’Ephraïm.
7 ʻAia naʻe tāmateʻi ʻi ai ʻae kakai ʻo ʻIsileli ʻi he ʻao ʻoe kau tamaioʻeiki ʻa Tevita, pea naʻe fai ʻi ai ʻae tāmateʻi lahi ʻi he ʻaho ko ia, ko e kau tangata ʻe toko ua mano.
Là le peuple d’Israël fut battu devant les serviteurs de David, et il y eut là en ce jour un grand carnage; vingt mille hommes périrent.
8 He naʻe fai ʻae tau ʻo foliaki ʻi he funga fonua kotoa pē: pea naʻe maumauʻi ʻo tokolahi hake ʻae kakai ʻi he vao ʻakau ʻi he ʻaho ko ia, kae siʻi ʻae maumau ʻe he heletā.
Le combat s’étendit sur la surface de tout le pays, et ce jour-là la forêt dévora plus de gens que n’en dévora l’épée.
9 Pea naʻe fetaulaki ʻa ʻApisalomi mo e kau tamaioʻeiki ʻa Tevita. Pea naʻe heka ʻa ʻApisalomi ki ha miuli, pea naʻe ʻalu ʻae miuli ʻi he lalo vaʻa mālohi ʻoe oke lahi, pea naʻe ʻefihiaʻi hono ʻulu ʻi he oke, pea naʻe tautau hake ia ʻi he vahaʻa ʻoe langi mo e [funga ]kelekele; pea naʻe moleange ʻae miuli mei lalo ʻiate ia.
Absalom se trouva en présence des serviteurs de David. Absalom était monté sur un mulet, et le mulet s’engagea dans les branches touffues d’un grand térébinthe; la tête d’Absalom se prit au térébinthe, et il resta suspendu entre le ciel et la terre, et le mulet qui le portait passa outre.
10 Pea naʻe sio ki ai ʻae tangata ʻe tokotaha, ʻo ne tala ia kia Soape, ʻo pehē, “Vakai, naʻaku mamata kia ʻApisalomi kuo tautau ʻi ha oke.”
Un homme l’ayant vu, vint le rapporter à Joab, disant: « Voilà que j’ai vu Absalom suspendu à un térébinthe. »
11 Pea naʻe pehē ʻe Soape ki he tangata naʻe fakahā mai ia kiate ia, “Pea vakai, naʻa ke sio [ki ai], pea ko e hā naʻe ʻikai ai te ke taaʻi hifo ia ʻi ai ki he kelekele? Ka ne ke pehē, kuo u tuku kiate koe ha [sikeli ]siliva ʻe hongofulu pea mo ha noʻovala.”
Joab dit à l’homme qui lui apportait cette nouvelle: « Tu l’as vu! Pourquoi donc ne l’as-tu pas abattu sur place? Je t’aurais bien donné dix sicles d’argent et une ceinture. »
12 Pea naʻe pehē ʻe he tangata kia Soape, “Ka ne u maʻu ha [sikeli ]siliva ʻe afe ki hoku nima, neongo ia ʻe ʻikai te u ala atu hoku nima ki he ʻalo ʻoe tuʻi: he naʻa mau fanongo ki he fekauʻi ʻa koe mo ʻApisai, mo Itei, ʻe he tuʻi, ʻo pehē, ‘Mou vakai kotoa pē telia naʻa alasi ʻae talavou ko ʻApisalomi.’
Cet homme répondit à Joab: « Non, quand je pèserais sur ma main mille sicles d’argent, je n’étendrais pas la main sur le fils du roi; car à nos oreilles le roi t’a donné cet ordre, à toi, à Abisaï et à Ethaï: Prenez garde chacun de toucher au jeune homme, à Absalom!
13 Ka ne u fai pehē, pehē kuo u fai ʻae lohiakiʻi ki heʻeku moʻui ʻaʻaku: he ʻoku ʻikai fufū ha meʻa mei he tuʻi, pea naʻa mo koe te ke ʻita kiate au.”
Et si j’avais perfidement attenté à sa vie, rien n’aurait été caché au roi, toi-même tu te serais dressé contre moi. »
14 Pea naʻe toki pehē ʻe Soape, “ʻE ʻikai ʻaonga ʻa ʻeku tatali mo koe.” Pea naʻa ne toʻo ʻi hono nima ʻae foʻi tao ʻe tolu, ʻo ne velo ʻaki ia ke ʻasi ʻi he mafu ʻo ʻApisalomi lolotonga ʻa ʻene kei moʻui ʻi he lotolotonga ʻoe [ʻakau ko e ]oke.
Joab dit: « Je ne veux pas m’attarder auprès de toi; » et ayant pris en main trois javelots, il les enfonça dans le cœur d’Absalom, encore vivant au milieu du térébinthe.
15 Pea naʻe kāpui mo taaʻi ʻa ʻApisalomi ʻe he kau talavou ʻe toko hongofulu naʻe fua ʻae mahafutau ʻa Soape, ʻonau tāmateʻi ia.
Et dix jeunes gens, qui portaient les armes de Joab, entourèrent Absalom, et, le frappant, lui donnèrent la mort.
16 Pea naʻe ifi ʻe Soape ʻae meʻalea, pea naʻe foki mai ʻae kakai mei heʻenau tuli ki ʻIsileli: he naʻe taʻofi ʻae kakai ʻe Soape.
Joab fit sonner de la trompette, et le peuple revint de poursuivre Israël, car Joab retint le peuple.
17 Pea naʻa nau ʻave ʻa ʻApisalomi ʻo lī ia ki ha fuʻu luo lahi naʻe ʻi he vao ʻakau, pea naʻe fokotuʻu ki ʻolunga ʻiate ia ha fuʻu ʻesi maka lahi; pea naʻe feholaki ʻa ʻIsileli kātoa taki taha ki hono fale fehikitaki.
Ayant pris Absalom, ils le jetèrent dans une grande fosse au milieu de la forêt, et on éleva sur lui un très grand monceau de pierres. Et tout Israël s’enfuit chacun dans sa tente.
18 Ka ko eni, lolotonga ʻa ʻene kei moʻui naʻe ngaohi mo fokotuʻu ʻe ʻApisalomi maʻana ha fuʻu pou, ʻaia ʻoku ʻi he teleʻa ʻoe tuʻi: he naʻa ne pehē, ʻOku ʻikai haku foha ke manatuʻi ai ʻa hoku hingoa: pea naʻa ne ui ʻae pou ki hono hingoa ʻoʻona: pea ʻoku ui ia ʻo aʻu ki he ʻaho ni, Ko e potu ʻo ʻApisalomi.
De son vivant Absalom s’était érigé le monument qui est dans la vallée du Roi; car il disait: « Je n’ai pas de fils pour conserver le souvenir de mon nom. » Et il donna son propre nom au monument, et on l’appela la Main d’Absalom, jusqu’à ce jour.
19 Pea naʻe toki pehē ʻe ʻAhimasi ko e foha ʻo Satoki, “Tuku eni ke u lele, pea ʻave ʻae ongoongo ki he tuʻi, ʻoe totongi kuo fai ʻe Sihova ki hono ngaahi fili.”
Achimaas, fils de Sadoc, dit: « Laisse-moi courir et porter au roi la bonne nouvelle que Yahweh lui a fait justice en le délivrant de la main de ses ennemis. »
20 Pea naʻe pehē ʻe Soape kiate ia, “ʻE ʻikai te ke ʻave ha ongoongo he ʻaho ni, ka te ke ʻave ʻae ongoongo ʻi ha ʻaho ange: ka ko e ʻaho ni ʻe ʻikai te ke ʻave ha ongoongo, he kuo pekia ʻae ʻalo ʻoe tuʻi.”
Joab lui dit: « Tu ne seras pas aujourd’hui le porteur de la bonne nouvelle; tu la porteras une autre fois, mais tu ne la porteras pas aujourd’hui puisque le fils du roi est mort. »
21 Pea naʻe toki pehē ʻe Soape kia Kusi, “ʻAlu ʻo tala ki he tuʻi ʻaia kuo ke mamata ki ai.” Pea naʻe punou hifo ʻa Kusi kia Soape, ʻo ne lele.
Et Joab dit à un Couschite: « Va, et annonce au roi ce que tu as vu. » Le Couschite se prosterna devant Joab et courut.
22 Pea naʻe toe pehē ai ʻe ʻAhimasi ko e foha ʻo Satoki kia Soape, “ʻOku ou kole kiate koe, ha meʻa pe ʻe fai, kae tuku pe au ke u lele muimui ʻia Kusi.” Pea naʻe pehē ʻe Soape, “Ko e hā ka ke ka lele ai koe, hoku foha, ka ʻoku ʻikai ʻiate koe ha ongoongo ʻoku lelei?”
Achimaas, fils de Sadoc, dit encore à Joab: « Quoi qu’il puisse arriver, laisse-moi courir, moi aussi, après le Couschite. » Et Joab dit: « Pourquoi veux-tu courir, mon fils? Ce message ne saurait te profiter. »
23 [Pea naʻa ne pehē], “Neongo ia tuku ke u lele.” Pea naʻa ne pehē kiate ia, “Lele.” Pea naʻe toki lele ai ʻa ʻAhimasi ʻi he hala ʻoe toafa, pea naʻa ne liʻaki ʻa Kusi.
Achimaas reprit: « Quoi qu’il arrive, je courrai. » Et Joab lui dit: « Cours! » Achimaas courut par le chemin de la Plaine, et il devança le Couschite.
24 Pea naʻe nofo ʻa Tevita ʻi he vahaʻa ʻoe ongo matapā ʻoe kolo: pea naʻe ʻalu hake ʻae tangata leʻo ki he tuʻafale ʻi he ʻā ʻo feʻunga hake mo e matapā, pea naʻa ne hanga hake hono mata, ʻo ne sio, pea vakai naʻe lele mai ʻae tangata naʻe tokotaha pe.
David était assis entre les deux portes. La sentinelle alla sur le toit de la porte, au-dessus de la muraille et, levant les yeux, elle regarda et voici un homme qui courait seul.
25 Pea naʻe kalanga ʻe he tangata leʻo, ʻo ne fakahā [ia ]ki he tuʻi. Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi, “Kapau ʻoku ne tokotaha pe ʻoku ai ha ongoongo ʻi hono ngutu.” Pea naʻa ne haʻu fakatoʻotoʻo pe, ʻo[ne ]fakaofiofi mai.
La sentinelle cria et avertit le roi. Le roi dit: « S’il est seul, il y a une bonne nouvelle dans sa bouche. » Pendant que cet homme continuait à approcher,
26 Pea naʻe mamata ʻe he tangata leʻo ki he tangata kehe ʻe tokotaha ʻoku lele: pea naʻe ui ʻe he tangata leʻo ki he tangata naʻe tauhi matapā, ʻo ne pehē, “Vakai ʻoku lele mai tokotaha pe ʻae tangata kehe.” Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi, “ʻOku ʻomi ʻae ongoongo ʻe ia foki.”
la sentinelle vit un autre homme qui courait. La sentinelle cria au portier et dit: « Voici un homme qui court seul. » Le roi dit: « Lui aussi apporte un bonne nouvelle. »
27 Pea naʻe pehē ʻe he tangata leʻo, “ʻOku ou mahalo ʻoku lele ʻaia ʻoku muʻomuʻa ʻo hangē ko e lele ʻa ʻAhimasi, ko e foha ʻo Satoki.” Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi, “Ko e tangata lelei ia, pea ʻoku ʻomi ʻe ia ʻae ongoongolelei.”
La sentinelle dit: « Je vois que la manière de courir du premier est la manière de courir d’Achimaas, fils de Sadoc. » Et le roi dit: « C’est un homme de bien; il vient pour de bonnes nouvelles. »
28 Pea naʻe ui ʻa ʻAhimasi, ʻo ne pehē ki he tuʻi, “Ke ke fiemālie.” Pea naʻa ne tōmapeʻe hifo ʻi hono mata ki he kelekele ʻi he ʻao ʻoe tuʻi, ʻo ne pehē, “Fakafetaʻi kia Sihova ko ho ʻOtua, ʻaia kuo ne fakamoʻua ʻae kau tangata naʻe hiki hake honau nima ke angatuʻu ki hoku ʻeiki ko e tuʻi.”
Achimaas, cria et dit au roi: « Victoire! » Puis il se prosterna devant le roi la face contre terre, et dit: « Béni soit Yahweh, ton Dieu, qui a livré les hommes qui levaient la main contre mon seigneur le roi! »
29 Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi, “ʻOku lelei koā ʻae talavou ko ʻApisalomi?” Pea naʻe pehē ʻe ʻAhimasi, “ʻI heʻene fekau ʻa Soape ʻae tamaioʻeiki ʻae tuʻi pea mo au ko hoʻo tamaioʻeiki, naʻaku mamata ki he fuʻu vākē lahi ka naʻe ʻikai te u ʻilo ʻa hono ʻuhinga.”
Le roi dit: « Tout va-t-il bien pour le jeune homme, pour Absalom? » Achimaas répondit: « J’ai aperçu une grande foule au moment où Joab envoyait le serviteur du roi et moi, ton serviteur, et j’ignore ce que c’était. »
30 Pea naʻe pehē atu ʻe he tuʻi, “Tuʻu atu koe ki hena.” Pea naʻa ne tuʻu atu, mo ne tatali ai.
Et le roi dit: « Ecarte-toi et tiens-toi ici. » Il s’écarta et demeura là.
31 Pea vakai, naʻe haʻu ʻa Kusi; pea naʻe pehē ʻe Kusi, “ʻE hoku ʻeiki ko e tuʻi, ʻoku ou ʻomi ʻae ongoongo: he kuo fai totongi he ʻaho ni ʻe Sihova maʻau kiate kinautolu kotoa pē naʻe tuʻu angatuʻu hake kiate koe.”
Et voici qu’arriva le Couschite; il dit: « Que le roi mon seigneur apprenne une bonne nouvelle! Aujourd’hui Yahweh t’a fait justice de tous ceux qui s’élevaient contre toi. »
32 Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi kia Kusi, “ʻOku lelei koā ʻae talavou ko ʻApisalomi?” Pea naʻe pehēange ʻe Kusi, “Ke tatau mo e tangata talavou na, ʻae ngaahi fili ʻo hoku ʻeiki ko e tuʻi, pea mo kinautolu kotoa pē ʻoku tuʻu hake ke fai ha kovi kiate koe.”
Le roi dit au Couschite: « Tout va-t-il bien pour le jeune homme, pour Absalom? » Le Couschite répondit: « Qu’ils soient comme ce jeune homme, les ennemis de mon seigneur le roi et tous ceux qui s’élèvent contre toi pour te faire du mal! »
33 Pea naʻe mamahi lahi ʻaupito ʻae tuʻi, pea naʻa ne ʻalu hake ki he potu fale naʻe ʻi ʻolunga ʻi he matanikolo mo ne tangi ai: pea lolotonga ʻa ʻene ʻalu naʻe pehē ʻa ʻene lea, “ʻE ʻApisalomi ko hoku foha, ʻa hoku foha, ʻa hoku foha ko ʻApisalomi, taumaiā kuo u mate koeʻuhi ko koe, ʻe ʻApisalomi, ko hoku foha, ko hoku foha.”
Le roi, tremblant d’émotion, monta dans la chambre au-dessus de la porte et pleura. Il disait en marchant: « Mon fils Absalom! Mon fils, mon fils Absalom! Que ne suis-je mort à ta place! Absalom mon fils, mon fils! »