< 2 Samuela 15 >
1 Pea hili eni naʻe hoko ʻo pehē, naʻe teuteu ʻe ʻApisalomi ʻae ngaahi saliote maʻana mo e fanga hoosi, pea mo e kau tangata ʻe toko nimangofulu ke lele muʻomuʻa ʻiate ia.
Il arriva ensuite qu'Absalon se fit faire des chars, il exerça des chevaux, et il eut cinquante hommes pour courir devant lui.
2 Pea naʻe faʻa tuʻu hake hengihengi ʻa ʻApisalomi, ʻo ne tuʻu ʻi he hūʻanga ʻoe matapā ʻoe kolo: pea ka ai ha tokotaha kuo ai haʻane meʻa ke fakamaauʻi, pea haʻu ia ki he tuʻi ke fai hono fakamaauʻi, pehē, ne ui mai ia ʻe ʻApisalomi kiate ia, mo ne pehē, “Ko e kolo fē ia ʻoku ke haʻu mei ai?” Pea naʻa ne pehē, “Ko hoʻo tamaioʻeiki ko e tokotaha mei he ngaahi faʻahinga ʻo ʻIsileli.”
Et Absalon se levait de grand matin, il se tenait sur le chemin près de la porte, et tout homme qui était en procès, qui allait demander jugement au roi, Absalon l'appelait et lui disait: De quelle ville es-tu? A quoi l'autre répondait: Ton serviteur est de l'une des tribus d'Israël.
3 Pea naʻe pehē ʻe ʻApisalomi kiate ia, “Vakai, kuo lelei mo totonu ʻa hoʻo ngaahi meʻa; ka ʻoku ʻikai ha taha mei he tuʻi ke fanongo kiate koe.”
Et Absalon lui disait: Ta cause est bonne et claire, mais il n'y a chez le roi personne pour t'écouter.
4 Naʻe pehē foki ʻe ʻApisalomi, “Taumaiā kuo fakanofo au ke fakamaau ʻi he fonua, koeʻuhi ke haʻu kiate au ʻae tangata kotoa pē ʻoku ai haʻane meʻa ke ʻekeʻi pe fakamaauʻi, pea te u fai angatonu ʻeau kiate ia!”
Et il ajoutait Que ne suis-je institué juge en cette terre; tout homme qui aurait procès ou contestation viendrait à moi, et je le jugerais?
5 Pea naʻe pehē, ʻi heʻene haʻu ʻo ofi ha tokotaha kiate ia ke fai ʻene fakaʻapaʻapa kiate ia, naʻa ne faʻa mafao atu hono nima, ke faʻofua ki ai mo ʻuma kiate ia.
Et lorsque l'homme s'approchait pour le saluer, il étendait la main, l'attirait à lui et le baisait.
6 Pea naʻe fai pehē ʻe ʻApisalomi ki he kakai ʻIsileli kotoa pē ʻaia naʻe haʻu ki he tuʻi ke fakamaauʻi: pea naʻe pehē pe ʻae kaihaʻasi ʻe ʻApisalomi ʻae loto ʻoe kau tangata ʻo ʻIsileli.
Absalon agit de celle manière avec tous ceux d'Israël qui allaient en justice devant le roi, et il gagna le cœur de tous les hommes d'Israël.
7 Pea naʻe hoko ʻo pehē ʻi heʻene hili mai ʻae taʻu ʻe fāngofulu, naʻe lea ʻa ʻApisalomi ki he tuʻi, [ʻo pehē], “ʻOku ou kole ke ke tuku au ke u ʻalu ʻo fai ʻa ʻeku fuakava, ʻaia kuo u fuakava kia Sihova, ʻi Hepeloni.
Il avait quarante ans passés, et il dit à son père: Je vais partir pour Hébron, afin de m'acquitter d'un vœu que j'ai fait au Seigneur.
8 He naʻe fai ʻe hoʻo tamaioʻeiki ha fuakava lolotonga ʻa ʻeku nofo ʻi Kesuli ʻi Silia, ʻo pehē, ‘Kapau ʻe toe ʻomi moʻoni au ki Selūsalema, te u toki tauhi ai kia Sihova.’”
Car ton serviteur, lorsqu'il demeurait à Gedsur en Syrie, a fait ce vœu: Si le Seigneur m'accorde de rentrer à Jérusalem, je ferai un sacrifice au Seigneur.
9 Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi kiate ia, “Ke ke ʻalu ʻi he fiemālie.” Pea naʻa ne tuʻu hake ai, mo ne ʻalu ki Hepeloni.
Et le roi lui dit: Va en paix. Et il se leva et il alla en Hébron.
10 Ka naʻe fekau atu ʻe ʻApisalomi ʻae kau mataki ki he faʻahinga kotoa pē ʻo ʻIsileli, ʻo ne pehē, “Ka mou ka fanongo leva ki he leʻo ʻoe meʻalea, te mou toki pehē, ‘Kuo pule ʻa ʻApisalomi ʻi Hepeloni.’”
De là, Absalon envoya des émissaires parmi toutes les tribus d'Israël, disant: Quand vous entendrez sonner du cor, dites: Absalon dans Hébron est proclamé roi.
11 Pea naʻe ʻalu fakataha mo ʻApisalomi mei Selūsalema ʻae kau tangata ʻe toko uangeau naʻe fili; pea naʻa nau ʻalu fakafaai noa ʻakinautolu, pea naʻe ʻikai tenau ʻilo ha meʻa.
Absalon avait avec lui deux cents hommes, des premiers de Jérusalem qui l'avaient suivi en toute simplicité, ne sachant rien de ses projets.
12 Pea naʻe fekau ʻe ʻApisalomi kia ʻAhitofeli ko e tangata Kilo, ko e taha ʻi he kau mātuʻa ʻo Tevita, ke haʻu mei hono kolo ko Kilo, lolotonga ʻa ʻene fai ʻae ngaahi feilaulau. Pea naʻe tuʻu kaukaua ʻae fakaaoao; he naʻe tupu ke tokolahi maʻuaipē ʻae kakai naʻe kau mo ʻApisalomi.
Et pendant le sacrifice, il fit venir de Gola, sa ville, Achitophel, fils de Théconi, conseiller de David. Et il y eut une conspiration redoutable, et le peuple qui était venu auprès d'Absalon, était très nombreux.
13 Pea naʻe haʻu ʻae talafekau kia Tevita, ʻo ne pehē, “Kuo muimui ʻae loto ʻoe kau tangata ʻo ʻIsileli kia ʻApisalomi.”
Or, un homme courut l'annoncer à David, disant: Le cœur des hommes d'Israël s'est tourné vers Absalon.
14 Pea naʻe pehē ʻe Tevita ki heʻene kau tamaioʻeiki kotoa pē naʻe ʻiate ia ʻi Selūsalema, “Tuʻu hake, pea ke tau hola; he ka ʻikai pea ʻe ʻikai te tau hao meia ʻApisalomi: fakatoʻotoʻo ke tau ʻalu, telia naʻa ne hoko fakafokifā mai, pea ne ʻomi ʻae kovi kiate kitautolu, pea ne teʻia ʻae kolo ʻaki ʻae mata ʻoe heletā.”
Et David dit à tous les serviteurs qu'il avait avec lui en Jérusalem: Levez-vous et prenons la fuite, car il n'y a point pour nous de salut devant Absalon; hâtez-vous, de peur qu'il ne nous devance et ne nous prenne, qu'il ne nous apporte le mal, et qu'il ne passe la ville au fil de l'épée.
15 Pea naʻe pehē ki he tuʻi ʻe he kau tamaioʻeiki ʻoe tuʻi, “Vakai, ko hoʻo tamaioʻeiki kimautolu ʻi he meʻa kotoa pē ʻaia te ke fekau mai.”
Et les serviteurs du roi lui dirent: Que ta volonté du roi notre maître soit faite; voici tes serviteurs.
16 Pea naʻe ʻalu atu ʻae tuʻi, pea naʻe muimui kiate ia ʻa ʻene kaunga nofoʻanga kotoa pē. Pea naʻe tuku ʻe he tuʻi ʻae kau fefine ʻe toko hongofulu, ko e sinifu, ke nau tauhi ʻae fale.
Et le roi sortit à pied, avec toute sa maison; et le roi laissa, pour garder sa demeure, dix de ses concubines.
17 Pea naʻe ʻalu atu ʻae tuʻi, pea muimui ʻiate ia ʻae kakai kotoa pē, ki ha potu ʻaia naʻe mamaʻo atu, ʻo nofo ʻi ai.
Le roi sortit donc à pied avec tous ses serviteurs, et ils s'arrêtèrent à une maison éloignée.
18 Pea naʻe ʻalu atu mo ia ʻa ʻene kau tamaioʻeiki; pea naʻe ʻalu ʻo muʻomuʻa ʻi he tuʻi ʻae kakai Keliti, mo e kakai Peleti, pea mo e kakai Kati, ko e kau tangata ʻe toko onongeau ʻaia naʻe muimui kiate ia mei Kati.
Là, tous ses serviteurs défilèrent devant lui; tout Chéléthi, tout Phéléthi; puis, ils firent halte sous les oliviers dans le désert. Tout le peuple le suivait de près ainsi que toute maison, et tous les hommes forts, au nombre de six cents combattants. Ils défilèrent devant lui comme tout Chéléthi, tout Phéléthi, et tous les Géthéens au nombre de six cents venus à pied de Geth; quand ceux ci passèrent devant le roi,
19 Pea naʻe pehē ai ʻe he tuʻi kia Itei ko e tangata Kati, “Ko e hā ʻoku ke haʻu ai koe mo kimautolu? Toe foki ki hoʻo potu, pea nofo mo e tuʻi: he ko e muli koe, pea ko e ʻāunofo pe foki.
Il dit à Ethi le Géthéen: Pourquoi es-tu venu aussi avec nous? Va-t'en et reste chez ton roi, car tu es étranger et tu as émigré de ta contrée natale.
20 Hangē pe naʻa ke haʻu ʻaneafi, pea ʻe lelei koā ʻa ʻeku ʻave koe he ʻaho ni ke hē fano pe mo kimautolu? Koeʻuhi te u ʻalu au ko ʻeku fai faʻiteliha pe, ka ke tafoki koe, pea toe ʻave ho kāinga, pea ke ʻiate koe ʻae ʻaloʻofa mo e moʻoni.”
Tu ne fais que d'arriver; dois-je sitôt t'emmener avec nous? Tu changerais encore de lieux; hier tu es sorti, et aujourd'hui je te ferais venir avec nous! Pour moi, j'irai où je pourrai; va-t'en et emmène tes frères qui t'ont suivi, le Seigneur te traitera selon sa miséricorde et sa vérité.
21 Pea naʻe pehēange ʻe Itei ki he tuʻi, “ʻOku moʻui ʻa Sihova, pea hangē ʻoku moʻui ʻa hoku ʻeiki ko e tuʻi, ʻi he potu moʻoni ko ia ʻe ʻi ai ʻa hoku ʻeiki ko e tuʻi, ʻi he mate pe ʻi he moʻui, ʻi he potu pe ko ia ʻe ʻi ai ʻa hoʻo tamaioʻeiki.”
Or, Ethi répondit au roi: Vive le Seigneur et vive le roi mon maître! où ira mon maître, à la vie et à la mort, là sera ton serviteur.
22 Pea naʻe pehē ʻe Tevita kia Itei, “ʻAlu pea ke mole atu.” Pea naʻe aʻa atu ʻa Itei ko e tangata Kati, pea mo ʻene kakai kotoa pē, pea mo ʻene fānau iiki kotoa pē naʻe ʻalu mo ia.
Et le roi dit à Ethi: Viens et traverse le torrent. Alors, le Géthéen Ethi, le roi, tous ses serviteurs, toute la foule qui le suivait, passèrent.
23 Pea naʻe tangi ʻae fonua kotoa pē ʻaki ʻae leʻo lahi, pea naʻe aʻa atu ʻae kakai kotoa pē: naʻe aʻa atu foki ʻae tuʻi ʻi he vaitafe ko Kitiloni, pea naʻe ʻalu atu ʻae kakai kotoa pē, ʻo hanga ki he hala ki he toafa.
Cependant, toute la terre pleurait en jetant les hauts cris, tout le peuple avait passé le torrent de Cédron, le roi l'avait traversé aussi. Et tous prirent le chemin qui mène au désert.
24 Pea vakai, ko Satoki foki, pea mo e kau Livai kotoa pē naʻe ʻiate ia, naʻa nau fua ʻae puha ʻoe fuakava ʻae ʻOtua: pea naʻa nau tuku hifo ʻae puha tapu ʻae ʻOtua; pea naʻe ʻalu hake ʻa ʻApiata kaeʻoua ke ʻosi ʻae ʻalu atu ʻae kakai kotoa pē mei he kolo.
A ce moment, Sadoc et avec lui tous les lévites parurent, apportant de Bélhor l'arche de l'alliance du Seigneur; ils firent arrêter l'arche de Dieu sur le mont des Oliviers, et Abiathar y monta jusqu'à ce que le peuple cessât de sortir de Jérusalem.
25 Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi kia Satoki, “Toe ʻave ʻae puha tapu ʻae ʻOtua ki he kolo: kapau ʻe ʻofeina au ʻi he ʻao ʻo Sihova, te ne toe ʻomi au, ʻo ne fakahā ia kiate au pea mo hono fale nofoʻanga:
Et le roi dit à Sadoc: Retourne à la ville avec l'arche de Dieu; si je trouve grâce devant le Seigneur, il m'y fera rentrer moi-même; il me fera revoir l'arche et sa beauté.
26 Pea kapau te ne pehē mai, ‘ʻOku ʻikai te u ʻilo ha fiemālie ʻiate koe; vakai, ko au eni, tuku ke ne fai kiate au ʻo hangē ko ia ʻoku lelei kiate ia.’”
Et s'il me dit: Je ne me complais plus à être en toi; me voici, qu'il fasse de moi ce que bon lui semble.
27 Naʻe pehē foki ʻe he tuʻi kia Satoki ko e taulaʻeiki, “ʻIkai ko e tangata kikite koe? Foki atu ki he kolo ʻi he fiemālie, ʻa koe mo ho ongo foha ʻe toko ua, ʻa ʻAhimasi ko ho foha ʻoʻou, pea mo Sonatane ko e foha ʻo ʻApiata.
Le roi dit donc à Sadoc le prêtre: Retourne en paix à la ville avec Achimaas, ton fils, et Jonathan, fils d'Abiathar, vos deux fils vous suivront.
28 Vakai, te u nofo tatali pe au ʻi he potu tafangafanga ʻoe toafa, kaeʻoua ke ʻomi ha lea meiate kimoutolu ke fakamatala kiate au.”
Pour moi, je m'en vais en Araboth du désert, où je serai sous les armes, jusqu'à ce que vous m'ayez fait savoir quelque nouvelle.
29 Ko ia naʻe toe ʻave ai ʻae puha tapu ʻae ʻOtua ki Selūsalema ʻe Satoki pea mo ʻApiata, pea naʻa na tatali ʻo nofo ʻi ai.
Ainsi, Sadoc et Abiathar ramenèrent à Jérusalem l'arche de Dieu, et elle y demeura.
30 Pea naʻe fofonga hake ʻe Tevita ʻi he hakeʻanga ʻo ʻOlive, pea naʻa ne tangi pe mo ʻalu hake, pea naʻe pūlou ʻa hono ʻulu pea naʻa ne ʻalu kuo telefua pe ʻa hono vaʻe: pea ko e kakai fulipē naʻe ʻiate ia, naʻe pūlou taki taha ʻe he tangata ʻa hono ʻulu, pea naʻa nau ʻalu hake, pea naʻa nau ʻalu hake pe mo e fai ʻae tangi.
Et David monta sur la montagne des Oliviers; en montant, il pleurait, la tête voilée; il allait pieds nus, et avec lui tout le peuple, la tête voilée, montait et pleurait.
31 Pea naʻe tala ʻe he tokotaha kia Tevita, ʻo pehē, Kuo kau ʻa ʻAhitofeli ki he kau fakaaoao ʻoku ʻia ʻApisalomi. Pea naʻe pehē ʻe Tevita, “ʻE Sihova, ʻoku ou kole kiate koe, ke ke liliu ke vale ʻae fakakaukau ʻa ʻAhitofeli.”
Or, des gens vinrent dire à David: Achitophel est au nombre des séditieux qui suivent Absalon. Et David dit: Seigneur mon Dieu, confondez les desseins d'Achitophel.
32 Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene hoko hake ʻa Tevita ki he tumutumu [ʻoe moʻunga], ʻaia naʻa ne lotu ai ki he ʻOtua, vakai, naʻe fakafetaulaki mai kiate ia ʻa Husai ko e tangata ʻAliki, kuo mahaehae hono kofutuʻa, pea [pani ʻaki ]ʻae kelekele ʻa hono ʻulu:
David était allé jusqu'à Rhos, où il adorait le Seigneur, quand arriva devant lui Chusaï, son compagnon bien-aimé, les vêtements déchirés, la tête couverte de cendres.
33 ʻAia naʻe pehē ki ai ʻe Tevita, “Kapau te ta ō mo au, te ke hoko ko e fakamāfasia kiate au:
Et David lui dit: Si tu viens avec nous, tu seras pour moi un fardeau;
34 Ka ka ke ka toe ʻalu ki he kolo, pea ke pehē kia ʻApisalomi, ʻE Tuʻi, te u hoko au ko hoʻo tamaioʻeiki; naʻaku tauhi ki hoʻo tamai ʻo aʻu mai ki he kuonga ni, pea ko eni te u tauhi kiate koe: pea ko e meʻa ia te ke faʻa veuveuki ai ʻae fakakaukau ʻa ʻAhitofeli.
Mais si tu retournes à la ville, et si tu dis à Absalon: J'ai vu passer tes frères; j'ai vu passer le roi ton père, et maintenant, ô roi! je suis ton serviteur, laisse-moi vivre; j'étais jadis, et tout à l'heure encore, serviteur de ton père, et maintenant je suis le tien; tu confondras les desseins d'Achitophel.
35 Pea ʻikai ʻe ʻi ai mo koe ʻa Satoki pea mo ʻApiata ko e [ongo ]taulaʻeiki? Pea ko ia ʻe pehē pe, ko ia kotoa pē te ke fanongo ki ai mei he fale ʻoe tuʻi, te ke fakahā ia kia Satoki pea mo ʻApiata ko e [ongo ]taulaʻeiki.
Tu auras avec toi Sadoc et Abiathar les prêtres, et toute parole que tu pourras surprendre dans la maison du roi, tu en donneras connaissance aux prêtres Sadoc et Abiathar.
36 Pea vakai, ʻoku ʻiate kinaua hona ongo foha ʻe toko ua, ʻa ʻAhimasi ko e foha ʻo Satoki, pea mo Sonatane ko e foha ʻo ʻApiata; pea te ke ʻomi ʻiate kinaua ʻae tala ʻoe meʻa kotoa pē ʻaia te ke faʻa fanongo ki ai.”
Ils ont avec eux leurs deux fils Achimaas, fils de Sadoc, et Jonathan, fils d'Abiathar; vous me ferez savoir, en me les envoyant, toute parole que vous aurez surprise.
37 Ko ia naʻe ʻalu ai ki he kolo ʻa Husai ko e kāinga ʻo Tevita, pea naʻe hoko mai ʻa ʻApisalomi ki Selūsalema.
Et Chusaï, le favori de David, rentra dans Jérusalem au moment où Absalon venait d'y faire son entrée.