< 2 Tuʻi 12 >
1 Naʻe kamata pule ʻa Soasa ʻi hono fitu ʻoe taʻu ʻo Sehu; pea naʻe pule ia ʻi Selūsalema ʻi he taʻu ʻe fāngofulu. Pea ko e hingoa ʻo ʻene faʻē ko Sipia mei Peasipa.
Joas commença à régner la septième année de Jéhu, et il régna quarante ans à Jérusalem. Le nom de sa mère était Tsibia, de Beer Schéba.
2 Pea naʻe fai totonu ʻa Soasa ʻi he ʻao ʻo Sihova ʻi he ngaahi ʻaho kotoa pē naʻe akonakiʻi ai ia ʻe Sihoiata ko e taulaʻeiki.
Joas fit ce qui est droit aux yeux de Yahvé pendant toute sa vie, selon les instructions du prêtre Jehoïada.
3 Ka naʻe ʻikai ʻave ʻae ngaahi potu māʻolunga: naʻe kei fai feilaulau mo e tutu ʻae meʻa namu kakala ʻe he kakai ʻi he ngaahi potu māʻolunga.
Cependant, les hauts lieux ne furent pas supprimés. Le peuple continuait à offrir des sacrifices et à brûler des parfums sur les hauts lieux.
4 Pea naʻe pehē ʻe Soasa ki he kau taulaʻeiki, “Ko e paʻanga kotoa pē ʻoe ngaahi meʻa tapu kotoa pē ʻoku ʻomi ki he fale ʻo Sihova, ʻae paʻanga ʻoe kakai kotoa pē ʻoku lau, ʻae paʻanga ʻoku fakatatau ki ai ʻae tangata taki taha, pea mo e paʻanga ʻoku loto lelei ki ai ʻae tangata ke ne ʻomi ki he fale ʻo Sihova,
Joas dit aux prêtres: « Tout l'argent des choses saintes qui est apporté dans la maison de l'Éternel, en monnaie courante, l'argent du peuple pour lequel chacun est évalué, et tout l'argent qu'il vient au cœur de chacun d'apporter dans la maison de l'Éternel,
5 Tuku ke maʻu ia ʻe he kau taulaʻeiki, ko e taki taha mei hono kāinga: pea tuku ke nau toe langa ʻae ngaahi potu maumau ʻoe fale, ʻi he potu kotoa pē ʻoku ʻilo ai ha maumau.”
que les prêtres le leur apportent, chacun de son donateur; et ils répareront les dégâts de la maison, partout où il y en aura. »
6 Ka ko eni, ʻi hono uofulu ma tolu ʻoe taʻu ʻoe tuʻi ko Soasa naʻe teʻeki ke toe langa ʻe he kau taulaʻeiki ʻae ngaahi potu maumau ʻoe fale.
Mais il arriva qu'en la vingt-troisième année du roi Joas, les prêtres n'avaient pas réparé les dégâts de la maison.
7 Pea naʻe toki ui ʻe Soasa ko e tuʻi kia Sihoiata ko e taulaʻeiki, pea mo e kau taulaʻeiki kehe, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “Ko e hā ʻoku ʻikai ai te mou toe langa ʻae ngaahi potu maumau ʻoe fale? Ko ia foki ke ʻoua naʻa mou kei maʻu ha paʻanga mei homou kāinga, ka mou tuku ia ke toe langa ʻae ngaahi potu maumau ʻoe fale.”
Alors le roi Joas appela le prêtre Jehoïada et les autres prêtres, et leur dit: « Pourquoi ne réparez-vous pas les dégâts de la maison? Ne prenez donc plus d'argent de vos trésors, mais livrez-le pour réparer les dégâts de la maison. »
8 Pea naʻe loto ki ai ʻae kau taulaʻeiki ke ʻoua naʻa nau kei maʻu ha paʻanga mei he kakai, pea naʻe ʻikai te nau loto ke toe langa ʻae ngaahi potu maumau ʻoe fale.
Les prêtres consentirent à ne plus prendre d'argent du peuple et à ne pas réparer les dégâts de la maison.
9 Ka naʻe ʻave ha ngeʻesi puha ʻe Sihoiata, ko e taulaʻeiki mo ne vili ha ava ʻi hono tāpuni, pea naʻa ne fokotuʻu ia ʻi he veʻe feilaulauʻanga, ki he potu fakatoʻomataʻu ʻi heʻene hū ange ha tokotaha ki he fale ʻo Sihova: pea naʻe ʻai ki ai ʻe he kau taulaʻeiki naʻe tauhi ʻae matapā, ʻae paʻanga kotoa pē naʻe ʻomi ki he fale ʻo Sihova.
Mais le prêtre Jehoïada prit un coffre, perça un trou dans son couvercle et le plaça à côté de l'autel, à droite en entrant dans la maison de l'Éternel; et les prêtres qui gardaient le seuil y mirent tout l'argent qu'on apportait dans la maison de l'Éternel.
10 Pea naʻe pehē, ʻi heʻenau mamata kuo lahi ʻae paʻanga ʻi he puha, naʻe haʻu ʻae tangata tohi ʻae tuʻi mo e taulaʻeiki lahi, pea naʻa na ʻai ia ki he ngaahi kato, mo lau hake ʻae paʻanga ʻaia naʻe ʻilo ʻi he fale ʻo Sihova.
Lorsqu'ils virent qu'il y avait beaucoup d'argent dans le coffre, le scribe du roi et le grand prêtre montèrent, mirent tout dans des sacs et comptèrent l'argent qui se trouvait dans la maison de l'Éternel.
11 Pea naʻa nau foaki ʻae paʻanga, ka kuo ʻosi hono lau, ki he nima ʻokinautolu naʻe fai ʻae ngāue, ʻakinautolu naʻe pule ki he fale ʻo Sihova: pea naʻa nau totongi ʻaki ia ki he kau tufunga mo e kau langa fale ʻaia naʻe ngāue ki he fale ʻo Sihova,
Ils remirent l'argent pesé entre les mains de ceux qui travaillaient, qui avaient la surveillance de la maison de l'Éternel, et ils le payèrent aux charpentiers et aux constructeurs qui travaillaient à la maison de l'Éternel,
12 Pea ki he kau helehele maka mo e kau tā maka, pea ke fakatauʻaki ʻae ʻakau mo e ngaahi maka kuo tā ke toe langaʻaki ʻae ngaahi potu maumau ʻoe fale ʻo Sihova, pea ki he meʻa kotoa pē naʻe ngāueʻaki ʻi he fakafoʻou ʻoe fale.
aux maçons et aux tailleurs de pierre, pour l'achat de bois et de pierres taillées afin de réparer les dégâts causés à la maison de l'Éternel, et pour tout ce qui était prévu pour réparer la maison.
13 Ka naʻe ʻikai ngaohi maʻae fale ʻo Sihova ʻae ngaahi ipu siliva, mo e helekosi maama, mo e ngaahi ipu luoluo, mo e ngaahi meʻalea, pe ha ngaahi teunga koula, pe ha ngaahi teunga siliva, mei he paʻanga naʻe ʻomi ki he fale ʻo Sihova:
Mais on ne fit pas pour la maison de l'Éternel de coupes d'argent, d'éteignoirs, de bassins, de trompettes, ni d'ustensiles d'or ou d'argent, avec l'argent qu'on apportait dans la maison de l'Éternel;
14 Ka naʻa nau foaki ia ki he kau ngāue, mo nau toe langa ʻaki ia ʻae fale ʻo Sihova.
car on le donnait à ceux qui faisaient le travail, et on réparait la maison de l'Éternel avec cet argent.
15 Pea naʻe ʻikai foki ke nau ʻekeʻi ʻae kau tangata ʻakinautolu naʻe tuku ki honau nima ʻae paʻanga ke totongiʻaki ʻae kau ngāue, he naʻa nau fai angatonu pe.
De plus, ils ne demandèrent pas de comptes aux hommes entre les mains desquels ils remettaient l'argent pour le donner à ceux qui faisaient le travail, car ils étaient fidèles.
16 Naʻe ʻikai ʻomi ki he fale ʻo Sihova ʻae paʻanga ʻi he fai hala, mo e paʻanga ʻoe angahala: he naʻe ʻoe kau taulaʻeiki ia.
L'argent des offrandes pour le délit et l'argent des offrandes pour le péché n'était pas apporté dans la maison de l'Éternel. Il appartenait aux prêtres.
17 Pea naʻe ʻalu hake ʻa Hasaeli ko e tuʻi ʻo Silia, ke fai ʻae tau ki Kati, pea naʻa ne lavaʻi ia: pea naʻe fakahanga hono mata ʻe Hasaeli ke ʻalu hake ki Selūsalema.
Alors Hazaël, roi de Syrie, monta et combattit contre Gath, et la prit; et Hazaël se mit en tête de monter à Jérusalem.
18 Pea naʻe toʻo mai ʻe Soasa ko e tuʻi ʻo Siuta ʻae ngaahi meʻa tapu kotoa pē ʻaia naʻe fakatapui ʻe Sihosafate, mo Siholami, pea mo ʻAhasia, ko ʻene ngaahi tamai, ko e ngaahi tuʻi ʻo Siuta, pea mo ʻene ngaahi meʻa tapu ʻaʻana, pea mo e koula kotoa pē naʻe ʻilo ʻi he ngaahi tukunga koloa ʻi he fale ʻo Sihova, pea ʻi he fale ʻoe tuʻi, mo ne ʻave ia kia Hasaeli ko e tuʻi ʻo Silia: pea naʻa ne foki atu mei Selūsalema.
Joas, roi de Juda, prit toutes les choses saintes que Josaphat, Joram et Achazia, ses pères, rois de Juda, avaient consacrées, et ses propres choses saintes, et tout l'or qui se trouvait dans les trésors de la maison de l'Éternel et de la maison du roi, et il l'envoya à Hazaël, roi de Syrie; et il s'éloigna de Jérusalem.
19 Pea ko hono toe ʻoe ngaahi ngāue ʻa Soasi, pea mo ia kotoa pē naʻa ne fai, ʻikai kuo tohi ia ʻi he tohi fakamatala ki he ngaahi tuʻi ʻo Siuta?
Le reste des actes de Joas, et tout ce qu'il a fait, cela n'est-il pas écrit dans le livre des Chroniques des rois de Juda?
20 Pea naʻe tuʻu hake ʻa ʻene kau tamaioʻeiki, mo nau teuteu ʻae lapa, pea naʻe tāmateʻi ʻa Soasi ʻi he fale ʻo Milo, ʻaia ʻoku ʻi he hala ʻoku hifo ki Silia.
Ses serviteurs se levèrent et formèrent une conspiration, et ils frappèrent Joas à la maison de Millo, sur le chemin qui descend à Silla.
21 He naʻe taaʻi ia ʻe Sosaka ko e foha ʻo Simiati, mo Sihosapati ko e foha ʻa Someli, ko ʻene ongo tamaioʻeiki, pea naʻa ne mate; pea naʻa nau tanu ia fakataha mo ʻene ngaahi tamai ʻi he Kolo ʻo Tevita: pea naʻe fetongi ia ʻi he pule ʻe ʻAmasia ko hono foha.
Jozacar, fils de Shimeath, et Jehozabad, fils de Shomer, ses serviteurs, le frappèrent, et il mourut; on l'enterra avec ses pères dans la ville de David, et Amatsia, son fils, régna à sa place.