< 2 Kolinitō 2 >

1 Ka naʻe pau hoku loto ki he meʻa ni, ʻe ʻikai te u toe ʻalu atu kiate kimoutolu ʻi he mamahi.
Men jeg besluttede dette hos mig selv, at jeg vilde ikke atter komme til eder med Bedrøvelse.
2 He kapau ʻoku ou fakamamahiʻi ʻakimoutolu, pea ko hai ia ʻoku ne fakafiefiaʻi au, ka ko ia kuo fakamamahiʻi ʻiate au?
Thi dersom jeg bedrøver eder, hvem er da den, som gør mig glad, uden den, som bedrøves af mig?
3 Ko ia ne u tohi ai ʻae meʻa ko ia kiate kimoutolu, telia naʻa ʻi heʻeku hoko atu, teu mamahi meiate kinautolu ʻoku totonu ke u fiefia ai; pea ʻoku ou falala kiate kimoutolu kotoa pē, ko ʻeku fiefia ko e fiefia ia ʻo kimoutolu kotoa pē.
Og jeg skrev netop derfor, for at jeg ikke, naar jeg kom, skulde have Bedrøvelse af dem, som jeg burde have Glæde af, idet jeg havde den Tillid til eder alle, at min Glæde deles af eder alle.
4 He ne u tohi atu kiate kimoutolu ʻi he mamahi lahi mo e feinga loto mo e loʻimata lahi: ka naʻe ʻikai ke mou mamahi ai, ka koeʻuhi ke mou ʻilo ʻae ʻofa ʻoku ou maʻu ʻo lahi ʻaupito kiate kimoutolu.
Thi ud af stor Hjertets Trængsel og Beklemthed skrev jeg eder til, under mange Taarer, ikke for at I skulde blive bedrøvede, men for at I skulde kende den Kærlighed, som jeg har særlig til eder.
5 Pea kapau kuo fai fakamamahi ʻe ha taha, ʻoku ʻikai teu mamahi au, kae ʻi he niʻihi pe: ke ʻoua naʻaku fakamāfasia ʻakimoutolu kotoa pē.
Men dersom nogen har voldt Bedrøvelse, har han ikke bedrøvet mig, men til Dels, for ikke at sige det haardere, eder alle.
6 Pea kuo lahi ki he tokotaha ko ia ʻa ʻetau tautea ni, ʻaia naʻe ʻai ʻe he tokolahi.
Det er nok for ham med denne Straf, som han har faaet af de fleste,
7 Ko ia ke ʻoua, ka mou fakamolemole muʻa, pea fakafiemālieʻi ia, telia naʻa fōngia hifo ʻae tokotaha ko ia ʻi he mamahi lahi.
saa at I tværtimod snarere skulle tilgive og trøste ham, for at han ikke skal drukne i den alt for store Bedrøvelse.
8 Ko ia ʻoku ou kole atu kiate kimoutolu ke mou fakamoʻoni ʻae ʻofa kiate ia.
Derfor formaner jeg eder til at vedtage at vise ham Kærlighed.
9 He ko e meʻa ko ia naʻaku tohi ai foki, koeʻuhi ke u ʻilo ai ha fakaʻilonga kiate kimoutolu, pe ʻoku mou talangofua ki he ngaahi meʻa kotoa pē.
Det var nemlig ogsaa derfor, at jeg skrev, for at erfare, hvor vidt I staa Prøve, om I ere lydige i alt.
10 Ko ia ʻoku mou fakamolemole ha meʻa ki ai, ʻoku ou [fakamolemolea ]foki: pea ko ia kuo u fakamolemolea, ʻo kapau ne u fakamolemolea ha meʻa, [naʻaku fai ]ia koeʻuhi ko kimoutolu ʻi he ʻao ʻo Kalaisi;
Men hvem I tilgive noget, ham tilgiver ogsaa jeg; thi ogsaa hvad jeg selv har tilgivet, om jeg har tilgivet noget, det har jeg gjort for eders Skyld, for Kristi Aasyn,
11 Telia naʻa kākaaʻi ʻakitautolu ʻe Sētane: he ʻoku ʻikai te tau vale ki heʻene ngaahi filioʻi.
for at vi ikke skulle bedrages af Satan; thi hans Anslag ere os ikke ubekendte.
12 Ka ʻi heʻeku hoko atu ki Taloasi, ke malangaʻaki ʻae ongoongolelei ʻo Kalaisi, pea fakaava ʻe he ʻEiki ʻae matapā kiate au,
Da jeg kom til Troas for at prædike Kristi Evangelium, og der var aabnet mig en Dør i Herren,
13 Naʻe ʻikai ha fiemālie ʻi hoku loto, koeʻuhi naʻe ʻikai teu feʻiloaki mo hoku tokoua ko Taitusi: pea hili ʻemau māvae mo kinautolu, peau ʻalu mei ai ki Masitōnia.
da havde jeg ingen Ro i min Aand, fordi jeg ikke fandt Titus, min Broder; men jeg tog Afsked med dem og drog til Makedonien.
14 Pea ko eni, fakafetaʻi ki he ʻOtua, ʻaia ʻoku ne foaki ke mau faʻa ikuna ʻia Kalaisi, pea ʻoku ne fofola atu ʻae ngangatu ʻo ʻene ʻilo ʻiate kimautolu ʻi he potu kotoa pē.
Men Gud ske Tak, som altid fører os i Sejrstog i Kristus og lader sin Kundskabs Duft blive kendelig ved os paa ethvert Sted.
15 He ko e ngangatu lelei ʻo Kalaisi ʻakimautolu ki he ʻOtua, ʻiate kinautolu kuo fakamoʻui, pea ʻiate kinautolu ʻoku fakaʻauha:
Thi en Kristi Vellugt ere vi for Gud, iblandt dem, som frelses, og iblandt dem, som fortabes,
16 Ko e nanamu ʻoe mate ki he mate ki he niʻihi; pea ki he niʻihi ko e nanamu ʻoe moʻui ki he moʻui. Pea ko hai ʻoku taau mo e ngaahi meʻa ni?
for disse en Duft af Død til Død, for hine en Duft af Liv til Liv. Og hvem er dygtig dertil?
17 He ʻoku ʻikai te mau hangē ko e tokolahi, ʻoku fai kākā ʻaki ʻae folofola ʻae ʻOtua: ka ʻi he moʻoni, ka ʻi he ʻOtua, pea ʻi he ʻao ʻoe ʻOtua, ʻoku mau lea kia Kalaisi.
Thi vi ere ikke som de mange, at vi gøre en Forretning af Guds Ord, men som af Renhed, som af Gud tale vi for Guds Aasyn i Kristus.

< 2 Kolinitō 2 >