< 2 Meʻa Hokohoko 36 >
1 Pea naʻe ʻomi ʻe he kakai ʻoe fonua ʻa Sihoaasi ko e foha ʻo Sosaia, ʻo fakanofo ia ko e tuʻi ko e fetongi ʻo ʻene tamai ʻi Selūsalema.
Alors le peuple du pays prit Joachaz, fils de Josias, et l'établit roi à la place de son père, à Jérusalem.
2 Naʻe uofulu taʻu mo e taʻu ʻe tolu ʻae motuʻa ʻo Sihoaasi ʻi heʻene kamata pule, pea naʻe pule ia ʻi he māhina ʻe tolu ʻi Selūsalema.
Joachaz avait vingt-trois ans lorsqu'il devint roi, et il régna trois mois à Jérusalem.
3 Pea naʻe liua ia ʻe he tuʻi ʻo ʻIsipite ʻi Selūsalema, ʻo ne pule ke totongi ʻe he fonua ʻaki ʻae taleniti koula ʻe taha.
Le roi d'Égypte le démit de ses fonctions à Jérusalem, et imposa au pays une amende de cent talents d'argent et d'un talent d'or.
4 Pea ne fakanofo ʻe he tuʻi ʻo ʻIsipite hono tokoua ke tuʻi ia ki Siuta mo Selūsalema, ʻo ne liua hono hingoa ko Sihoiakimi. Pea naʻe puke ʻe Niko ʻa hono tokoua ko Sihoaasi ʻo fetuku ia ki ʻIsipite.
Le roi d'Égypte établit son frère Éliakim roi sur Juda et Jérusalem, et changea son nom en Jehoïakim. Néco prit Joachaz, son frère, et le transporta en Égypte.
5 Naʻe uofulu taʻu mo e taʻu ʻe nima ʻae motuʻa ʻo Sihoiakimi ʻi heʻene kamata pule, pea naʻe pule ia ʻi he taʻu ʻe hongofulu ma taha ʻi Selūsalema: pea naʻe fai kovi ʻe ia ʻi he ʻao ʻo Sihova ko hono ʻOtua.
Jojakim avait vingt-cinq ans lorsqu'il devint roi, et il régna onze ans à Jérusalem. Il fit ce qui est mal aux yeux de l'Éternel, son Dieu.
6 Pea naʻe haʻu ke tauʻi ia ʻa Nepukanesa ko e tuʻi ʻo Papilone, pea naʻa ne haʻi ia ʻaki ʻae ngaahi meʻa haʻi ke fetuku ia ki Papilone.
Nebucadnetsar, roi de Babylone, monta contre lui et le lia par des fers pour le conduire à Babylone.
7 Pea naʻe fetuku foki ʻe Nepukanesa ʻae ngaahi ipu ʻoe fale ʻo Sihova ki Papilone, ʻo tuku ia ki hono fale tapu ʻi Papilone.
Nebucadnetsar emporta aussi à Babylone quelques-uns des ustensiles de la maison de l'Éternel, et il les mit dans son temple à Babylone.
8 Pea ko eni ko hono toe ʻoe ngāue ʻa Sihoiakimi, mo ʻene fakalielia naʻa ne fai, mo ia naʻe ʻilo ʻiate ia, vakai, kuo tohi ia ʻi he tohi ʻoe ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli mo Siuta: pea naʻe fetongi ia ʻi he pule ʻe Sihoiakini ko hono foha.
Le reste des actions de Jojakim, les abominations qu'il a commises et ce qu'on a trouvé en lui, tout cela est écrit dans le livre des rois d'Israël et de Juda; et Jojakin, son fils, régna à sa place.
9 Naʻe valu taʻu ʻae motuʻa ʻo Sihoiakini ʻi heʻene kamata pule, pea naʻe pule ia ʻi he māhina ʻe tolu mo e ʻaho ʻe hongofulu ʻi Selūsalema: pea naʻe fai kovi ʻe ia ʻi he ʻao ʻo Sihova.
Jojakin avait huit ans lorsqu'il devint roi, et il régna trois mois et dix jours à Jérusalem. Il fit ce qui est mal aux yeux de l'Éternel.
10 Pea ʻi he hili ʻae taʻu, naʻe fekau ʻe he tuʻi ko Nepukanesa, pea naʻe ʻomi ia ki Papilone, fakataha mo e ngaahi ipu matamatalelei ʻoe fale ʻo Sihova, pea naʻe fakanofo ʻa Setikia ko hono tokoua ke ne tuʻi ki Siuta mo Selūsalema.
Au retour de l'année, le roi Nebucadnetsar l'envoya et l'emmena à Babylone, avec les objets de valeur de la maison de l'Éternel, et il établit Sédécias, son frère, roi de Juda et de Jérusalem.
11 Naʻe uofulu taʻu mo e taʻu ʻe taha ʻae motuʻa ʻo Setikia ʻi heʻene kamata pule, pea naʻe pule ia ʻi he taʻu ʻe hongofulu ma taha ʻi Selūsalema.
Sédécias avait vingt et un ans lorsqu'il devint roi, et il régna onze ans à Jérusalem.
12 Pea naʻe fai ʻe ia ʻae kovi ʻi he ʻao ʻo Sihova, ko hono ʻOtua, pea naʻe ʻikai te ne fakavaivai ia ʻi he ʻao ʻo Selemaia ko e palōfita, naʻe lea mei he fofonga ʻo Sihova.
Il fit ce qui est mal aux yeux de l'Éternel, son Dieu. Il ne s'humilia pas devant Jérémie, le prophète, qui parlait de la bouche de l'Éternel.
13 Pea naʻe angatuʻu ia foki ki he tuʻi ko Nepukanesa, ʻaia naʻa ne fakafuakavaʻi ia ki he ʻOtua: ka naʻa ne fakakekeva hono kia, pea fakafefeka ki hono loto ʻi he taʻefietafoki kia Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli.
Il se révolta aussi contre le roi Nabuchodonosor, qui l'avait fait jurer par Dieu; mais il raidit son cou et endurcit son cœur pour ne pas se tourner vers l'Éternel, le Dieu d'Israël.
14 Pea naʻe fai hala foki ʻae kau taulaʻeiki lahi kotoa pē, mo e kakai, ʻo fai hala lahi ʻo fakatatau ki he ngaahi angakovi ʻae hiteni: ʻonau fakahalaʻi ʻae fale ʻo Sihova ʻi Selūsalema ʻaia naʻa ne fakatapui.
De plus, tous les chefs des prêtres et du peuple se rendirent très coupables de toutes les abominations des nations, et ils souillèrent la maison de l'Éternel, qu'il avait sanctifiée à Jérusalem.
15 Pea naʻe kouna kiate kinautolu ʻe Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻenau ngaahi tamai ʻene kau talafekau, naʻe tuʻu hengihengi hake, pea fekau: ko e meʻa ʻi heʻene angaʻofa ki hono kakai, pea ki hono potu nofoʻanga:
Yahvé, le Dieu de leurs pères, leur a envoyé ses messagers, se levant de bonne heure et envoyant, car il avait pitié de son peuple et de sa demeure.
16 Ka naʻa nau manuki ki he kau talafekau ʻae ʻOtua, pea taʻetokanga ki heʻene ngaahi lea, mo fai kovi ki heʻene kau palōfita, pea naʻe tupu ai ʻae houhau ʻa Sihova ki hono kakai, pea naʻe ʻikai ha fakamoʻui.
Mais ils se sont moqués des messagers de Dieu, ont méprisé ses paroles et se sont moqués de ses prophètes, jusqu'à ce que la colère de Yahvé s'élève contre son peuple, jusqu'à ce qu'il n'y ait plus de remède.
17 Ko ia naʻa ne ʻomi ai kiate kinautolu ʻae tuʻi ʻoe kakai Kalitia, ʻaia naʻe tāmateʻi ʻenau kau talavou ʻaki ʻae heletā ʻi he fale ʻo ʻenau fakatahaʻanga, pea naʻe ʻikai ha ʻofa ki ha talavou pe ki ha taʻahine, ʻae tangata motuʻa, pe ko ia ʻoku mapelu ʻi he motuʻa lahi: naʻa ne tuku ʻakinautolu kotoa pē ki hono nima.
C'est pourquoi il fit venir sur eux le roi des Chaldéens, qui tua leurs jeunes gens par l'épée dans la maison de leur sanctuaire, et n'eut aucune compassion pour le jeune homme ou la vierge, le vieillard ou l'infirme. Il les livra tous entre ses mains.
18 Pea mo e ngaahi ipu kotoa pē ʻoe fale ʻoe ʻOtua, ʻae lahi mo e siʻi, mo e ngaahi koloa ʻae fale ʻo Sihova, mo e ngaahi koloa ʻae tuʻi, mo e [koloa ]ʻa hono houʻeiki: pea naʻe ʻomi ia kotoa pē ki Papilone.
Tous les ustensiles de la maison de Dieu, grands et petits, les trésors de la maison de l'Éternel, les trésors du roi et de ses princes, tout cela, il le transporta à Babylone.
19 Pea naʻa nau tutu ʻae fale ʻoe ʻOtua pea holoki hifo ʻae ʻā maka ʻo Selūsalema, pea naʻe tutu hono ngaahi fale fakaʻeiʻeiki ʻo ia ʻaki ʻae afi, pea maumau ʻae ngaahi nāunau matamatalelei kotoa pē naʻe ʻi ai.
Ils brûlèrent la maison de Dieu, démolirent la muraille de Jérusalem, incendièrent tous ses palais et détruisirent tous ses objets précieux.
20 Pea ko kinautolu naʻe hao mei he heletā naʻa ne fetuku ʻakinautolu ki Papilone: ʻaia naʻa nau nofo ai ko e kau tamaioʻeiki kiate ia pea ki hono ngaahi foha ʻo aʻu ki he pule ʻae puleʻanga ʻo Peasia:
Il emmena à Babylone ceux qui avaient échappé à l'épée, et ils le servirent, lui et ses fils, jusqu'au règne du royaume de Perse,
21 Ke fakamoʻoni ʻae folofola ʻa Sihova ʻi he ngutu ʻo Selemaia, “Ke ʻoua ke maʻu fiemālie pe ʻe he fonua hono ngaahi ʻaho tapu: he koeʻuhi ʻi heʻene nofo lala pe naʻa ne maʻu ʻae ʻaho tapu ke fakakakato ʻae taʻu ʻe fitungofulu.”
pour accomplir la parole de Yahvé par la bouche de Jérémie, jusqu'à ce que le pays ait joui de ses sabbats. Tant qu'il fut en désolation, il observa le sabbat, pour accomplir soixante-dix ans.
22 Pea ko eni ʻi he ʻuluaki taʻu ʻo Kolesi ko e tuʻi ʻo Peasia, ke fakatonutonu ai ʻae folofola ʻa Sihova ʻi he ngutu ʻo Selemaia, naʻe langaʻi ʻe Sihova ʻae laumālie ʻo Kolesi ko e tuʻi ʻo Peasia, koeʻuhi ke fanongonongo ʻae fono ʻi hono puleʻanga kotoa pē, pea ke ʻai ia ʻi he tohi foki, ʻo pehē,
La première année de Cyrus, roi de Perse, afin que la parole de Yahvé par la bouche de Jérémie s'accomplisse, Yahvé stimula l'esprit de Cyrus, roi de Perse, de sorte qu'il fit une proclamation dans tout son royaume et l'écrivit, en disant:
23 ʻOku pehē ʻe Kolesi ko e tuʻi ʻo Peasia, “Kuo tuku ʻe Sihova ko e ʻOtua ʻoe langi, ʻae ngaahi puleʻanga kotoa pē ʻo māmani kiate au: pea kuo ne fekau kiate au ke u langa ʻae fale moʻona ʻi Selūsalema ʻaia ʻoku ʻi Siuta. Ko hai ia ʻiate kimoutolu kotoa pē ʻoku ʻo hono kakai? Ke ʻiate ia ʻa Sihova ko hono ʻOtua, pea tuku ke ʻalu hake ia.”
« Cyrus, roi de Perse, dit: 'Yahvé, le Dieu du ciel, m'a donné tous les royaumes de la terre; et il m'a ordonné de lui bâtir une maison à Jérusalem, qui est en Judée. Si quelqu'un parmi vous fait partie de son peuple, que Yahvé son Dieu soit avec lui, et qu'il monte. »