< 2 Meʻa Hokohoko 17 >
1 Pea naʻe pule ʻa Sihosafate ko hono foha ko hono fetongi, pea naʻa ne fakamālohi ʻe ia ia ki ʻIsileli.
Son fils Josaphat lui succéda. Il s’arma fortement contre Israël.
2 Pea naʻa ne vahe ʻae kautau [ke nofo ]ki he ngaahi kolotau kotoa pē ʻo Siuta, ʻo ne vahe ʻae ngaahi kongakau leʻo ʻi he fonua ʻo Siuta, pea ʻi he ngaahi kolo ʻo ʻIfalemi, ʻaia naʻe lavaʻi ʻe ʻAsa ko ʻene tamai.
Il mit des garnisons dans toutes les villes fortes de Juda, et établit des postes militaires dans le pays de Juda et dans les villes d’Ephraïm que son père Asa avait conquises.
3 Pea naʻe ʻia Sihosafate ʻa Sihova, ko e meʻa ʻi heʻene ʻalu ʻi he ngaahi ʻuluaki anga ʻo ʻene tamai ko Tevita, pea naʻe ʻikai te ne kumi kia Peali;
Le Seigneur fut avec Josaphat, parce qu’il marchait dans les voies que son aïeul David avait suivies tout d’abord et ne recherchait pas les Bealim.
4 Ka naʻe kumi ʻe ia kia Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻene tamai, pea ne ʻalu ʻi heʻene ngaahi fekau, pea naʻe ʻikai fakatatau ki he ngaahi ngāue ʻa ʻIsileli.
Mais il recherchait le Dieu de ses pères et suivait ses préceptes, s’écartant en cela de la manière d’agir d’Israël.
5 Ko ia naʻe fakatuʻumaʻu ʻe Sihova ʻae puleʻanga ʻi hono nima: pea naʻe ʻomi ʻe Siuta kotoa pē ʻae ngaahi meʻaʻofa kia Sihosafate: pea maʻu ʻe ia ʻae koloa mo e nāunau ke lahi ʻaupito.
Aussi le Seigneur affermit-il la royauté en ses mains; tout Juda apportait des présents à Josaphat, et il acquit en abondance richesses et gloire.
6 Pea naʻe hiki hake hono loto ʻi he ngaahi hala ʻo Sihova: pea naʻa ne liʻaki ʻae ngaahi potu māʻolunga mo e ngaahi vao tapu mei Siuta.
Son cœur grandit par sa constance dans les voies du Seigneur, et il alla jusqu’à faire disparaître de Juda les hauts lieux et les statues d’Astarté.
7 Pea ʻi hono tolu taʻu ʻo ʻene pule foki, naʻa ne fekau ki hono houʻeiki, ʻio, kia Peniheili, pea kia ʻOpataia, pea kia Sakalia, pea kia Netanili, pea mo Mikaia, ke ako ʻi he ngaahi kolo ʻo Siuta.
Dans la troisième année de son règne, il envoya ses grands dignitaires, Ben-Haïl, Obadia, Zacharie, Nethanel et Mikhaïahou pour propager l’instruction dans les villes de Juda.
8 Pea naʻa ne fekau mo kinautolu ʻae kau Livai, ʻio, ʻa Simaia, mo Netania, mo Sepatia, mo ʻAsaeli, mo Similamoti, mo Sihonatani, mo ʻAtonisa, mo Topisa, mo Tope ʻAtonisa, ko e kau Livai: pea ʻalu mo kinautolu ʻa ʻIlisama mo Siholami, ko e ongo taulaʻeiki.
Il leur adjoignit les Lévites Chemaïahou, Netaniahou, Zebadiahou, Assahel, Chemiramot, Jonathan, Adoniahou, Tobiahou et Tob-Adonia, tous Lévites, accompagnés des prêtres Elichama et Joram.
9 Pea naʻa nau fai ʻae ako ʻi Siuta, ʻonau maʻu ʻiate kinautolu ʻae tohi ʻoe fono ʻa Sihova: pea naʻa nau ʻalu fano ʻi he ngaahi kolo kotoa pē ʻo Siuta, ʻonau ako ki he kakai.
Ils enseignèrent dans Juda, portant avec eux le Livre de la Loi de l’Eternel; ils firent le tour de toutes les villes de Juda et instruisaient le peuple.
10 Pea naʻe tō ʻae manavahē kia Sihova ki he ngaahi puleʻanga kotoa pē ʻoe ngaahi fonua naʻe tuʻu takatakai ʻi Siuta: ko ia naʻe ʻikai langaʻi ai ha tau kia Sihosafate.
La terreur de l’Eternel s’empara de tous les empires qui entouraient Juda, et ils s’abstinrent de faire la guerre à Josaphat.
11 Pea ko e kau Filisitia niʻihi naʻa nau ʻomi ʻae ngaahi meʻaʻofa kia Sihosafate, mo e siliva tukuhau: pea naʻe ʻomi kiate ia ʻe he kakai ʻAlepea ʻae fanga manu, ko e sipitangata ʻe fitu afe, mo e fitungeau, mo e kosi tangata ʻe fitu afe mo e fitungeau.
Des Philistins apportèrent à Josaphat des présents et de l’argent en masse. Les Arabes également lui amenèrent, en fait de menu bétail, sept mille sept cents béliers et sept mille sept cents boucs.
12 Pea naʻe fakaʻaʻau ki muʻa ʻo lahi ʻaupito ʻa Sihosafate: pea naʻe langa ʻe ia ʻi Siuta ʻae ngaahi fale māʻolunga, mo e ngaahi kolo tukunga meʻa.
Josaphat allait ainsi grandissant au plus haut degré, et il bâtit dans Juda des châteaux forts et des villes d’approvisionnement.
13 Pea naʻe lahi ʻene ngāue ʻi he ngaahi kolo ʻo Siuta: pea naʻe [nofo ]ʻi Selūsalema ʻae kau tangata tau, ʻae kau toʻa mālohi.
Il eut un grand attirail dans les villes de Juda et des combattants, valeureux guerriers, à Jérusalem.
14 Pea ko hono lau eni ʻokinautolu ʻo fakatatau ki he fale ʻo ʻenau ngaahi tamai: Ko e kau ʻeiki pule ʻoe ngaahi toko afe ʻo Siuta: ko ʻAtina, ko e tuʻukimuʻa, pea naʻe ʻiate ia ʻae kau tangata toʻa mālohi ko e toko tolu kilu.
Voici leur dénombrement d’après leurs familles: pour Juda, il y avait des chiliarques dont le commandant en chef était Adna; il avait sous ses ordres trois cent mille vaillants guerriers.
15 Pea naʻe hoko mo ia ʻa Sihohanani ko e ʻeikitau, pea naʻe ʻiate ia ʻae toko ua kilu, mo e toko valu mano.
A côté de lui, Johanan était commandant, ayant sous ses ordres deux cent quatre-vingt mille hommes.
16 Pea naʻe hoko mo ia ʻa ʻAmasia ko e foha ʻo Sikili, ʻaia naʻa ne tuku fiemālie pe ia maʻa Sihova: pea naʻe ʻiate ia ʻae kau tangata toʻa mālohi ko e toko ua kilu.
A côté de lui était Amassia, fils de Zikhri, qui s’était dévoué au Seigneur; il avait sous ses ordres deux cent mille vaillants guerriers.
17 Pea ʻia Penisimani: ko Iliata ko e tangata toʻa mālohi, pea naʻe ʻiate ia ʻae kau tangata naʻe mahafutau ʻaki ʻae kau fana mo e pā, ko e toko ua kilu.
A Benjamin appartenait le vaillant chef d’armée Elyada, qui commandait à deux cent mille hommes armés d’arcs et de boucliers.
18 Pea naʻe hoko mo ia ʻa Sihosapati, pea naʻe ʻiate ia ʻae tokotaha kilu mo e toko valu mano naʻe tali teu pe ki he tau.
A côté de lui, Yozabad avait sous ses ordres cent quatre-vingt mille hommes armés en guerre.
19 naʻe tali fekau ʻakinautolu ni ki he tuʻi, kaeʻumaʻā ʻakinautolu naʻe tuku ʻe he tuʻi ki he ngaahi kolo tau ʻi he potu kotoa pē ʻo Siuta.
Tous ceux-là étaient au service du roi, non compris les garnisons que le roi avait placées dans les villes fortes de tout Juda.