< 1 Tuʻi 21 >

1 Pea hili ʻae ngaahi meʻa ni, naʻe maʻu ha ngoue vaine ʻe Napoti ko e tangata Sesilili, ʻaia naʻe ʻi Sesilili ʻo vāofi mo e fale fakaʻeiʻeiki ʻo ʻEhapi ko e tuʻi ʻo Samēlia.
Après ces choses, Naboth, de Jizreel, possédait une vigne qui était à Jizreel, près du palais d'Achab, roi de Samarie.
2 Pea naʻe lea ʻa ʻEhapi kia Napoti, ʻo pehē, “Tuku mai ho ngoue vaine, koeʻuhi ke u tō ai ʻae ngaahi ʻakau iiki, he ʻoku ofi mai ia ki hoku fale: pea te u totongi ʻaki ia ha ngoue vaine ʻoku lelei hake; pea kapau ʻe lelei kiate koe te u fakatatau hono totongi ʻaki ʻae paʻanga.”
Achab parla à Naboth, et dit: « Donne-moi ta vigne, pour que j'en fasse un jardin d'herbes aromatiques, car elle est près de ma maison; et je te donnerai pour cela une vigne meilleure que celle-ci. Ou, si cela te semble bon, je te donnerai sa valeur en argent. »
3 Pea naʻe pehē ʻe Napoti kia ʻEhapi, “Ke taʻofi au mei ai ʻe Sihova, ʻa ʻeku foaki ʻae tofiʻa ʻo ʻeku ngaahi tamai kiate koe.”
Naboth dit à Achab: « Que Yahvé me défende de te donner l'héritage de mes pères! »
4 Pea naʻe hū atu ʻa ʻEhapi ki hono fale kuo māfasia mo mamahi koeʻuhi ko e lea naʻe lea ʻaki kiate ia ʻe Napoti ko e tangata Sesilili; he kuo pehē ʻe ia, ʻe ʻikai siʻi te u foaki ʻae tofiʻa ʻo ʻeku ngaahi tamai kiate koe. Pea naʻa ne tokoto hifo ʻi hono mohenga, pea ne tafoki atu ʻa hono mata, pea naʻe ʻikai te ne kai ha meʻa.
Achab entra dans sa maison, maussade et furieux, à cause de la parole que lui avait adressée Naboth de Jizreel, qui avait dit: « Je ne te donnerai pas l'héritage de mes pères. » Il se coucha sur son lit, détourna son visage, et ne voulut pas manger de pain.
5 Ka naʻe haʻu kiate ia ʻa Sisipeli ko hono uaifi mo ne pehē kiate ia, “Ko e hā ʻoku mamahi pehē fau ai ho loto, ʻoku ʻikai ai te ke kai ha meʻa?”
Mais Jézabel, sa femme, vint le trouver et lui dit: « Pourquoi ton esprit est-il si triste que tu ne manges pas de pain? »
6 Pea naʻe pehē ʻe ia kiate ia, “Koeʻuhi naʻaku lea kia Napoti ko e tangata Sesilili, pea u pehē kiate ia, ‘Tuku mai kiate au hoʻo ngoue vaine ʻi ha totongi; pea kapau ʻe lelei kiate koe te u ʻatu ha ngoue vaine kehe ko hono fetongi:’ pea naʻa ne pehē mai, ‘ʻE ʻikai te u foaki kiate koe ʻa ʻeku ngoue vaine.’”
Il lui dit: « Parce que j'ai parlé à Naboth, le Jizreélite, et que je lui ai dit: « Donne-moi ta vigne pour de l'argent; ou bien, si cela te plaît, je te donnerai une autre vigne en échange. Il répondit: 'Je ne te donnerai pas ma vigne'. »
7 Pea naʻe pehē kiate ia ʻe Sisipeli ko hono uaifi, “ʻOku ke pule eni koā ki he puleʻanga ʻo ʻIsileli? Tuʻu hake, mo ke kai, pea tuku ke fiefia ho loto: te u ʻatu ʻeau kiate koe ʻae ngoue vaine ʻo Napoti ko e tangata Sesilili.”
Jézabel, sa femme, lui dit: Est-ce toi qui gouvernes maintenant le royaume d'Israël? Lève-toi, mange du pain, et que ton cœur s'égaye. Je te donnerai la vigne de Naboth, le Jizreélite. »
8 Ko ia naʻa ne fai ʻae ngaahi tohi ʻi he hingoa ʻo ʻEhapi, mo ne fakamaʻu ia ʻaki ʻa ʻene fakaʻilonga, mo ne ʻave ʻae ngaahi tohi ki he kau mātuʻa, mo e houʻeiki naʻe nonofo mo Napoti ʻi hono kolo.
Elle écrivit donc des lettres au nom d'Achab et les scella de son sceau, puis elle envoya les lettres aux anciens et aux nobles qui étaient dans sa ville et qui habitaient avec Naboth.
9 Pea naʻa ne tohi ʻi he ngaahi tohi, ʻo pehē, “Fanongonongo ha ʻaukai, pea ʻai ke māʻolunga hake ʻa Napoti ʻi he kakai:
Elle écrivit dans les lettres: « Proclamez un jeûne, et élevez Naboth au milieu du peuple.
10 Pea tuku ha tangata ʻe toko ua, ko e fānau ʻoe angakovi, ke tuʻu ʻi hono ʻao, mo talatalaakiʻi ia, ʻo pehē, “Naʻa ke lea kapekape ki he ʻOtua pea mo e tuʻi.” Pea mou ʻave ia, mo lisingi ʻaki ʻae maka, ke ne mate ai.”
Placez devant lui deux hommes, des méchants, et qu'ils témoignent contre lui en disant: « Tu as maudit Dieu et le roi ». Puis on l'emmènera et on le lapidera jusqu'à ce que mort s'ensuive. »
11 Pea naʻe fai ʻe he kau tangata ʻo hono kolo, pea mo e kau mātuʻa, mo e houʻeiki ʻaia naʻe nofo ʻi hono kolo, ʻo hangē ko ia naʻe fekau ʻe Sisipeli kiate kinautolu, pea hangē ko e tohi ʻi he ngaahi tohi ʻaia naʻa ne ʻatu kiate kinautolu.
Les hommes de sa ville, les anciens et les nobles qui y habitaient, firent ce que Jézabel leur avait ordonné dans les lettres qu'elle avait écrites et envoyées.
12 Naʻa nau fanongonongo ʻae ʻaukai, mo [nau ]fakamāʻolunga hake ʻa Napoti ʻi he kakai.
Ils proclamèrent un jeûne et mirent Naboth en vedette parmi le peuple.
13 Pea naʻe hū mai ha ongo tangata, ko e fānau ʻoe angakovi, ʻo na nofo ʻi hono ʻao: pea naʻe talatalaakiʻi ia ʻe he ongo tangata ʻoe angakovi, ʻio, kia Napoti, ʻi he ʻao ʻoe kakai, ʻo pehē, naʻe lea kapekape ʻa Napoti ki he ʻOtua pea mo e tuʻi. Pea naʻa nau toki ʻave ia ki he tuaʻā kolo, mo lisingi ia ʻaki ʻae ngaahi maka ke ne mate.
Les deux hommes, les méchants, entrèrent et s'assirent devant lui. Les méchants témoignèrent contre lui, contre Naboth même, en présence du peuple, en disant: « Naboth a maudit Dieu et le roi! » Puis ils le transportèrent hors de la ville et le lapidèrent à mort.
14 Pea hili ia naʻa nau fekau kia Sisipeli, ʻo pehē, “Kuo lisingi ʻa Napoti pea kuo ne mate.”
Puis ils envoyèrent dire à Jézabel: « Naboth a été lapidé et il est mort. »
15 Pea ʻi heʻene fanongo ʻe Sisipeli kuo lisingi ʻa Napoti pea kuo ne mate, naʻe pehē ʻe Sisipeli kia ʻEhapi, “Tuʻu hake, mo maʻu ʻae ngoue vaine ʻo Napoti ko e tangata Sesilili, ʻaia naʻe ʻikai te ne fie tuku kiate koe ʻi ha paʻanga: he ʻoku ʻikai moʻui ʻa Napoti ka kuo mate.”
Lorsque Jézabel apprit que Naboth avait été lapidé et qu'il était mort, elle dit à Achab: « Lève-toi, prends possession de la vigne de Naboth, le Jizreélite, qu'il a refusé de te donner à prix d'argent; car Naboth n'est pas vivant, mais mort. »
16 Pea ʻi heʻene fanongo ʻe ʻEhapi kuo mate ʻa Napoti, naʻe tuʻu hake ʻa ʻEhapi ke ne ʻalu hifo ki he ngoue vaine ʻo Napoti ko e tangata Sesilili, ke ne maʻu ia maʻana.
Lorsqu'Achab apprit que Naboth était mort, il se leva pour descendre à la vigne de Naboth, le Jizreélite, afin d'en prendre possession.
17 Pea naʻe hoko mai ʻae folofola ʻa Sihova kia ʻIlaisiā ko e tangata Tisipa, ʻo pehē,
La parole de Yahvé fut adressée à Élie, le Tishbite, en ces termes:
18 “Tuʻu hake, mo ʻalu hifo ke fakafetaulaki kia ʻEhapi ko e tuʻi ʻo ʻIsileli, ʻaia ʻoku ʻi Samēlia: vakai, ʻoku ne ʻi he ngoue vaine ʻo Napoti, ʻaia kuo ne ʻalu hifo ki ai ke maʻu ia maʻana.
« Lève-toi, descends à la rencontre d'Achab, roi d'Israël, qui habite à Samarie. Voici qu'il est dans la vigne de Naboth, où il est descendu pour en prendre possession.
19 Pea te ke lea kiate ia, ʻo pehē, ‘ʻOku pehē ʻe Sihova, Kuo ke fai ʻae fakapō, pea kuo ke maʻu foki maʻau? Pea te ke lea kiate ia, ʻo pehē, ʻOku pehē ʻe Sihova, ʻI he potu ko ia naʻe ʻemo ai ʻe he fanga kulī ʻae toto ʻo Napoti ʻe ʻemo ai ʻe he fanga kulī ho toto ʻoʻou, ʻio, ʻoʻou.’”
Tu lui parleras en disant: « L'Éternel dit: « As-tu tué et pris possession? » Tu lui parleras en disant: « Yahvé dit: « A l'endroit où les chiens ont léché le sang de Naboth, les chiens lécheront ton sang, même le tien ». »"
20 Pea naʻe pehē ʻe ʻEhapi kia ʻIlaisiā, “Kuo ke ʻiloʻi au, ʻa koe ko hoku fili?” Pea naʻa ne pehēange, “Kuo u ʻiloʻi koe; koeʻuhi kuo ke fakatau atu koe ke fai ha ngāue kovi ʻi he ʻao ʻo Sihova.
Achab dit à Élie: « Tu m'as trouvé, mon ennemi? » Il répondit: « Je t'ai trouvé, car tu t'es vendu pour faire ce qui est mal aux yeux de l'Éternel.
21 ‘Vakai, te u fakahoko mai ʻae kovi kiate koe, pea te u toʻo ʻo ʻave ho hako, pea te u motuhi meia ʻEhapi ʻae kakai tangata, pea mo ia kuo tāpuni mo toe ʻi ʻIsileli,
Voici, je vais faire venir le malheur sur toi, je te balaierai et j'exterminerai d'Achab tous ceux qui urinent contre un mur, ceux qui sont enfermés et ceux qui sont en liberté en Israël.
22 Pea [te u ]ngaohi ho fale ke hangē ko e fale ʻo Selopoami ko e foha ʻo Nipati, pea hangē ko e fale ʻo Paʻasa ko e foha ʻo ʻAhisa, ko e meʻa ʻi he kovi kuo ke fakatupu ai ʻeku houhau, mo ke fakaangahala ai ʻa ʻIsileli.’
Je rendrai ta maison semblable à la maison de Jéroboam, fils de Nebat, et à la maison de Baescha, fils d'Achille, à cause de la provocation par laquelle tu m'as irrité et tu as fait pécher Israël. »
23 Pea ia Sisipeli foki naʻe folofola ai ʻa Sihova, ʻo pehē, ʻE kai ʻa Sisipeli ʻe he fanga kulī ʻi he veʻe ʻa ʻo Sesilili.
Yahvé parla aussi de Jézabel, et dit: « Les chiens mangeront Jézabel près du rempart de Jizreel.
24 Ko ia ʻoku kau kia ʻEhapi ʻe mate ʻi he kolo ʻe kai ia ʻe he fanga kulī: pea ko ia ʻoku mate ʻi he ngoue ʻe keina ʻe he fanga manupuna ʻoe ʻatā.
Les chiens mangeront celui qui mourra d'Achab dans la ville, et les oiseaux du ciel mangeront celui qui mourra dans les champs. »
25 (“Ka naʻe ʻikai tatau ha tokotaha mo ʻEhapi, ʻaia naʻa ne fakatau ia ke fai ʻae ngāue kovi ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻaia naʻe ueʻi hake ʻe hono uaifi ko Sisipeli.
Mais il n'y eut personne comme Achab, qui se vendit pour faire ce qui est mal aux yeux de l'Éternel, et que Jézabel, sa femme, excita.
26 Pea naʻa ne fai ʻo fakalielia lahi ʻi he muimui ki he ngaahi tamapua, ʻo tatau mo ia kotoa pē naʻe fai ʻe he kakai ʻAmoli, ʻakinautolu naʻe kapusi atu ʻe Sihova mei he ʻao ʻoe fānau ʻa ʻIsileli.)
Il a fait des choses très abominables en suivant les idoles, selon tout ce qu'ont fait les Amoréens, que l'Éternel a chassés devant les enfants d'Israël.
27 Pea ʻi heʻene fanongo ʻe ʻEhapi ki he ngaahi lea ni, naʻa ne haehae hono ngaahi kofu, mo ne ʻai ʻae tauangaʻa ki hono sino, ʻo ne ʻaukai, mo ne tokoto hifo ʻi he tauangaʻa, mo ne ʻalu fakaʻehiʻehi.
Lorsqu'Achab entendit ces paroles, il déchira ses vêtements, mit un sac sur son corps, jeûna, se coucha dans un sac et se mit à errer avec découragement.
28 Pea naʻe hoko mai ʻae folofola ʻa Sihova kia ʻIlaisiā ko e tangata Tisipa, ʻo pehē,
La parole de Yahvé fut adressée à Élie, le Tishbite, en ces termes:
29 “ʻOku ke mamata kia ʻEhapi mo ʻene fakavaivaiʻi ia ʻi hoku ʻao? Ko e meʻa ʻi heʻene fakavaivaiʻi ia ʻi hoku ʻao, ʻe ʻikai ai te u ʻomi ʻae kovi ʻi hono ngaahi ʻaho ʻoʻona: ka ʻi he ngaahi ʻaho ʻo hono foha te u ʻomi ʻae kovi ki hono fale.”
« Vois-tu comment Achab s'humilie devant moi? Parce qu'il s'humilie devant moi, je ne ferai pas venir le malheur de son vivant, mais je ferai venir le malheur sur sa maison au jour de son fils. »

< 1 Tuʻi 21 >