< Metiu 27 >

1 Arukamchi bv Nyibu butv mvnwng ngvla okv nyigagaatv vdwv Jisunyi rinyingla mvki dukubv rungtoku.
Puis quand le matin fut venu, tous les principaux Sacrificateurs et les Anciens du peuple tinrent conseil contre Jésus pour le faire mourir.
2 Bunu ninyia rvngja mvlwk toku, linggv toku, okv Roman gobunor Pilot gvlo laklwk toku.
Et l'ayant lié, ils l'amenèrent et le livrèrent à Ponce Pilate, qui était le Gouverneur.
3 Judas koanv angv vdwlo Jisunyi miakaya pvkukv vla chinto kudw, nw mvngdin toku okv raaji lokdwng chaam a naatokula Nyibu butvnv vdwgvlo okv nyigagaatv vdwgvlo bvngkur jitoku.
Alors Judas qui l'avait trahi, voyant qu'il était condamné, se repentit, et reporta les trente pièces d'argent aux principaux Sacrificateurs et aux Anciens,
4 Nw minto, “Alvnv nyi nga koa la mvki monam si ngo rimur tokubv!” Bunu mintoku, “Hum ngonu oguriya dubv, hv noogv pwkor paakor gv ridung ngv!”
En leur disant: j'ai péché en trahissant le sang innocent; mais ils lui dirent: que nous importe? tu y aviseras.
5 Judas lokdwng nga Pwknvyarnvnaam lo orlwk pikula vngtoku; vbvrikunamv vnglaku okv nw atubongv hoksar sila sitoku.
Et après avoir jeté les pièces d'argent dans le Temple, il se retira, et s'en étant allé il s'étrangla.
6 Nyibu butvnv vdwv lokdwng nga naarapla mintoku, “Si oyi morko ngv, okv sum pwknvyarnvnaam gv morko vvpvkolo lwkbolo Pvbv nga rinying jire.”
Mais les principaux Sacrificateurs ayant pris les pièces d'argent, dirent: il n'est pas permis de les mettre dans le trésor; car c'est un prix de sang.
7 Vbv minla koching so bunu ho lvkwng nga minjupminsi toku, ho morko nga bunu pvchwng pwknv nyi gv kvdw a rvvnv nvto okv hum kvdw a kvvbi mooku lokv aala sinv vdwa svma riikubv mvtoku.
Et après qu'ils eurent consulté entre eux, ils en achetèrent le champ d'un potier, pour la sépulture des étrangers.
8 Hvkv lvkwngbv ho rongo nga ho alu lokv “Oyi rongo” vla mintoku.
C'est pourquoi ce champ-là a été appelé jusqu'à aujourd'hui, le champ du sang.
9 Vbvrikunamv nyijwk Jeremia gv minamv jvjvbv rilin toku: “Bunu raaji lokdwng chaam a naatoku, Israel nyi vdwgv ninyia jidubv vla tolwkkunam morko nga,
Alors fut accompli ce dont il avait été parlé par Jérémie le Prophète, disant: et ils ont pris trente pièces d'argent, le prix de celui qui a été apprécié, lequel ceux d'entre les enfants d'Israël ont apprécié;
10 okv morko nga pvchwng pwknv nyi gv kvdw a rvvnv nvtoku, Ahtu gv nga minpia aingbv.”
Et ils les ont données pour en acheter le champ d'un potier, selon ce que le Seigneur m'avait ordonné.
11 Jisu Roman gobunor gv kaagialo daktoku, hv ninyia “Noo Jius vdwgv Dvbv ngvre?” vla tvuto. Jisu mirwkto, “No minam hv kv.”
Or Jésus fut présenté devant le Gouverneur, et le Gouverneur l'interrogea, disant: es-tu le Roi des Juifs? Jésus lui répondit: tu le dis.
12 Vbvritola nw minto, Nyibu butvnv vdwgv, okv nyigagaatv vdwgv gungnying milwknam lo oguka mirwk simato.
Et étant accusé par les principaux Sacrificateurs et les Anciens, il ne répondait rien.
13 Vkvlvgabv Pilot ninyia mintoku, “Nam so ogumvnwng gungnying milwk nama no tvvpa madunvre?”
Alors Pilate lui dit: n'entends-tu pas combien ils portent de témoignages contre toi?
14 Vbvritola Jisu gamgoka mirwk sumato, hum kaala gobunor angv achialvbv lamtoku.
Mais il ne lui répondit pas un mot sur quoi que ce fût; de sorte que le Gouverneur s'en étonnait extrêmement.
15 Vngbokunam Pumja rirap dwkibv Roman gobunor hv nyitwng gv koonam patwklo tumnam nyi akonyi tulin dukubv ribwng ako dooto.
Or le Gouverneur avait accoutumé de relâcher au peuple [le jour de] la Fête un prisonnier, quel que ce fût qu'on demandât.
16 Ho gv dw lo mvnwng gv chimbwng kunam nyi ako aminv Jisu Barabas vnamgo patwklo dooto.
Et il y avait alors un prisonnier fameux, nommé Barabbas.
17 Vkvlvgabv vdwlo nyitwng ngv aakum tokudw, Pilot bunua tvvkato, “Nonuno nga nonugv lvgabv yvvnyi tulin svgo vla mvngdu? Jisu Barabas vnam sumre, vmalo Jisu Kristo vnam sumre?”
Quand donc ils furent assemblés, Pilate leur dit: lequel voulez-vous que je vous relâche? Barabbas, ou Jésus qu'on appelle Christ?
18 Jius nyi kainv vdwv Jisunyi kavtarv laila ninyia nw gvlo laklwk pvnv vla Pilot alvrungbv chintoku.
Car il savait bien qu'ils l'avaient livré par envie.
19 Pilot gv jwngkadakaku dooging lo dootungla doorilo ninyigv nyimv ngv gaamgo milwkla mimuto: “Ho nyi alvnvnga oguka rima bvka, ogulvgavbolo siyu ngo yuma mala, ho nyi angv gv lvkwngbv achialvbv hirukaya himpvnv.”
Et comme il était assis au siége judicial, sa femme envoya lui dire: n'entre point dans l'affaire de ce juste, car j'ai aujourd'hui beaucoup souffert à son sujet en songeant.
20 Nyibu Butvnv vdwv okv nyigagaatv vdwv nyitwng nga Barabasnyi anyubv tulin tvkv okv Jisunyi mvki tvkv vla Pilotnyi mintokv vla miarto.
Et les principaux Sacrificateurs et les Anciens persuadèrent à la multitude du peuple de demander Barabbas, et de faire périr Jésus.
21 Vbvritola Pilot nyitwng nga tvvkato, “So nyi anyi sokv yvvnyi ngam nonugv lvgabv tulin jilabv vla mvngdu?” “Barabasnyi” vla bunu mirwkto.
Et le Gouverneur prenant la parole leur dit: Lequel des deux voulez-vous que je vous relâche? Ils dirent: Barabbas.
22 Pilot bunua tvvkato, “Vbvrikunamv Jisu Kristo vla minam sum ngo ogu mvdubv?” Bunu mirwkto, “Nyinyi daapo lo takkito!”
Pilate leur dit: que ferai-je donc de Jésus qu'on appelle Christ? Ils lui dirent tous: qu 'il soit crucifié!
23 Vbvritola Pilot tvkato, “Nw ogurimur go ripv?” Vbvrikunamv bunu gamtvyayabv gokla minto: “Nyinyi daapo lo takkito!”
Et le Gouverneur leur dit: mais quel mal a-t-il fait? et ils crièrent encore plus fort, en disant: qu'il soit crucifié!
24 Vdwlo Pilot so ribwng minbwng tvbolo oguanyung kaamare, yalungyachung yabvya riya jinv go vla kaapa tokudw, nw isi koobu goya naagv rikula, si nonugv rinam mv, ngogvbv so nyi gv sinamv ogu aje doyama vla nyitwng gv kaagialo lasok toku.
Alors Pilate voyant qu'il ne gagnait rien, mais que le tumulte s'augmentait, prit de l'eau, et lava ses mains devant le peuple, en disant: je suis innocent du sang de ce juste, vous y penserez.
25 Nyitwng lokv nyi mvnwngngv mirwkto, “So nyi gv sinam gv aje nga ngonu gvlo okv ngonugv umvuu vdwgvlo doolwk molaka!”
Et tout le peuple répondant, dit: Que son sang soit sur nous, et sur nos enfants!
26 Vbvrikunamv Pilot Barabasnyi bunugv lvgabv anyubv tulin jitoku; okv Jisunyi svnyak pamuro kochingbv nw Jisunyi bunu gvlo daapo lo takki modukubv laklwk jitoku.
Alors il leur relâcha Barabbas; et après avoir fait fouetter Jésus, il le leur livra pour être crucifié.
27 Vbvrikunamv Pilot gv sipai vdwv Jisunyi boola yila gobunor gv naam lo aagv toku, okv nyi mvnwngngv ninyia doyumdochi nyatoku.
Et les soldats du Gouverneur amenèrent Jésus au Prétoire, et assemblèrent devant lui toute la cohorte.
28 Bunu ninyigv vji a pilin toku okv vji lwngching lwngbo nvgo pilwk toku.
Et après l'avoir dépouillé, ils mirent sur lui un manteau d'écarlate.
29 Vbvrikunamv bunu tvv doonv hakbv ako naala um biotung bv mvtola ninyigv dumpo lo pilwk toku, okv bangngi daago ninyigv lakbik laak lo laklwk gvrila; vbvrikunamv bunu ninyigv haabo lo gublwk gvrila nyarjikau nyatoku. Bunu minto, “Jius gv dvbv, turbwng laka!”
Et ayant fait une couronne d'épines entrelacées, ils la mirent sur sa tête, avec un roseau dans sa main droite; puis s'agenouillant devant lui, ils se moquaient de lui, en disant: nous te saluons, Roi des Juifs!
30 Bunu ninyia tachor chorbiak nyatoku, okv laak gv bangngi nga naaritla ninyia dumpo nga dvngto.
Et après avoir craché contre lui, ils prirent le roseau, et ils en frappaient sa tête.
31 Vdwlo bunu ninyia nyarjikau rise nga rinya tokudw, bunu ninyigv jvkoklaklwk ka naalin toku okv ninyigv vji gvvbwng nga pikur lwktoku. Vbvrikunamv bunu ninyia daapo lo takki dubv vla vnglin gvtoku.
Et après s'être moqués de lui, ils lui ôtèrent le manteau, et le vêtirent de ses vêtements, et l'amenèrent pour le crucifier.
32 Vbv bunugv vnglinla vngdungrilo, bunu Sairene lokv nyi aminv Saimon vnam a vngrwk suto, okv sipai vdwv ninyia Jisu gv daapo nga baktokv vla mintap minrap to.
Et comme ils sortaient, ils rencontrèrent un Cyrénéen, nommé Simon, lequel ils contraignirent de porter la croix de Jésus.
33 Bunu Golgota vnam kvdw lo aalwk toku, so gv minam si, “Dumpo pakumku.”
Et étant arrivés au lieu appelé Golgotha, c'est-à-dire, le lieu du Crâne,
34 Hoka bunu Jisunyi kvchaknv mvyomvchinam opo vkv jito; vbvritola um Jisu riakka gvrila tvngku mato.
Ils lui donnèrent à boire du vinaigre mêlé avec du fiel; mais quand il en eut goûté, il n'en voulut point boire.
35 Bunu ninyia daapo lo takki toku okv vbvrikunamv ninyigv vji a vlwng likw sila orpin oryin minsu toku.
Et après l'avoir crucifié, ils partagèrent ses vêtements, en les jetant au sort, afin que ce qui avait été dit par un Prophète, fût accompli: ils ont partagé entre eux mes vêtements, et ont jeté ma robe au sort.
36 Vbv mvro kochingbv bunu hoka dootung tokula ninyia kaaria nyatoku.
Puis s'étant assis, ils le gardaient là.
37 Nyinyia gungnying lwknam hum bunu: “Si Jisu, Jius vdwgv Dvbv ngv” vla lvktokula, nyi mvnwngnga kaamu dubv vla ninyigv dumpo aolo timpv jitoku.”
Ils mirent aussi au-dessus de sa tête un écriteau, où la cause [de sa condamnation] était marquée en ces mots: CELUI-CI EST JÉSUS LE ROI DES JUIFS.
38 Vbvrikunamv bunu Jisu gv lvkobv rimurnv nyi anyi guka, akonyi ninyigv lakbik tangvlo okv akonyi ninyigv lakchi tangvlo daapo lo paggin pvvtoku.
Et deux brigands furent crucifiés avec lui, l'un à sa droite, et l'autre à sa gauche.
39 Hoka vngpiknv nyi vdwv Jisunyi kaagvrila dumpo ngv dumpv-dumpvla nyarjikau nyatoku:
Et ceux qui passaient par là, lui disaient des outrages, en branlant la tête,
40 “No, Pwknvyarnvnaam a mvyak gvrila okv hum alu loom lo mvdi tvkunv! No Pwknvyarnv gv Kuunyilo ngvbolo atubongv ringsu tvkuka! Daapo lokv itokuka!”
Et disant: toi qui détruis le Temple, et qui le rebâtis en trois jours, sauve-toi toi-même; si tu es le Fils de Dieu, descends de la croix.
41 Ho apiabv Nyibu butvnv vdwv okv Pvbv tamsarnv vdwv okv nyigagaatv vdwv ninyia nyarjikau nyatoku:
Pareillement aussi les principaux Sacrificateurs avec les Scribes et les Anciens, se moquant, disaient:
42 “Nw kvvbi vdwa ringdu, vbvritola nw atubongv ringsu nyumado! nw Israel gv dvbv mangvri? Vjak nw daapo lokv ikubolo, ngonu ninyia mvngjwng riku!
Il a sauvé les autres, il ne se peut sauver lui-même: s'il est le Roi d'Israël, qu'il descende maintenant de la croix, et nous croirons en lui.
43 Nw Pwknvyarnvnyi mvngjwng nvgo, okv Pwknvyarnv gv Kuunyilo bv minsudo. Vbvrikunamv alvpv, kaaria laju, vjak Pwknvyarnv ila ninyia ringri kudw!”
Il se confie en Dieu; [mais] si [Dieu] l'aime, qu'il le délivre maintenant, car il a dit: je suis le Fils de Dieu.
44 Nvnyia lvkobv daapo lo pakpvnam rimurnv nyi anyi hvka, ninyia ho apiabv nyarjikau toku.
Les brigands aussi qui étaient crucifiés avec lui, lui reprochaient la même chose.
45 Alu lopo lo mooku mvnwnglo kanvjeriak toku, hv gunta aom gobv doobwngto.
Or depuis six heures il y eut des ténèbres sur tout le pays, jusqu'à neuf heures.
46 Alu gv aom baji nvnvlo Jisu achialvbv svgokla gokto, “Eli, Eli lema Sabakthani?” So gv minam si, “Ngoogv Pwknvyarnv, ngoogv Pwknvyarnv, no nga ogubv topu duku nvla?”
Et environ les neuf heures Jésus s'écria à haute voix, en disant: Eli, Eli, lamma sabachthani? c'est-à-dire, Mon Dieu! mon Dieu! pourquoi m'as-tu abandonné?
47 Hoka nyi mego daknv vdwv tvvpa gvrila minyato, “Nw Elijanyi gokdu!”
Et quelques-uns de ceux qui étaient là présents, ayant entendu cela, disaient: il appelle Elie.
48 Bunugv lokv akonv vjakgobv joklwkla, svngchak alum a naala, kungsoknv opolo svbok gvrila, okv um singda nyiktoklo putin tvla, okv ninyia tvngmu dubv rikw toku.
Et aussitôt un d'entre eux courut, et prit une éponge, et l'ayant remplie de vinaigre, la mit au bout d'un roseau, et lui en donna à boire.
49 Vbvritola kvvbi vdwv minto, “Dooyato, lvkonyika Elija aala ninyia ringji nvgobvre, kaaria laju!”
Mais les autres disaient: laisse, voyons si Elie viendra le sauver.
50 Jisu lvkodv achialvbv svgokla, okv saknamma saknya toku.
Alors Jésus ayant crié encore à haute voix, rendit l'esprit.
51 Vbvrikunamv Pwknvyarnvnaam lo vji torchik nvnv ngv adum lokv ako lobv anyi gubv takpin sutoku. Sichingmooku si moobi hwktoku, lvngtak kv takpin takyin sutoku,
Et voici, le voile du Temple se déchira en deux, depuis le haut jusqu'en bas; et la terre trembla, et les pierres se fendirent.
52 nyibung ngv detakla kokdariaka patoku, okv Pwknvyarnv gv nyi sikunv vdwv turkurla svngnya toku.
Et les sépulcres s'ouvrirent, et plusieurs corps des Saints, qui étaient morts ressuscitèrent.
53 Bunu nyibung nga vngyu nyatoku, okv Jisu gv sitokula turkurro kochingbvku, bunu Darwknv Pamtv lo vngnya toku hoka nyi achialvgo bunua kaatoku.
Et étant sortis des sépulcres après sa résurrection, ils entrèrent dans la sainte Citée, et se montrèrent à plusieurs.
54 Armi nyigam angvla okv sipai ninyia lvkobv rila Jisunyi kaadungnv vdwv moobi hwknam a okv nvgwng nvbv rinam a kaatokudw bunu achialvbv lamngak nyato okv minto, “Jvjv rungbv nw Pwknvyarnv gv Kuunyilo gurung!”
Or le Centenier, et ceux qui avec lui gardaient Jésus, ayant vu le tremblement de terre, et tout ce qui venait d'arriver, eurent une fort grande peur, et dirent: certainement celui-ci était le Fils de Dieu.
55 Hoka mvvga achialvgo doonyato, bunu adu lokv kaanyala doonyato, bunu Jisunyi Galili lo vngming gvnv, okv ridurnv vdwv.
Il y avait là aussi plusieurs femmes qui regardaient de loin, et qui avaient suivi Jésus depuis la Galilée, en le servant.
56 Bunu vdwv, akonv Meri Magdalene, Jems gvla Josep gv anv Meri, okv Jibedi gv nywng.
Entre lesquelles étaient Marie-Magdeleine; et Marie mère de Jacques et de Joses; et la mère des fils de Zébédée.
57 Vdwlo ho arium tokudw, Arimatia lokv nyitv nyi go aachi toku, ninyigv aminv Josep, okv nw ka Jisu gv lvbwlaksu go.
Et le soir étant venu, un homme riche d'Arimathée, nommé Joseph, qui même avait été Disciple de Jésus,
58 Nw Pilot gv dookulo aala okv Jisu gv svma nga kootoku. Pilot svma nga Josepnyi jidubv milin jitoku.
Vint à Pilate, et demanda le corps de Jésus; et en même temps Pilate commanda que le corps fût rendu.
59 Vkvlvgabv Josep svma nga naatoku, vji pakria anwnv lokv puching toku,
Ainsi Joseph prit le corps, et l'enveloppa d'un linceul net;
60 okv um nw atubogv nyibung lo joolwk toku, hv ninyigv vlwng lvngtak ka ungrungbv kodak sopik namgo. Vbvrikunamv nw vlwng pwktv nvgo nyibung agi a ngortum pikula vngyu toku.
Et le mit dans son sépulcre neuf, qu'il avait taillé dans le roc; et après avoir roulé une grande pierre à l'entrée du sépulcre, il s'en alla.
61 Meri Magdalene okv kvvbi Meri gunv nyibung nga doorwk tvla dootung nyato.
Et là étaient Marie-Magdeleine et l'autre Marie, assises vis-à-vis du sépulcre.
62 Alu logo nvnga, hv Jius Doonu alu bv rito, Nyibu Butvnv vdwvla Parisis vdwv Pilotnyi lvkobv kaarwk sutoku
Or le lendemain, qui est après la préparation [du Sabbat], les principaux Sacrificateurs et les Pharisiens s'assemblèrent vers Pilate,
63 okv minto, “Tamsarnv, ngonu mvngpadu ho nyi mvvnv angv gv turla rire hoka nw minto, ‘Ngo alu loom kochinglo turkur reku.’
Et lui dirent: Seigneur! il nous souvient que ce séducteur disait, quand il était encore en vie: dans trois jours je ressusciterai.
64 Vbvrikunamv, no ninyigv nyibung nga alu loom nvnv tolo lobv sipai vdwa mingvrila dakria motoka, ogulvgavbolo ninyigv lvbwlaksu vdwv aala nw gv svma nga chola madubv, okv vbvrikunamv nyi vdwa nw sinam lokv turpv kunv vla mima dubv. So gv ataranyabv mvvnam angv si mvvcho kunam vdwa kaiyabv alvmanv gubv riyi nvpvla.”
Commande donc que le sépulcre soit gardé sûrement jusques au troisième jour; de peur que ses Disciples ne viennent de nuit, et ne le dérobent, et qu'ils ne disent au peuple: il est ressuscité des morts; car cette dernière imposture serait pire que la première.
65 Pilot bunua mintoku, “Dakria moto laka, okv nyibung nga nonugv lvgvlvma lokv haatinklin dubv mvto laka.”
Mais Pilate leur dit: vous avez la garde; allez, et assurez-le comme vous l'entendrez.
66 Vkvlvgabv bunu vnglaku nyibung nga achialvbv haatinklin dubv mvgvrikula kaachin dubv vlwnglo mvu lwktoku okv sipai vdwa dakria nyadubv vngyu nyatoku.
Ils s'en allèrent donc, et assurèrent le sépulcre, scellant la pierre, et y mettant des gardes.

< Metiu 27 >