< Nyingnam 22 >

1 “Ngoogv Israel ajin vdwa, ngo atuv mvngging sula minam sum nonu tvvria jilabv!”
Hommes, mes frères et mes pères, écoutez ma défense que je vais entreprendre devant vous.
2 Vdwlo bunu ninyia Hebru gaambv japdubv tvvto kudw, bunu abuyayabv choi nyatoku; okv Paul japwngla japjuk paying toku:
Quand ils entendirent qu’il leur parlait en langue hébraïque, il se fit encore un plus grand silence.
3 “Ngo Jius nyi vkv, Silisia gv Tarsus lo bvngnamv, vbvritola Jerusalem lo Gamaliel gvlo puri rila singcha toku. Ngo paato abuapa vdwgv alvbv Gamki pvvnama, okv silu so doodunv nonugv asar alvbv Pwknvyarnv gvlo tulwk sunam aingbv rito.
Il dit donc: Je suis Juif, né à Tarse en Cilicie, élevé dans cette ville aux pieds de Gamaliel, instruit selon la vérité de la loi de nos pères, zélateur de cette loi, comme vous l’êtes vous tous aujourd’hui;
4 Ngo so lamtv lo vngming gvnv nyi vdw ngaka pakipamar la sidubv mvtoku. Ngo nyimv jvka okv nyilo jvka naatungla okv bunua patwk arwnglo tumlwk toku.
C’est moi qui ai poursuivi jusqu’à la mort ceux de cette voie, les chargeant de liens, hommes et femmes, et les jetant en prison,
5 Nyibu butvyachoknv okv kvba nyi mvnwng ngvka chinyadu ngoogv minam si jvjvbv mindunv vla. Ngo bunugv lokv Damaskas lo jius ajin vdwa siti lvknam am naarwksito, vkvlvgabv ngo bunua naatungla Jerusalem lo boolwkla rvngja lokv leeto la mvritririt dubv vla vngto.
Comme le prince des prêtres m’en est témoin ainsi que tous les anciens; et même, ayant reçu d’eux des lettres pour nos frères de Damas, j’y allais pour les amener enchaînés à Jérusalem, afin qu’ils fussent punis.
6 “Ngo vngdungla okv Damaskas lo aachi svlv nga, alo lopo dvsv nga Nyidokolo gvngv dvminmabv dooriak go nga riakyum toku.
Or il arriva que lorsque j’étais en chemin, et que j’approchais de Damas au milieu du jour, soudain brilla du ciel autour de moi une abondante lumière;
7 Ngo kvdw bolo gipv toku okv gaamgo nga, ‘Sol Sol! No nga ogubv mvdwmvku dunv?’ Vla mindubv tvvpato.
Et tombant par terre, j’entendis une voix qui me disait: Saul, Saul, pourquoi me persécutes-tu?
8 Ngo tvvkato, ‘Ahtu, no yvvla?’ ‘Noogv mvdwmvku namv, ngo Najaret gv Jisu kv,’ hv nga vbv minto.
Et moi je répondis: Qui êtes-vous. Seigneur? Et il me dit: Je suis Jésus de Nazareth, que tu persécutes.
9 Nga lvkobv vngnv nyiga vdwv loung ungnama kaapa minggvto, vbvritola yvvka nga gaam japnam am tvvpa manyato.
Et ceux qui étaient avec moi virent la lumière, mais ils n’entendirent pas la voix de celui qui me parlait.
10 Ngo tvvkato, ‘Ahtu, ngo ogu ridukubv?’ Okv ahtu nga mintoku, ‘Gudungto okv Damaskas bv vngnyika, okv Pwknvyarnv gv no lvgabv mvngnam am no ogu risv ngvdw hoka ogumvnwng nga nam mimpariku.’
Alors je demandai: Que ferai-je, Seigneur? Et le Seigneur me répondit: Lève-toi, va à Damas; et là on te dira tout ce qu’il faut que tu fasses.
11 Loung ngv achialv bv ungkanam lvgabv ngo nyikching toku, okv vbvritola ngoogv vngbam ajin vdwv ngoogv laak am svvbwng tola Damaskas lo aalwk gvvtoku.
Et comme je ne voyais point, à cause de l’éclat de cette lumière, conduit par la main de mes compagnons, je vins à Damas.
12 “Ho pamtv lo nyi ako dooto vkvgv aminv Ananias, hv dormo nyi go ngonugv Pvbv ngaka riming gvnv go okv hoka Jius nyi mvnwng ngv kaibv mvngdv namgo.
Or un certain Ananie, homme selon la loi, ayant le témoignage de tous les Juifs qui habitaient dans cette ville,
13 Hv ngo gvlo aato, ngoogv nvchilo daktola, okv minto, ‘Boru Sol, lvkodv kaadvto!’ Hokaku ngo kaapa toku okv ninyi nyika kaatoku.
Venant à moi, et s’approchant, me dit: Saul, mon frère, regarde. Et moi, au même instant, je le regardai.
14 Hv mintoku, ‘Ngonugv abuapa vdwgv Pwknvyarnv ngv nam darlinto ninyigv mvngnam nga chimu dubv, ninyigv darwkchongjornv pakbu gubv kaamu dubv, okv ninyigv atu gaambv japrinyi ninyia tvvmu dubv.
Et lui reprit: Le Dieu de nos pères t’a préordonné pour connaître sa volonté, voir le Juste, et entendre la voix de sa bouche;
15 No ninyigvbv kaariatvvria nvbv ririku mvnwng nga mimpa dukubv okv ogugo no kaapv tvvpv kudw.
Parce que tu lui seras témoin devant tous les hommes, de ce que tu as vu et entendu.
16 Okv svjv, ogu gonyi doyadunv? Gudungto okv baptisma naalaku okv noogv rimur am sokga lakuka ninyia kumgv riku laka.’
Et maintenant, que tardes-tu? Lève-toi, reçois le baptême et lave tes péchés en invoquant son nom.
17 “Ngo Jerusalem bv vngkur toku, okv vdwlo ngo Pwknvyarnvnaam lo kumrilo, ngo nyikrwgo kaato,
Et il arriva qu’étant de retour à Jérusalem, et priant dans le temple, je tombai dans un ravissement d’esprit,
18 hoka ngo Ahtunyi kaapato, hv nga vbv minto, ‘baapu alvbv okv Jerusalem am vngyu datoku, ogulvgavbolo so gv nyi vdwv noogv ngo lvkwngbv minam am tvvmare.’
Et je vis le Seigneur qui me disait: Hâte-toi, et sors vite de Jérusalem; car ils ne recevront pas le témoignage que tu rends de moi.
19 ‘Ahtu,’ Ngo mirwksuto, ‘Bunu alv rungbv chindo ho ngo Jius kumkunaamlo vngla okv yvvdw nam mvngjwngnv vdwa naatung la dvngnama.
Et moi je répondis: Seigneur, ils savent eux-mêmes que c’est moi qui enfermais en prison et déchirais de coups dans les synagogues ceux qui croyaient en vous;
20 Okv vdwlo noogv kaariariria nvbv rinv Stipinnyi mvki rilo ngo atuv hoka doosuto, ninyigv gwngrw bv sinama alv nvgobv mvnglwk riato okv ninyi gwngrw gwnv vdwgv vji a doogv riato.’
Et que, lorsqu’on versait le sang d’Etienne, votre témoin, j’étais là, et j’y consentais, et je gardais les vêtements de ses meurtriers.
21 Ahtu nga minto, ‘Vngnyilak,’ ‘holvgabv nam ngo Jentail vdwgv dooku adugolo vngmure.’”
Et il me dit: Va, parce que je t’enverrai bien loin vers les nations.
22 Nyi vdwv Paulnyi vbv mindu kubv tvvria nyatoku; vbvritola bunu goktv rungbv bunugv goknam am gokrap nyatoku, “Ninyia lvkobv adu tvkuka! ninyia mvkito! ninyi singdu kubv rikuma!”
Ils l’avaient écouté jusqu’à ce mot; mais alors ils élevèrent leur voix, disant: Ôte de la terre un pareil homme, car ce serait un crime de le laisser vivre.
23 Bunu mvnwng ngv goknyato, vjia lwnglolwnglv karla okv, achuaya nga doori aulo jukar dubv taakar nyatoku.
Eux donc, poussant de grands cris, jetant leurs vêtements, et lançant de la poussière en l’air,
24 Roman kamandar angv atugv nyi vdwa Paulnyi sipai naam arwng lo boolwk tvkv vla orto jitoku okv bunua minto ninyia svnyak patola ogulvkwngbv Jius vdwv ninyia svbv goknya dunvdw um tvvlinto.
Le tribun ordonna de le conduire dans le camp, de le déchirer de verges, et de le mettre à la question, afin de savoir pourquoi ils criaient ainsi contre lui.
25 Vbvritola vdwlo bunu ninyia svnyak padubv vla leeto kudw, hoka nyigam daknv anga Paul minto, “Svkvnv si noogv pvbv lo Roman nyi am ogu rimur go rima jvka leetola svnyak padubv doorung pvnvre?”
Mais lorsqu’ils l’eurent lié avec des courroies, Paul dit au centurion qui était près de lui: Vous est-il permis de flageller un citoyen romain non condamné?
26 Vdwlo nyigam angv ninyia vbv mindubv tvvto kudw, hv orto jinv nyigam gvlo vngtoku okv ninyia tvvkato, “No ogugo ridunv? Alo nyi angv Roman nyi gulaka!”
Ce qu’ayant entendu, le centurion se rendit auprès du tribun, et l’avertit, disant: Qu’allez-vous faire? car cet homme est citoyen romain.
27 Vbvriku nvngv orto jinv nyigam angv Paul dokubv aatoku okv ninyi tvvkato, “Nga mimpato, no Roman nyi vre?” “V” vvkv Paul mirwkto.
Et le tribun venant à lui, demanda: Dis-moi, es-tu Romain? Et Paul répondit: Oui.
28 Orto jinv nyigam angv minto, “Ngo achialvbv ainmorko jila Roman nyi bv rinv ngv.” Paul mirwksito, “Vbvritola ngo bvngyi lokv Roman nyi bv bvngtak linv ngv.”
Le tribun repartit: C’est avec beaucoup d’argent que j’ai acquis ce droit de cité. Et Paul répliqua: Moi, je suis né citoyen.
29 Paul ninyia tvvka jinv nyi vdwv vjakpigobv ninyigv kochingbv daksum nyato; okv orto jinv nyigam angv Paul Roman nyi gupv kunyi okv ninyia jaakobv leeto kubv vla mvngdin lakula hv busutoku.
Aussitôt donc s’éloignèrent de lui ceux qui devaient lui donner la question; le tribun lui-même eut peur, après qu’il eut appris qu’il était citoyen romain, parce qu’il l’avait fait lier.
30 Orto jinv nyigam angv Jius mvnwng ngv Paulnyi ogubv yalung dupv nvdw mvngla um malinla chindubv mvngtoku; vkvlvgabv logo nvnga hv Paul gv jaako nga paklin toku okv nyibu butv mvnwng nga okv Dopam gv nyi mvnwng nga kaarwk sudubv orto jito. Vbvrikunamv hv Paulnyi aagv toku okv ninyia bunugv atuk lo dakmu toku.
Le lendemain, voulant savoir plus exactement de quoi il était accusé par les Juifs, il lui ôta ses liens, et ordonna aux prêtres, et à tout le conseil de s’assembler, puis il amena Paul, et le plaça au milieu d’eux.

< Nyingnam 22 >