< Mathayo 25 >
1 Ndipo ufalme wa mbinguni utafananishwa na wanawali kumi waliochukua taa zao na kuondoka kwenda kumpokea bwana harusi.
Taevariik on nagu kümme neidu, kes võtsid oma lambid kaasa ja läksid peigmehega kohtuma.
2 Watano miongoni mwao walikuwa wapumbavu na watano wengine walikuwa werevu.
Viis olid rumalad ja viis targad.
3 Wanawali wapumbavu walipochukua taa zao, hawakuchukua mafuta yoyote.
Rumalad neiud võtsid oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli,
4 Bali wanawali welevu walichukua vyombo vyenye mafuta pamoja na taa zao.
samal ajal targad neiud võtsid kaasa nii õlinõud kui ka lambid.
5 Sasa wakati bwana harusi amechelewa kufika, wote walishikwa usingizi na wakalala.
Peigmehe tulek viibis ning kõik neiud jäid uniseks ja uinusid magama.
6 Lakini wakati wa usiku wa manane kulikuwa na yowe, 'Tazama, bwana harusi! Tokeni nje mkampokee.'
Keskööl kõlas hüüd: „Vaadake, peigmees on kohal! Tulge välja temaga kohtuma!“
7 Ndipo hao wanawali waliamka wote na kuwasha taa zao.
Kõik neiud ärkasid ja kohendasid oma lampide tahti. Rumalad neiud ütlesid tarkadele:
8 Wale wapumbavu waliwaambia wale welevu, 'Mtupatie sehemu ya mafuta yenu kwa sababu taa zetu zinazimika.'
„Andke meile veidi oma õli, sest meie lambid kustuvad.“Aga targad neiud vastasid:
9 Lakini wale welevu waliwajibu na kuwaambia, 'Kwa kuwa hayatatutosha sisi na ninyi, badala yake nendeni kwa wanaouza mjinunulie kiasi kwa ajili yenu.'
„Ei, sest muidu ei jaguks sellest ei teile ega meile. Minge poodnike juurde ja ostke endale õli.“
10 Wakati wameenda huko kununua, Bwana harusi alifika, na wote waliokuwa tayari walienda naye kwenye sherehe ya harusi, na mlango ulifungwa.
Sel ajal kui nad läksid õli ostma, jõudis peigmees kohale, ja need, kes olid valmis, läksid koos temaga sisse pulmapeole, ja uks pandi lukku.
11 Baadaye wale wanawali wengine pia walifika na kusema, 'Bwana, bwana, tufungulie.'
Teised neiud tulid hiljem. „Isand, isand!“hüüdsid nad. „Ava meile uks!“
12 Lakini alijibu na kusema, 'Kweli nawaambia, Mimi siwajui.'
Kuid peigmees vastas: „Ma ütlen teile tõtt: ma ei tunne teid.“
13 Kwa hiyo angalieni, kwa kuwa hamjui siku au saa.
Nii et olge valvsad, sest te ei tea päeva ega tundi.
14 Kwa kuwa ni sawa na mtu alipotaka kusafiri kwenda nchi nyingine. Aliwaita watumwa wake na kuwakabidhi utajiri wake.
See on nagu mees, kes läks ära reisile. Ta kutsus kokku oma sulased ja usaldas nende kätte oma vara.
15 Mmoja wao alimpatia talanta tano, mwingine alimpa mbili, na yule mwingine alimpa talanta moja. Kila mmoja alipokea kiasi kulingana na uwezo wake, na yule mtu alisafari kwenda zake.
Ühele sulasele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, vastavalt nende erinevatele võimetele. Siis ta lahkus.
16 Mapema yule aliyepokea talanta tano alienda kuziwekeza, na kuzalisha talanta zingine tano.
Viis talenti saanu läks kohe ja investeeris need ärisse ning sai juurde veel viis talenti.
17 Vilevile yule aliyepokea talanta mbili, alizalisha zingine mbili.
Samamoodi sai kaks talenti saanu veel kaks juurde.
18 Lakini mtumwa aliyepokea talanta moja, alienda zake, akachimba shimo ardhini, na kuificha fedha ya bwana wake.
Aga mees, kes oli saanud ühe talendi, läks ja kaevas augu ning peitis oma isanda raha ära.
19 Na baada ya muda mrefu, bwana wa watumwa hao alirudi na kutengeneza mahesabu nao.
Kaua aega hiljem tuli nende sulaste isand tagasi ja õiendas nendega arved.
20 Yule mtumwa aliyepokea talanta tano alikuja na kuleta talanta zingine tano, akasema, 'Bwana, ulinipa talanta tano. Tazama, nimepata faida ya talanta zingine tano.'
Viis talenti saanu tuli ja tõi kaasa veel viis talenti. „Isand, “ütles ta, „sa andsid mulle viis talenti. Vaata, ma sain viis talenti kasu.“
21 Bwana wake alimwambia, 'Hongera, mtumwa mzuri na mwaminifu! Umekuwa mwaminifu kwa vitu vidogo. Nitakupa madaraka juu ya vitu vingi. Ingia katika furaha ya bwana wako.'
Isand ütles talle: „Sa oled hästi teinud, sa oled hea ja ustav sulane. Sa tõestasid, et oled usaldusväärne väikestes asjades, nii et ma panen sind nüüd paljude asjade eest vastutama. Ole rõõmus, sest ma olen tõesti sinuga rahul!“
22 Mtumwa aliyepokea talanta mbili alikuja na kusema, 'Bwana, ulinipa talanta mbili. Tazama, nimepata faida ya talanta zingine mbili,'
Tuli ka see, kes oli saanud kaks talenti. „Isand, “ütles ta, „sa andsid mulle kaks talenti. Vaata, ma sain kaks talenti kasu.“
23 Bwana wake alimwambia, 'Hongera, mtumwa mzuri na mwaminifu! Umekuwa mwaminifu kwa vitu vichache. Nitakupa madaraka juu ya vitu vingi. Ingia katika furaha ya bwana wako.'
Isand ütles talle: „Sa oled hästi teinud, sa oled hea ja ustav sulane. Sa tõestasid, et oled usaldusväärne väikestes asjades, nii et ma panen sind nüüd paljude asjade eest vastutama. Ole rõõmus, sest ma olen tõesti sinuga rahul!“
24 Baadaye mtumwa aliyepokea talanta moja alikuja na kusema, 'Bwana, najua kuwa wewe ni mtu mkali. Unachuma mahali ambapo hukupanda, na unavuna mahali ambapo hukusia.
Siis tuli ühe talendiga mees. „Isand, “ütles ta, „ma tean, et sa oled karm mees. Sa lõikad sealt, kuhu sa pole külvanud, ja kogud saaki sealt, kuhu sa pole istutanud.
25 Mimi niliogopa, nikaenda zangu na kuificha talanta yako katika udongo. Tazama, unayo hapa ile iliyo yako.'
Kuna ma kartsin sind, läksin ma ja matsin su talendi maa sisse. Vaata, sa saad tagasi selle, mis sulle kuulub.“
26 Lakini bwana wake alijibu na kusema, 'Wewe mtumwa mwovu na mzembe, ulijua kwamba ninachuma mahali ambapo sijapanda na kuvuna mahali ambapo sikusia.
Aga isand vastas talle: „Sina nurjatu ja laisk sulane! Kui sa arvad, et ma lõikan sealt, kuhu ma pole külvanud, ja kogun saaki sealt, kuhu ma pole istutanud,
27 Kwahiyo ulipaswa kuwapa fedha yangu watu wa benki, na wakati wa kurudi kwangu ningeipokea ile yangu pamoja na faida.
siis oleksid pidanud mu hõbeda panka hoiule andma, et ma koju tulles oleksin saanud oma raha intressiga tagasi.
28 Kwa hiyo mnyang'anyeni hiyo talanta na mpeni yule mtumwa aliye na talanta kumi.
Võtke talent temalt ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti.
29 Kila mtu aliye nacho, ataongezewa zaidi-hata kwa kuzidishiwa sana. Lakini kwa yeyote asiye na kitu, hata alicho nacho atanyang'anywa.
Sest igaühele, kellel on, sellele antakse veel rohkem, ja igaühelt, kellel pole midagi, võetakse ära seegi, mis tal on.
30 Mtupeni nje gizani huyo mtumwa asiyefaa, ambako kutakuwa na kilio na kusaga meno.'
Nüüd heitke see kasutu sulane välja pimedusse, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.“
31 Wakati Mwana wa Adamu atakapokuja katika utukufu wake, na malaika wote pamoja naye, ndipo atakapokaa juu ya kiti chake cha utukufu.
Aga kui inimese Poeg tuleb oma hiilguses ja kõik inglid koos temaga, siis istub ta oma suursugusele troonile.
32 Mataifa yote yatakusanyika mbele zake, naye atawatenganisha watu, kama vile mchungaji anavyowatenganisha kondoo na mbuzi.
Kõik tuuakse tema ette. Ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad kitsedest.
33 Atawaweka kondoo mkono wake wa kuume, bali mbuzi atawaweka mkono wa kushoto.
Ta paneb lambad oma paremale käele ja kitsed vasakule käele.
34 Kisha mfalme atawaambia wale walio mkono wake wa kulia, 'Njoni, mliobarikiwa na Baba yangu, urithini ufalme ulioandaliwa kwa ajili yenu tangu kuwekwa msingi wa ulimwengu.
Siis ütleb kuningas neile, kes on tema paremal käel: „Tulge siia, mu Isa õnnistatud, ja pärige kuningriik, mis on teile valmistatud maailma algusest peale.
35 Kwa kuwa nilikuwa na njaa na mlinipa chakula; Nilikuwa mgeni na mlinikaribisha;
Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa. Mul oli janu ja te andsite mulle juua. Ma olin võõras ja te kutsusite mu sisse.
36 Nilikuwa uchi, na mlinivika nguo; Nilikuwa mgonjwa na mkanitunza; Nilikuwa kifungoni na mkaniijia.'
Ma olin alasti ja te riietasite mind. Ma olin haige ja te hoolitsesite minu eest. Ma olin vangis ja te külastasite mind.“
37 Ndipo wenye haki watamjibu na kumwambia, 'Bwana, lini tulikuona ukiwa na njaa, na kukulisha? Au una kiu na tukakupa maji?
Siis need, kes on temast paremal, vastavad: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind?
38 Na lini tulikuona ukiwa mgeni, na tukakukaribisha? Au ukiwa uchi na tukakuvisha nguo?
Millal nägime sind võõrana ja kutsusime sind sisse või alasti ja riietasime sind?
39 Na lini tulikuona ukiwa mgonjwa, au katika kifungo, na tukakujia?
Millal nägime sind haigena või vangis ja külastasime sind?“
40 Na mfalme atawajibu na kuwaambia, 'Kweli nawaambia, mlichotenda hapa kwa mmoja wa ndugu zangu wadogo, mlinitendea mimi.'
Kuningas lausub neile: „Ma ütlen teile tõtt: mida iganes te tegite ühele neist, kes on kõige tähtsusetumad, seda tegite mulle.“
41 Ndipo atawaambia hao walio mkono wake wa kushoto, 'Ondokeni kwangu, mliolaaniwa, nendeni katika moto wa milele ulioandaliwa kwa ajili ya shetani na malaika zake, (aiōnios )
Samuti pöördub ta nende poole, kes on tema vasakul käel, ja ütleb: „Minge minu juurest ära, te hukkamõistetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradi ja tema inglite jaoks! (aiōnios )
42 kwa sababu nilikuwa na njaa lakini hamkunipa chakula; Nilikuwa na kiu lakini hamkunipa maji;
Sest mul oli nälg ja te ei andud mulle midagi süüa. Mul oli janu ja te ei andnud mulle juua.
43 Nilikuwa mgeni lakini hamkunikaribisha; nikiwa uchi lakini hamkunipa mavazi; nikiwa mgonjwa na nikiwa kifungoni, lakini hamkunitunza.'
Ma olin võõras ja te ei kutsunud mind sisse. Ma olin alasti ja te ei riietanud mind. Ma olin haige ja vangis ja te ei külastanud mind.“
44 Ndipo wao pia watamjibu na kusema, 'Bwana, lini tulikuona ukiwa na njaa, au una kiu, au u mgeni, au ukiwa uchi, au ukiwa mgonjwa, au ukiwa mfungwa, na hatukukuhudumia?
Siis vastavad ka nemad: „Issand, millal me nägime sind näljase või janusena, võõrana või alasti, haigena või vangis, ega hoolitsenud sinu eest?“
45 Kisha atawajibu na kusema, 'Kweli nawaambia, kile ambacho hamkutenda kwa mmoja wa hawa wadogo, hamkunitendea mimi.'
Siis kostab ta neile: „Ma ütlen teile tõtt: mida iganes te ei teinud ühele neist, kes on kõige tähtsusetumad, seda ei teinud te mulle.“
46 Hawa watakwenda katika adhabu ya milele bali wenye haki katika uzima wa milele.” (aiōnios )
Nad lähevad ära igavesse hukkamõistu, aga need, kes on head, lähevad igavesse ellu.“ (aiōnios )