< 2 Samweli 3 >
1 Vita kati ya nyumba ya Sauli na nyumba ya Daudi vilidumu kwa muda mrefu. Daudi akaendelea kuwa imara zaidi na zaidi, wakati nyumba ya Sauli iliendelea kudhoofika zaidi na zaidi.
Il se fit donc une longue guerre entre la maison de Saül et la maison de David. David s’avançant, et toujours plus fort que lui-même, mais la maison de Saül décroissant de jour en jour.
2 Wana walizaliwa kwa Daudi huko Hebroni: Mzaliwa wake wa kwanza alikuwa Amnoni mwana wa Ahinoamu wa Yezreeli;
Et des fils naquirent à David à Hébron; et son premier-né fut Amnon, d’Achinoam la Jezraélite;
3 mzaliwa wake wa pili alikuwa Danieli mwana wa Abigaili, mjane wa Nabali wa Karmeli; wa tatu, Absalomu mwana wa Maaka, binti Talmai mfalme wa Geshuri;
Et après lui Chéleab d’Abigaïl, femme de Nabal du Carmel; puis le troisième, Absalom, fils de Maacha, fille de Tholmaï, roi de Gessur;
4 wa nne, Adoniya mwana wa Hagithi; wa tano, Shefatia mwana wa Abitali;
Ensuite le quatrième, Adonias, fils d’Haggith, et le cinquième, Saphathia, fils d’Abital;
5 wa sita, Ithreamu mwana wa Egla, mkewe Daudi. Hawa ndio waliozaliwa kwa Daudi huko Hebroni.
Et le sixième, Jéthraam d’Egla, femme de David; ceux-là naquirent à David à Hébron.
6 Wakati wa vita kati ya nyumba ya Sauli na nyumba ya Daudi, Abneri alikuwa anajiimarisha katika nafasi yake kwenye nyumba ya Sauli.
Lors donc que la guerre était entre la maison de Saül et la maison de David, Abner, fils de Ner, gouvernait la maison de Saül.
7 Basi Sauli alikuwa amekuwa na suria, jina lake Rispa binti wa Aiya. Naye Ish-Boshethi akamwambia Abneri, “Kwa nini umekutana kimwili na suria wa baba yangu?”
Mais Saül avait eu une femme du second rang, du nom de Respha, fille d’Aïa. Et Isboseth dit à Abner:
8 Abneri akakasirika sana kwa sababu ya kile Ish-Boshethi alichosema, naye akamjibu, “Je, mimi ni kichwa cha mbwa, kwa upande wa Yuda? Siku hii ya leo mimi ni mtiifu kwa nyumba ya baba yako Sauli, kwa jamaa yake na rafiki zake. Sijakukabidhi kwa Daudi, lakini bado unanilaumu kwa kosa la kuhusika na huyu mwanamke!
Pourquoi t’es-tu approché de la femme du second rang de mon père? Abner, très irrité à cause des paroles d’Isboseth, répondit: Est-ce que je suis une tête de chien, moi l’adversaire de Juda aujourd’hui, qui ai fait miséricorde à la maison de Saül, ton père, à ses frères et à ses proches, et qui ne t’ai point livré aux mains de David, tandis que toi, tu as recherché aujourd’hui contre moi ce que tu aurais à reprendre au sujet de cette femme?
9 Mungu na amshughulikie Abneri, tena kwa ukali, ikiwa sitafanya kwa ajili ya Daudi kile Bwana alichomwahidi kwa kiapo,
Que Dieu fasse ceci à Abner, et qu’il lui ajoute cela, si je n’agis pas avec David, comme le Seigneur lui a juré,
10 na kuuhamisha ufalme kutoka kwenye nyumba ya Sauli na kuimarisha kiti cha ufalme cha Daudi juu ya Israeli na Yuda kuanzia Dani mpaka Beer-Sheba.”
Afin que le royaume soit transféré de la maison de Saül, et que le trône de David soit élevé sur Israël et sur Juda, depuis Dan jusqu’à Bersabée.
11 Ish-Boshethi hakuthubutu kusema neno jingine kwa Abneri, kwa sababu alimwogopa Abneri.
Et il ne put rien répondre à Abner, parce qu’il le craignait.
12 Ndipo Abneri akatuma wajumbe kwa niaba yake kwa Daudi, kumwambia, “Nchi hii ni ya nani? Fanya mapatano na mimi, nami nitakusaidia kuiweka Israeli yote juu yako.”
Abner envoya donc des messagers à David de sa part, disant: À qui est la terre? et pour dire: Fais amitié avec moi, et ma main sera avec toi, et je ramènerai à toi tout Israël.
13 Daudi akasema, “Vyema, nitafanya mapatano nawe. Lakini nahitaji jambo moja kwako: Usije mbele yangu mpaka umemleta Mikali binti Sauli wakati utakapokuja kuniona.”
David répondit: Très bien; moi je ferai amitié avec toi, mais je demande de toi une seule chose, disant: Tu ne verras point ma face, avant que tu aies amené Michol, fille de Saül; car c’est ainsi que tu viendras et me verras.
14 Kisha Daudi akapeleka wajumbe kwa Ish-Boshethi mwana wa Sauli, kudai, “Nipe Mikali mke wangu, ambaye nilimposa mwenyewe kwa mahari ya magovi 100 ya Wafilisti.”
David ensuite envoya des messagers à Isboseth, fils de Saül, disant: Rends-moi ma femme Michol, que j’ai épousée pour cent prépuces de Philistins.
15 Kwa hiyo Ish-Boshethi akatoa amri kwamba Mikali achukuliwe kutoka kwa Paltieli mumewe, mwana wa Laishi.
Isboseth donc envoya, et l’enleva à son mari, Phaltiel, fils de Laïs.
16 Hata hivyo, mumewe alikwenda pamoja naye, akilia nyuma ya mkewe njia yote hadi Bahurimu. Ndipo Abneri akamwambia Paltieli, “Rudi nyumbani!” Kwa hiyo akarudi.
Et son mari la suivait, pleurant, jusqu’à Bahurim; et Abner lui dit: Va, et retourne-t’en. Et il s’en retourna.
17 Abneri akafanya shauri pamoja na wazee wa Israeli, akasema, “Muda mrefu mmetaka kumfanya Daudi mfalme wenu.
Abner adressa aussi la parole aux anciens d’Israël, disant: Tant hier qu’avant-hier, vous cherchiez David, pour qu’il régnât sur vous.
18 Sasa fanyeni hivyo! Kwa maana Bwana alimwahidi Daudi akisema, ‘Kwa kupitia Daudi mtumishi wangu nitawaokoa watu wangu Israeli kutoka mikononi mwa Wafilisti na kutoka mikononi mwa adui zako wote.’”
Maintenant donc agissez, puisque le Seigneur a parlé à David, disant: C’est par la main de mon serviteur David que je sauverai mon peuple Israël de la main des Philistins, et devions ses ennemis.
19 Pia Abneri mwenyewe akazungumza na kabila la Benyamini. Kisha akaenda mpaka Hebroni kumwambia Daudi kila kitu ambacho Israeli na nyumba yote ya Benyamini walichotaka kufanya.
Abner parla aussi à la tribu de Benjamin. Et il s’en alla pour dire à David à Hébron, tout ce qui avait paru bon à Israël et à tout Benjamin.
20 Wakati Abneri aliyekuwa na watu ishirini pamoja naye, alipokuja kwa Daudi huko Hebroni, Daudi akamwandalia karamu pamoja na watu wake.
Et il vint vers David à Hébron avec vingt hommes; et David fit à Abner, et à ses hommes qui étaient venus avec lui, un festin.
21 Ndipo Abneri akamwambia Daudi, “Niache niende mara moja nikakusanye Israeli yote kwa ajili ya mfalme bwana wangu, ili waweze kufanya mapatano na wewe, ili kwamba uweze kutawala juu ya yote yale ambayo moyo wako unaonea shauku.” Basi Daudi akamuaga Abneri, naye akaenda kwa amani.
Et Abner dit à David: Je me lèverai, afin que j’assemble près de vous, mon seigneur le roi, tout Israël, et que je fasse avec vous alliance, et que vous régniez sur tous, comme votre âme le désire. Lors donc que David eut reconduit Abner, et que celui-ci s’en fut allé en paix,
22 Wakati huo huo, watu wa Daudi na Yoabu walirudi kutoka kwenye kushambulia, nao wakarudi na nyara nyingi mno. Lakini Abneri hakuwa tena pamoja na Daudi huko Hebroni, kwa sababu Daudi alikuwa amemruhusu aende zake, naye akaenda kwa amani.
Aussitôt les serviteurs de David et Joab vinrent, après avoir taillé en pièces des voleurs, et avec un très grand butin; mais Abner n’était pas avec David à Hébron, parce que déjà il l’avait quitté, et qu’il était parti en paix.
23 Yoabu na askari wote aliokuwa nao walipowasili, aliambiwa kwamba Abneri mwana wa Neri alikuwa amekuja kwa mfalme na kwamba mfalme alikuwa amemruhusu aende zake, na kwamba alikwisha ondoka kwa amani.
Et Joab et toute l’armée qui était avec lui vinrent après; c’est pourquoi la nouvelle fut portée à Joab par des gens qui racontèrent: Abner, fils de Ner, est venu près du roi, et le roi l’a renvoyé, et il s’en est allé en paix.
24 Basi Yoabu alikwenda kwa mfalme na kumwambia, “Ni nini hiki ulichofanya? Tazama, Abneri alikuja kwako. Kwa nini ukamwacha aende? Sasa amekwenda!
Et Joab entra chez le roi, et dit: Qu’avez-vous fait? Voilà qu’Abner est venu vers vous; pourquoi l’avez-vous renvoyé, et qu’il s’en est allé, et s’est retiré?
25 Wajua Abneri mwana wa Neri alikuja kukudanganya na kuchunguza nyendo zako na kupata kila kitu unachokifanya.”
Ignorez-vous qu’Abner, fils de Ner, n’est venu vers vous que pour vous tromper, et pour savoir votre sortie et votre entrée, et connaître tout ce que vous faites?
26 Ndipo Yoabu akamwacha Daudi na kutuma wajumbe wamfuate Abneri, nao wakamrudisha kutoka kisima cha Sira. Lakini Daudi hakufahamu jambo hili.
C’est pourquoi Joab, étant sorti d’avec David, envoya des messagers après Abner, et le fit revenir de la citerne de Sira, David l’ignorant.
27 Basi Abneri aliporudi Hebroni, Yoabu akamchukua kando ndani ya lango, kama vile kuzungumza naye faraghani. Ili kulipiza kisasi damu ya nduguye Asaheli, Yoabu akamchoma mkuki tumboni palepale, naye akafa.
Et lorsqu’Abner fut retourné à Hébron, Joab l’amena à part au milieu de la porte, pour lui parler, en trahison, et là il le frappa dans l’aîne, et il le tua pour venger la mort d’Asaël, son frère.
28 Baadaye, Daudi aliposikia kuhusu jambo hili, akasema, “Mimi na ufalme wangu kamwe hatuna hatia mbele za Bwana kuhusu damu ya Abneri mwana wa Neri.
Lorsque David eut appris ce qui s’était passé, il dit: Je suis innocent, moi et mon royaume à jamais devant le Seigneur, du sang d’Abner, fils de Ner;
29 Damu yake na iwe juu ya kichwa cha Yoabu na juu ya nyumba yote ya baba yake! Kamwe asikosekane yeyote katika nyumba ya Yoabu mwenye kidonda chenye usaha, au ukoma au mwenye kuegemea fimbo au aangukaye kwa upanga au kupungukiwa na chakula.”
Mais qu’il retombe sur la tête de Joab et sur toute la maison de son père; et que ne manque point dans la maison de Joab quelqu’un ayant la gonorrhée, quelqu’un infecté de la lèpre, quelqu’un tenant le fuseau, quelqu’un tombant sous le glaive, et quelqu’un dépourvu de pain.
30 (Yoabu na Abishai ndugu yake walimuua Abneri kwa sababu alikuwa amemuua Asaheli ndugu yao katika vita huko Gibeoni.)
Ainsi Joab et Abisaï, son frère, tuèrent Abner, parce qu’il avait tué Asaël, leur frère, à Gabaon, dans le combat.
31 Kisha Daudi akamwambia Yoabu na watu wote aliokuwa pamoja nao, “Rarueni nguo zenu na mvae nguo za gunia na mtembee mkiomboleza mbele ya Abneri.” Mfalme Daudi mwenyewe akatembea nyuma ya jeneza.
David donc dit à Joab et à tout le peuple qui était avec lui: Déchirez vos vêtements, ceignez-vous de sacs, et pleurez aux funérailles d’Abner: or, le roi David suivait le cercueil.
32 Wakamzika Abneri huko Hebroni, naye mfalme akalia kwa sauti kwenye kaburi la Abneri. Pia watu wote wakalia.
Et lorsqu’on eut enseveli Abner à Hébron, David leva sa voix et pleura sur le tombeau d’Abner; et tout le peuple aussi pleura.
33 Mfalme akaimba ombolezo hili kwa ajili ya Abneri: “Je, ilipasa Abneri afe kama afavyo mpumbavu?
Et le roi se lamentant, et pleurant Abner, dit: Ce n’est nullement comme ont coutume de mourir les lâches, qu’est mort Abner.
34 Mikono yako haikufungwa, miguu yako haikufungwa pingu. Ulianguka kama yeye aangukaye mbele ya watu waovu.” Nao watu wote wakamlilia tena.
Tes mains n’ont pas été liées, et tes pieds n’ont pas été chargés de fer; mais comme on a coutume de tomber devant des fils d’iniquité, ainsi tu es tombé. Alors tout le peuple redoubla de pleurs sur lui.
35 Kisha watu wote wakaja kumsihi Daudi ale chochote kulipokuwa kungali bado mchana; lakini Daudi akaapa, akisema, “Mungu na anishughulikie, tena kwa ukali, kama nikionja mkate au kitu kingine chochote kabla ya jua kutua!”
Et lorsque toute la multitude fut venue pour prendre de la nourriture avec David, le jour étant encore brillant, David jura, disant: Que Dieu me fasse ceci, et qu’il ajoute cela, si avant le coucher du soleil je goûte du pain ou de quelque autre chose!
36 Watu wote wakaona hilo nao ikawapendeza; naam, kila kitu mfalme alichofanya kiliwapendeza.
Et tout le peuple entendit, et ils agréèrent tout ce que le roi fit en la présence de tout le peuple.
37 Kwa hiyo siku ile watu wote na Israeli yote wakajua kwamba mfalme hakushiriki katika mauaji ya Abneri mwana wa Neri.
Et toute la multitude connut, et tout Israël en ce jour-là, qu’il n’avait pas été décidé par le roi qu’Abner, fils de Ner. serait tué.
38 Kisha mfalme akawaambia watu wake, “Je, hamfahamu kwamba mkuu na mtu mashuhuri ameanguka katika Israeli leo?
Le roi dit aussi à ses serviteurs: Est-ce que vous ignorez qu’un prince et un grand est tombé aujourd’hui en Israël?
39 Nami leo ingawa ni mfalme mpakwa mafuta, mimi ni dhaifu, nao hawa wana wa Seruya wananizidi nguvu. Bwana na amlipize mtenda maovu sawasawa na matendo yake maovu!”
Pour moi, je suis encore faible, quoique oint roi; mais les fils de Sarvia sont durs pour moi: que le Seigneur rende à celui qui fait le mal, selon sa malice.