< Hechos 9 >

1 Y Saulo aun resoplando amenazas y muerte contra los discípulos del Señor, vino al sumo sacerdote,
Gene mobhago a Shauli bhatendaga punda kujogoya bhalikwabhulaganga bhaajiganywa bha Bhakulungwa. Gubhapite ku Bhakulungwa Bhaabhishila,
2 Y demandó de él cartas para Damasco a las sinagogas, para que si hallase algunos de este camino, varones o mujeres, los trajese presos a Jerusalem.
gubhajujile bhapegwe bhaluwa ja lumanyio nnyumba ya jujila Nnungu ya shiyaudi kwene ku Dameshiki, nkupinga bhaaimanangaga bhanabhalume eu bhanabhakongwe bhakagulanga Mpanda gwa a Yeshu, bhaakamulanje bhajienabhonji ku Yelushalemu.
3 Y yendo por el camino, aconteció que llegó cerca de Damasco, y súbitamente le cercó un resplandor de luz del cielo.
Ikabheje bhali mumpanda tome na ika ku Dameshiki, shangupe shilangaya kopoka kunnungu shikwamulishilaga mmbali yowe.
4 Y cayendo en tierra, oyó una voz que le decía: Saulo, Saulo, ¿por qué me persigues?
Gubhagwile pai gubhapilikene lilobhe lilikwabhalanjila, “Shauli! Shauli! Pakuti unamboteka?”
5 Y él dijo: ¿Quién eres, Señor? Y el Señor dijo: Yo soy Jesús a quien tú persigues: dura cosa te es dar coces contra el aguijón.
A Shauli gubhabhushiye, “Mmakulungwa, mmwe agani?” Gubhajangwilwe, “Nne a Yeshu nkumbotekajo.
6 Y él temblando y asombrado, dijo: Señor, ¿qué quieres que yo haga? Y el Señor le dijo: Levántate, y entra en la ciudad; y te se dirá lo que debes hacer.
Ikabheje nnaino ujime, ujende kunnjini kweneko shiubhalanjilwe shiupinjikwa kutenda.”
7 Y los varones que iban con él, se pararon atónitos, oyendo a la verdad la voz, mas no viendo a nadie.
Bhandunji bhalongenenje na a Shauli bhala, gubhajimingenenje ilili, bhakakwetenjeje shabheleketa, lilobhe lila bhalipilikenenje ikabheje bhangammonanga abheleketaga.
8 Entonces Saulo se levantó de tierra, y abriendo los ojos no veía a nadie; mas llevándole por la mano, le metieron en Damasco.
A Shauli gubhajimi, bhakabhalakuleje meyo bhangashibhona shindu shoshowe, kwa nneyo bhandunji bhala gubhaakamwilenje nkono nikwalongoya mpaka kunjini ku Dameshiki.
9 Y estuvo tres días sin ver; y no comió, ni bebió.
A Shauli gubhatemi mobha gatatu gwangali lola, gene mobhago bhangalya wala kung'wa shoshowe.
10 Y había un discípulo en Damasco, llamado Ananías, al cual el Señor dijo en visión: Ananías. Y él respondió: He aquí estoy, Señor.
Bhai, ku Dameshiki kula ashinkupagwa nkujiganywa jumo ashemwaga a Anania. Bhakulungwa gubhammalanjile nng'agamii “a Anania!” A Ananiya gubhajitishe, “Nne apano, Mmakulungwa.”
11 Y el Señor le dijo: Levántate, y vé a la calle, que se llama la Derecha, y busca en casa de Júdas a Saulo, llamado el de Tarso; porque, he aquí, él ora:
Bhakulungwa gubhaabhalanjile, “Nnjabhule nnjende kumpanda ushemwa Mpanda gwa Goloka mpaka kunyumba ja a Yuda nkaabhushishiye bhandu bha ku Tasho bhaashemwa a Shauli, nnaino bhanajuga Nnungu,
12 Y ha visto en visión a un varón llamado Ananías, que entra, y le pone la mano encima para que reciba la vista.
na bhalabho a Shauli ng'agamii bhashinkwaabhona bhandu bhashemwa a Anania bhalijinjila nnyumba nikwaabhishila makono nkupinga bhalole kabhili.”
13 Entonces Ananías respondió: Señor, he oído decir a muchos de este varón, cuantos males ha hecho a tus santos en Jerusalem;
Ikabheje a Anania gubhajangwile, “Mmakulungwa, njipilikana kubhandu bhabhagwinji ngani jangali jambone ja bhene bhandubho, ga ibhaatendangaga bhandu bha Ukonjelo bhenu ku Yelushalemu.
14 Y aun aquí tiene facultad de los príncipes de los sacerdotes para atar a todos los que invocan tu nombre.
Na bhashikwiya apano bhabhapegwe amuli kukopoka kubhakulungwanji bha bhaabhishila ja kwaakamulanga bhakunkulupalilanga mmwe a Yeshu.”
15 Y le dijo el Señor: Vé; porque vaso escogido me es éste, para que lleve mi nombre en presencia de los Gentiles, y de reyes, y de los hijos de Israel.
Ikabheje Bhakulungwa gubhaabhalanjile, “Nnjendepe, pabha njikwaagula bhabhe bhatumishi bhangu, bhapite lunguya lina lyangu kubhandunji bha ilambo ina na kubhanangulungwa bhabhonji na ku bha Ishilaeli.
16 Porque yo le mostraré cuán grandes cosas le es menester que padezca por mi nombre.
Nne namwene shinaalanguye shibhapinga potekwa kwa ligongo lya lina lyangu.”
17 Ananías entonces fue, y entró en la casa; y poniéndole las manos encima, dijo: Saulo, hermano, el Señor, a saber, Jesús, que te apareció en el camino por donde venías, me ha enviado para que recibas la vista, y seas lleno del Espíritu Santo.
Bhai, a Anania gubhapitejinjila nnyumbamo. Kungai gubhaabhishile makono a Shauli, gubhashite, “Apwanga a Shauli, Bhakulungwa a Yeshu bhankoposhele mumpanda nnikwiya apano, bhashinduma nimmishile makono nkupinga nnole kabhili na nngumbaywe naka Mbumu jwa Ukonjelo.”
18 Y al instante le cayeron de los ojos como escamas, y recibió luego la vista; y levantándose fue bautizado.
Shangupe indu mbuti ipande ikugwaga kukopoka mmeyo ga a Shauli, gubhalolile kabhili, gubhajimi gubhabhatishwe.
19 Y cuando hubo comido, fue confortado. Y estuvo Saulo con los discípulos que estaban en Damasco, por algunos días.
Bhakalyeje shalya gubhakwete mashili kabhili. A Shauli gubhatemi ku Dameshiki mobha gashoko na bhaajiganywa bhapalinji pepala.
20 Y luego en las sinagogas predicaba a Cristo, que éste es el Hijo de Dios.
Shangupe gubhatandwibhe kulunguya nnyumba ya jujila Nnungu kuti, a Yeshu Bhanabhabho a Nnungu.
21 Mas todos los que le oían estaban atónitos, y decían: ¿No es éste el que asolaba en Jerusalem a los que invocaban este nombre; y a eso vino acá para llevarlos atados a los príncipes de los sacerdotes?
Bhandu bhowe bhaapilikenenje gubhakanganigwenje, gubhashitenje, “Bhuli, bhenebha nngabha bhaabhulegenje bhakwaakulupalilanga a Yeshu ku Yelushalemu? Bhashinkwiya apano bhatumbilile kukwakamulanga bhene bhandunjibho nkupinga bhaapelekanje ku bhakulungwanji bha bhaabhishila!”
22 Empero Saulo mucho más se esforzaba, y confundía a los Judíos que moraban en Damasco demostrando que éste es el Cristo.
A Shauli gubhapundile kukola mashili na bhalikong'ondela kuti a Yeshu ni a Kilishitu, Bhayaudi bha ku Dameshiki gubhakanganigwenje kwa kaje.
23 Y pasados muchos días, acordaron juntos los Judíos de matarle.
Gakapiteje mobha gamagwinji, Bhayaudi gubhaimenenje nkuloleya mwa kwabhulajila a Shauli.
24 Mas las asechanzas de ellos fueron entendidas de Saulo: y ellos guardaban las puertas de día y de noche, para matarle.
Ikabheje a Shauli gubhapilikene malobhe gala. Bhandu bhatendaga kwaajubhililanga shilo na mui mmilango ja jinjilila nshilambomo, nkupinga bhaabhulaganje.
25 Entonces los discípulos, tomándole de noche, le bajaron por el muro metido en una espuerta.
Ikabheje malanga ga shilo bhaajiganywa bhabho gubhaatolilenje, gubhaatuluyenje pai nshikapu shashikulungwa kupitila likumba lya lugwani.
26 Y como Saulo vino a Jerusalem, tentaba de juntarse con los discípulos; mas todos tenían miedo de él, no creyendo que era discípulo.
A Shauli bhakaisheje ku Yelushalemu gubhalinjile kwiilunda munkumbi gwa bhaajiganywa bhala ikabheje, bhowe gubhaajogopenje na jwakwa akulupalile kuti nabhalabho bhashibha bhaajiganywa.
27 Entonces Barnabás, tomándole, le trajo a los apóstoles; y les contó, como había visto al Señor en el camino, y que él le había hablado, y como en Damasco había hablado animosamente en el nombre de Jesús.
Penepo a Bhanabha gubhaishe kukwaatola a Shauli, gubhaapeleshe kwa ashimitume na gubhatalashiye, a Shauli shibhashite kwaabhona Bhakulungwa nikunguluka nabho. Na kabhili gubhalugwile ga a Shauli kulunguya ku Dameshiki gwangali bhoga kwa lina lya a Yeshu.
28 Y estaba con ellos, entrando y saliendo en Jerusalem.
Bhai, a Shauli gubhatemi nabhonji, bhaliowa pa Yelushalemu powe pita lunguya lilobhe lya a Nnungu gwangali lipamba kwa lina lya a Yeshu.
29 Y hablaba animosamente en el nombre del Señor Jesús, y disputaba con los Griegos; mas ellos procuraban de matarle.
Na kabhili bhatendaga taukangana na Bhayaudi bhabheleketangaga Shigiliki, na gubhalinjilenje kwaabhulaga.
30 Lo cual como los hermanos entendieron, le acompañaron hasta Cesarea, y le enviaron a Tarso.
Bhaajiganywa bhala bhakapilikananjeje genego, gubhaatolilenje a Shauli, gubhaapelekenje ku Kaishalia, gubhaaleshilenje bhajende ku Tasho.
31 Las iglesias entonces por toda Judea, y Galilea, y Samaria, tenían paz, y eran edificadas; y andando en el temor del Señor, y en el consuelo del Espíritu Santo eran multiplicadas.
Gene mobhago bhandunji bha a Nnungu gubhatemingenenje kwa ulele, kutandubhila ku Yudea na ku Galilaya na ku Shamalia. Bhandunji bha a Nnungu gubhapundilenje kujenjesheka akuno bhalishimilikwanga na bhalikwaajogopanga a Nnungu bhalitagwanga ntima naka Mbumu jwa Ukonjelo.
32 Y aconteció, que Pedro andando por todas partes, vino también a los santos que habitaban en Lidda.
A Petili bhali nkujima jima kila mmbali gubhaishe kubhandunji bha ukonjelo bhatamanganaga ku Lida.
33 Y halló allí a uno que se llamaba Enéas, que había ya ocho años que estaba en cama, que era paralítico.
Kweneko gubhanng'imene mundu jumo ashemwaga a Ainea, jwenejo kwa yaka nng'ano na itatu akakombolaga kushoka pashinanda kwa ligongo lya poloka.
34 Y le dijo Pedro: Enéas, Jesu Cristo te sana: levántate, y hazte tu cama. Y luego se levantó.
Bhai, a Petili gubhaabhalanjile, “A Ainea, a Yeshu Kilishitu bhanakunnamya. Njumushe, ntandishe shinanda shenu.” Shangupe, a Ainea gubhajimi.
35 Y viéronle todos los que habitaban en Lidda y en Sarona, los cuales se convirtieron al Señor.
Bhashilambo bhowe bha ku Lida na ku Shaloni bhakaabhonanjeje a Ainea, gubhaatendebhushilenje Bhakulungwa.
36 Y había en Joppe una discípula llamada Tabita, que interpretado, quiere decir Dórcas. Esta era llena de buenas obras, y de limosnas que hacía.
Bhashinkupagwa bhaajiganywa bhamo bhakongwe ku Yapa bhashemwaga a Tabhita, kwa Shigiliki a Dolikashi, malombolelo gakwe, mbala. Bhene bhakongwebho bhatendaga tenda ya uguja na mobha gowe bhatendaga kwaajangutilanga bhaalaga.
37 Y aconteció en aquellos días, que enfermando, murió; la cual después de lavada, la pusieron en un cenadero.
Gene mobhago bhakulwalaga, gubhawile. Bhandunji gubhakundilenje maiti gabho, gubhagagonekenje kukati jaliji kugolopa.
38 Y como Lidda estaba cerca de Joppe, los discípulos, oyendo que Pedro estaba allí, le enviaron dos varones, rogándo le: No te detengas de venir a nosotros.
Na pabha ku Yapa kwangatalikangana kaje na ku Lida, kwa nneyo bhaajiganywa bhakapilikananjeje kuti a Petili kubhali ku Lida, gubhaatumilenje bhantenga bhabhili bhakalugulanje kuti, “Shangu nnjiye kunngwetu.”
39 Pedro entonces levantándose, vino con ellos. Y como llegó, le llevaron al cenadero, y se le presentaron todas las viudas, llorando y mostrándole las túnicas y los vestidos que Dórcas hacía, cuando estaba con ellas.
Bhai, a Petili gubhajabhwile gubhalongene nabhonji. Bhakaisheje gubhapelekwe kugolopa mpaka kukati kula. Kweneko bhanabhakongwe bhabhagwinji bhashitenga gubhaatimbililenje a Petili bhaligutanga akuno bhalikwaalanguyanga magauni na nngubho ibhaalayaga a Dolikashi pubhaliji bhakoto.
40 Entonces echados fuera todos, Pedro puesto de rodillas, oró; y vuelto al cuerpo, dijo: Tabita, levántate. Y ella abrió los ojos; y viendo a Pedro, se sentó.
A Petili gubhaakopoyenje palanga bhandu bhowe, gubhatindibhele, gubhajujile Nnungu. Kungai gubhagatendebhushile maiti gala gubhashite, “A Tabhita, nnjumushe.” Nabhalabho gubhabhalakwile meyo na bhakaabhoneje a Petili gubhajinwishe nitama.
41 Y dándole él la mano, la levantó: entonces llamando a los santos y a las viudas, la presentó viva.
A Petili gubhaakamwile nkono nikwaajinula, kungai gubhaashemilenje bhandunji bha ukonjelo na bhashitenga bhala, gubhaakamuyenje bhali bhabhakoto.
42 Esto fue conocido por toda Joppe; y creyeron muchos en el Señor.
Jene nganijo gujishumile mmbali yowe ya ku Yapa na bhandunji bhabhagwinji bhakwaakulupalilangaga Bhakulungwa.
43 Y aconteció que se quedó muchos días en Joppe, en casa de un cierto Simón curtidor.
A Petili gubhatemi mobha gashoko ku Yapa, ku bhandu bhamo bhabhamba mapende lina lyabho a Shimoni.

< Hechos 9 >