< San Mateo 5 >
1 Al ver las multitudes, subió al monte. Cuando se sentó, sus discípulos se acercaron a él.
Yesu pakagawoniti mapinga ga wantu, kakweniti kulugongu, kalivagiti pasi. Wafundwa wakuwi walivagiti pawamzyengeta,
2 Abrió la boca y les enseñó, diciendo,
na Yomberi kanjiti kuwafunda.
3 “Benditos sean los pobres de espíritu, porque de ellos es el Reino de los Cielos.
“Mbaka ya woseri yawawera wahushu wa shirohu, Toziya Ufalumi wa mpindi ndo wawu!
4 Benditos sean los que lloran, porque serán consolados.
Mbaka kwa woseri yawawera na hinginiku, Toziya Mlungu hakawazyangizyangi!
5 Benditos sean los gentiles, porque ellos heredarán la tierra.
Mbaka kwa woseri yawawera wapoli, Toziya hawayihali isi.
6 Dichosos los que tienen hambre y sed de justicia, porque se llenarán.
Mbaka kwa woseri yawawera na njala na yimiluwa ya kutenda gakafira Mlungu, Mlungu hakawayukutiziyi!
7 Benditos sean los misericordiosos, porque obtendrán misericordia.
Mbaka kwa woseri yawawera na lusungu kwa wamonga, Mlungu hakawawoneri lusungu womberi!
8 Benditos sean los puros de corazón, porque verán a Dios.
Mbaka kwa woseri yawamfira Mlungu kwa myoyu yawu yoseri, Womberi hawamwoni Mlungu!
9 Benditos sean los pacificadores, porque serán llamados hijos de Dios.
Mbaka kwa woseri yawajega ponga, Mlungu hakawashemi wana wakuwi!
10 Benditos sean los que han sido perseguidos por causa de la justicia, porque de ellos es el Reino de los Cielos.
“Mbaka kwa woseri yawatabika toziya yakutenda gakafira Mlungu, Ufalumi wa kumpindi ndo gwawu!
11 “Benditos sean sois cuando os reprochen, os persigan y digan toda clase de mal contra vosotros con falsedad, por mi causa.
“Mbaka mwenga wantu pawawigilanga na kuwazulumu na kuwatendera madoda ga ntambu zoseri toziya mwenga munjimila neni.
12 Alegraos y regocijaos, porque vuestra recompensa es grande en el cielo. Porque así persiguieron a los profetas que os precedieron.
Mwenga mnemeli na kusekelera toziya mafupu genu ndo makulu kumpindi kwa Mlungu. Hangu ndo ntambu yawalikaliti wambuyi wa makashu wa Mlungu pamberi pa mwenga.
13 “Vosotros sois la sal de la tierra; pero si la sal ha perdido su sabor, ¿con qué se salará? Entonces no sirve para nada, sino para ser arrojada y pisoteada por los hombres.
“Mwenga mulifana gambira munu gwa pasipanu. Kumbiti munu pagwasa unoga wakuwi, kwahera njira yingi yakugutenda gunogi kayi. Hapeni gufayi, su hawagwasi kunja na wantu hawagutimbangi.
14 Vosotros sois la luz del mundo. Una ciudad situada en una colina no se puede ocultar.
“Mwenga ndo langala ya pasipanu! Lushi lwa walunyawiti mulugongu hapeni lulififi.
15 Tampoco se enciende una lámpara y se pone debajo de una cesta de medir, sino sobre un candelero; y brilla para todos los que están en la casa.
“Kwahera wantu yawawasha shikoloboyi na kushigubikira na shiwiga, badala yakuwi hakashituli pampindi pa shintambi, su kulangala kwakuwi kulangali kwa kila muntu mnumba.
16 Así brille vuestra luz delante de los hombres, para que vean vuestras buenas obras y glorifiquen a vuestro Padre que está en los cielos.
Ntambu ira ayi, langala ya mwenga ilangali mpaka kulongolu kwa wantu, su wagaloli matendu genu gaherepa, wamkwisi Tati gwenu yakawera kumpindi.
17 “No penséis que he venido a destruir la ley o los profetas. No he venido a destruir, sino a cumplir.
“Namulihola handa niza kuwusiya Lilagaliru lya Musa na mafundu ga wambuyi wa Mlungu. Niza ndiri kugawusiya Malagaliru, kumbiti kutenda mafundu gawu gatendeki.
18 Porque de cierto os digo que hasta que pasen el cielo y la tierra, ni una letra mínima ni un trazo de pluma pasarán de la ley, hasta que todo se cumpla.
Nukugambirani nakaka, kumpindi na pasipanu pazipelera, kumbiti hapeni ata shisoweru shididini ama seemu ndidini yavilembitwi Mumalagaliru yiwusiwi, su mpaka mafundu goseri gatendeki.
19 Por lo tanto, el que quebrante uno de estos mandamientos más pequeños y enseñe a otros a hacerlo, será llamado el más pequeño en el Reino de los Cielos; pero el que los cumpla y los enseñe será llamado grande en el Reino de los Cielos.
Su yoseri yakamegi ata lilagaliru limu lididini na kuwafunda wamonga watendi viraa, ayu hakaweri mdidini muufalumi wa kumpindi kwa Mlungu. Kumbiti ulii yakabatira malagaliru na kuwafunda wamonga kutenda viraa, muntu ayu hakaweri mkulu muufalumi wa kumpindi kwa Mlungu.
20 Porque os digo que si vuestra justicia no es mayor que la de los escribas y fariseos, no entraréis en el Reino de los Cielos.
Toziya nukugambirani, handa kumfiriziya Mlungu kwamwenga pakakanka ndiri ulii wa Mafalisayu na wafunda wa Malagaliru, hapeni mwingiri nakamu muufalumi wa kumpindi kwa Mlungu.
21 “Habéis oído que a los antiguos se les dijo: “No matarás”, y que “quien mate correrá peligro de ser juzgado”.
“Mpikaniriti ntambu ya wantu wagona wawagambiriti, ‘Nagulaga! Na yoseri yakalaga hawamtozi.’
22 Pero yo os digo que todo el que se enoje con su hermano sin causa, estará en peligro del juicio. El que diga a su hermano: “¡Raca!”, correrá el peligro del consejo. El que diga: “¡Necio!”, correrá el peligro del fuego de la Gehena. (Geenna )
Kumbiti vinu neni nukugambirani, yoseri yakawera na maya kwa mlongu gwakuwi hawamtozi, yakamzarawu mlongu gwakuwi hawamjegi mumahakama. Na yakamshema mlongu gwakuwi, ‘Mzigizigi’ hakaweri muhatari ya kwingira mumotu gwa Jehanamu. (Geenna )
23 “Por tanto, si estás ofreciendo tu ofrenda en el altar, y allí te acuerdas de que tu hermano tiene algo contra ti,
Su pagulaviya mafupu gaku pashitalawanda sha kutambikira na gulihola gwana ungondu na mlongu gwaku,
24 deja tu ofrenda allí, ante el altar, y sigue tu camino. Primero reconcíliate con tu hermano, y luego ven a ofrecer tu ofrenda.
guleki mafupu gaku pashitalawanda sha kutambikira, guwuyi huti gwakatendi ponga na mlongu gwaku, su gwizi na gulaviyi mafupu gaku kwa Mlungu.
25 Ponte de acuerdo con tu adversario rápidamente mientras estás con él en el camino; no sea que el fiscal te entregue al juez, y el juez te entregue al oficial, y seas echado a la cárcel.
“Gupatani na mstaki gwaku kanongola pamuwera mwankali munjira kugenda kumahakama. Pagutenda ndiri hangu, mstaki gwaku hakakujegi kwa mtoza, nayomberi hakakujegi kwa wanjagila wakutatili mushibetubetu.
26 De cierto te digo que no saldrás de allí hasta que hayas pagado el último centavo.
Nakaka nukugambira, hapeni gulawi mulii mpaka gulipi ligwala lya kumalalira.
27 “Habéis oído que se dijo: “No cometerás adulterio”;
“Mpikanira handa wantu wawagambiriti, ‘Nagutenda uhumba!’
28 pero yo os digo que todo el que mira a una mujer para codiciarla, ya ha cometido adulterio con ella en su corazón.
Su vinu neni nukugambirani, yoseri yakamlola mdala kwa kufira kutenda nayu undiyandiya, muntu ayu katenda kala uhumba mumoyu mwakuwi.
29 Si tu ojo derecho te hace tropezar, sácalo y arrójalo lejos de ti. Porque más te vale que perezca uno de tus miembros que todo tu cuerpo sea arrojado a la Gehenna. (Geenna )
Su, lisu lyaku lya kumliwu palitenda gutendi vidoda, gulikolopoli na kuliyasa kutali! Mbaka nentu kwasa shiwungu shimu sha nshimba yaku, kuliku nshimba yaku yoseri wayasi mumotu gwa Jehanamu. (Geenna )
30 Si tu mano derecha te hace tropezar, córtala y arrójala lejos de ti. Porque más te conviene que perezca uno de tus miembros, que no que todo tu cuerpo sea arrojado a la Gehenna. (Geenna )
Handa liwoku lyaku lya kumliwu litenda gutendi vidoda, gulidumuli na kulyasa kutali! Mbaka nentu gwenga kwasa shiwungu shimu munshimba yaku, kuliku nshimba yaku yoseri kwingira mumotu gwa Jehanamu. (Geenna )
31 “También se dijo: “El que repudie a su mujer, que le dé carta de divorcio”,
“Itakulitwi kala viraa, ‘Yakamleka mdala gwakuwi ifiruwa kampanani malembu ga kumleka.’
32 pero yo os digo que el que repudia a su mujer, salvo por causa de inmoralidad sexual, la convierte en adúltera; y el que se casa con ella estando repudiada, comete adulterio.
Kumbiti neni nukugambirani, yakamupanana mdala gwakuwi malembu ga kumleka, tembera ndiri kwa shitwatira, kamtenda kaweri mndiyandiya, na muntu pakamyuga mdala yawampananiti malembu ga kumleka, katenda uhumba.”
33 “Habéis oído que se dijo a los antiguos: ‘No perjurarás, sino que cumplirás al Señor tus juramentos”,
“Kayi mpikanira handa wantu wagona wawagambiriti, ‘Naguleka kulirapa kwaku, kumbiti gutendi ntambu yagulirapa kwa Mtuwa.’
34 pero yo os digo que no juréis en absoluto: ni por el cielo, porque es el trono de Dios;
Kumbiti neni nukugambirani, nagulirapira kwa ntambu yoseri ilii. Nagulirapira kwa kumpindi, toziya ndo shibanta sha ufalumi sha Mlungu,
35 ni por la tierra, porque es el escabel de sus pies; ni por Jerusalén, porque es la ciudad del gran Rey.
ama mupasipanu, mana ndo shiti shakuwi sha kutulila magulu, ama kwa Yerusalemu toziya ndo lushi lwa Mfalumi mkulu.
36 Tampoco jurarás por tu cabeza, porque no puedes hacer blanco ni negro un solo cabello.
Nagulirapira ata kwa mtuwi gwaku, toziya hapeni guwezi kutenda ata vilii yimu iweri neru ama ntiti.
37 Pero que vuestro “Sí” sea “Sí” y vuestro “No” sea “No”. Todo lo que sea más que esto es del maligno.
Pagutakula ‘Yina’ su iweri ‘Yina’, pagutakula ‘Ndala’ su iweri ‘Ndala’. Shoseri shilii shagutakula kunja na ashi shilawa kwa ulii Shetani.
38 “Habéis oído que se dijo: “Ojo por ojo y diente por diente”.
“Mpikaniriti ntambu yawatakulaga, ‘Lisu kwa lisu na linu kwa linu.’
39 Pero yo os digo que no resistáis al que es malo, sino que al que te golpee en tu mejilla derecha, vuélvele también la otra.
Kumbiti neni nukugambirani, namumwuzilira muntu mdoda. Muntu pakakukoma lisaya lya kumliwu gumleki kakukomi viraa na lya kumshigi.
40 Si alguien te demanda para quitarte la túnica, déjale también el manto.
Muntu pakakujegera kumahakama kafira kalitoli lishati lyaku, gumlekeri viraa na likoti lyaku.
41 El que te obligue a recorrer una milla, ve con él dos.
Na muntu pakakulazimisha kupapa shisanka shakuwi kilumita yimu, gushipapi kilumita mbili.
42 Da al que te pida, y no rechaces al que quiera pedirte prestado.
Muntu yakakuluwa gumpanani, nagumpanana shisogu muntu yakafira kukuwanda shintu.
43 “Habéis oído que se dijo: ‘Amarás a tu prójimo y odiarás a tu enemigo’.
“Mpikanira ntambu yawatakuliti, ‘Guwafiri waganja waku na guwakalaliri wang'ondu waku.’
44 Pero yo os digo: amad a vuestros enemigos, bendecid a los que os maldicen, haced el bien a los que os odian y orad por los que os maltratan y os persiguen,
Kumbiti neni nukugambirani, muwafiri wang'ondu wenu na muwaluwili kwa Mlungu walii yawakuzulumani,
45 para que seáis hijos de vuestro Padre que está en los cielos. Porque él hace salir su sol sobre malos y buenos, y hace llover sobre justos e injustos.
su hamuweri wana wa Tati gwenu kakumpindi. Yomberi kawawalira mshenji wantu wadoda na wantu waheri na kawatowera viraa wantu woseri yawamfiriziya Mlungu na wantu yawamfiriziya ndiri Mlungu.
46 Porque si amáis a los que os aman, ¿qué recompensa tendréis? ¿Acaso no hacen lo mismo los recaudadores de impuestos?
Hashi, Mlungu hakakupanani mafupu ga ntambu gaa pamuwafira hera walii yawawafira mwenga? Ata watola kodi watenda viraa!
47 Si sólo saludáis a vuestros amigos, ¿qué más hacéis vosotros que los demás? ¿Acaso no hacen lo mismo los recaudadores de impuestos?
Handa pamuwalamusiya hera walongu wenu, hashi, mtenda shitwatira sha hera hangu ndiri? Ata wantu yawamumana ndiri Mlungu watenda viraa!
48 Por eso seréis perfectos, como vuestro Padre que está en los cielos es perfecto.
Muweri waheri ntambu yakawera muheri Tati gwenu kakumpindi!