< Maahmaahyadii 26 >
1 Sida wakhtiga kulul aan baraf cad ugu habboonayn, oo wakhtiga beergooyska aan roob ugu habboonayn, Ayaan sharaf nacas ugu habboonayn.
La neige n’est pas de saison en été ni la pluie au temps de la moisson: tout aussi peu les honneurs sont faits pour le sot.
2 Sida shimbir iska wareegaysa iyo sida dabafallaadh iska duulaysa, Ayaan habaarkii sababla'aan ahu cidna ugu dhacayn.
Comme le passereau s’enfuit à tire d’aile et comme s’envole l’hirondelle, ainsi la malédiction gratuite manque son but.
3 Jeedal faras buu ku habboon yahay, dacayna dameer, Ulina dhabarka nacaska.
Le fouet pour le cheval, le licou pour l’âne, et le bâton pour l’épaule du sot.
4 Nacas ha ugu jawaabin sida nacasnimadiisu tahay, Waaba intaasoo aad sidiisa oo kale noqotaaye.
Ne réplique pas au sot dans le sens de son ineptie; car toi aussi serais comme lui.
5 Nacas ugu jawaab sida nacasnimadiisu tahay, Waaba intaasoo uu isla caqli weynaadaaye.
Réplique au sot selon son ineptie, sans cela il se prendrait pour un sage.
6 Kii nacas gacantiis farriin u sii dhiibaa Cagahuu iska gooyaa oo khasaaruu cabbaa.
C’Est se couper les jarrets et s’abreuver de dépit que de charger d’une mission le sot.
7 Sida lugaha curyaanku u laalaadaan Ayuu masaalkuna u yahay afka nacasyada.
Comme le boiteux cloche sur ses jambes, ainsi fait une maxime sur les lèvres des sots.
8 Kii nacas sharaf siiyaa Wuxuu la mid yahay mid wadhaf dhagax ku xidha oo kale.
Autant fixer une pierre dans la fronde que de décerner des honneurs au sot.
9 Sida qodaxdu u dhex gasho sakhraan gacantiis, Ayuu masaalkuna u yahay afka nacasyada.
Une épine qui perce la main d’un homme ivre, telle une maxime dans la bouche des sots.
10 Kii nacaska ama kuwa jidka maraya kiraystaa Waa sida qaansoole dadka oo dhan dhaawaca oo kale.
Le puissant fait tout trembler: il prend à sa solde sots et vagabonds.
11 Nacas nacasnimadiisa ku noqnoqdaa Waa sida eey mantaggiisa ku noqnoqda oo kale.
Comme le chien retourne à son vomissement, ainsi le sot rabâche ses inepties.
12 Nin isla caqli weyn ma aragtay? Waxaa isaga ka rajo roon nacas.
Vois-tu un homme qui se prend pour un sage. il y a plus à attendre d’un sot que de lui.
13 Ninkii caajis ahu wuxuu yidhaahdaa, Libaax baa waddada jooga; Libaax baa jidka taagan.
Le paresseux s’écrie: "Il y a un chacal qui barre la route, un lion parcourt les rues!"
14 Sida albaabku birihiisa ugu noqnoqdo, Ayaa kii caajis ahuna sariirtiisa isugu rogrogaa.
Telle la porte tourne sur ses gonds, tel le paresseux sur son lit.
15 Kii caajis ahu wuxuu gacantiisa geliyaa xeedhadiisa, Oo inuu afkiisa ku soo celiyona waa ku dhib isaga.
Le paresseux introduit sa main dans le plat: c’est trop de fatigue pour lui de la porter à sa bouche.
16 Kii caajis ahu waa iskala caqli badan yahay Toddoba nin oo xigmad ku jawaabi karta.
Le paresseux se targue de plus de sagesse que sept conseillers avisés:
17 Kii isagoo jidka iska maraya isku dhex dara dirir aanu waxba ku lahayn, Wuxuu la mid yahay mid eey dhegaha qabta oo kale.
Saisir un chien par les oreilles, c’est le fait du passant qui se met en rage pour la querelle d’autrui.
18 Sida nin waalan oo rida dab, Iyo fallaadho, iyo dhimasho,
Comme un dément qui lance des brandons, des flèches meurtrières,
19 Ayuu yahay kii intuu deriskiisa khiyaaneeyo, Haddana yidhaahda, Miyaanan cayaarayn?
ainsi fait l’homme qui dupe son prochain et dit: "Mais je plaisantais!"
20 Xaabola'aanta dabku waa bakhtiyaa, Oo meeshii aan mid xan badanu jooginna muranku waa ka joogsadaa.
Faute de bois, le feu s’éteint, et en l’absence d’un boutefeu, les rixes s’apaisent.
21 Sida dhuxuli raran u sii shiddo, qoryona dab u sii belbeliyaan, Ayuu ninkii muran badanuna dirir u sii kiciyaa.
Le charbon ardent donne la braise, le bois alimente le feu, et l’homme hargneux attise des querelles.
22 Kii xan badan erayadiisu waa sida cunto macaan, Oo waxay ku degaan meelaha caloosha ugu hooseeya.
Les paroles d’un boutefeu sont comme des coups qui retentissent au plus profond des entrailles.
23 Bushimihii macaan iyo qalbigii shar lehba Waxay la mid yihiin weel dhoobo ah oo lagu dahaadhay lacag wasakhdeed.
De l’alliage d’argent recouvrant un vase d’argile, telles sont des lèvres brûlantes d’amitié et un cœur méchant.
24 Kii wax necebu bushimihiisuu isku yeelyeelaa, Laakiinse uurkiisuu khiyaano ku kaydsadaa.
Un ennemi peut faire le sournois avec ses lèvres, et dans son intérieur il prépare de mauvais coups;
25 Markuu si wacan u hadlo ha rumaysan, Waayo, waxaa qalbigiisa ku jira toddoba karaahiyo.
s’il prend une voix caressante, ne te fie pas à lui, car son cœur est plein d’horreurs.
26 In kastoo nacaybkiisu khiyaano isku daboolo, Xumaantiisa ayaa shirka lagu hor muujin doonaa.
La haine a beau se couvrir d’un masque: sa méchanceté éclatera au grand jour.
27 Ku alla kii bohol qodaaba isagaa ku dhex dhici doona, Oo kii dhagax giringiriyana, isaguu ku soo rogman doonaa.
Celui qui creuse une fosse y tombera; celui qui lance une pierre s’en trouvera atteint.
28 Carrabkii been sheega wuxuu neceb yahay kuwuu dhaawacay, Oo afkii wax faaniyaana wuxuu ka shaqeeyaa baabba'.
La langue mensongère hait ses victimes et la bouche du flatteur opère des chutes.