< Maahmaahyadii 21 >

1 Boqorka qalbigiisu wuxuu ku jiraa gacanta Rabbiga sida webiyada biyaha ah, Oo wuxuu u leexiyaa meel alla meeshuu doonayo.
Le cœur du roi est dans la main de Yahvé comme les cours d'eau. Il le tourne où il veut.
2 Nin jidkiis waluba waa la qumman yahay isaga, Laakiinse Rabbigu qalbiyaduu miisaamaa.
Toute voie de l'homme est droite à ses propres yeux, mais Yahvé pèse les cœurs.
3 Waxaa Rabbigu allabari ka sii jecel yahay In xaqnimo iyo gar la sameeyo.
Faire preuve de droiture et de justice est plus acceptable pour Yahvé que le sacrifice.
4 Indho qab weyn iyo qalbi kibirsan, Kuwaas oo ah kuwa sharka leh laambaddoodu waa dembi.
Un regard hautain et un cœur fier, la lampe des méchants, c'est le péché.
5 Kuwa dadaala fikirradoodu waxay u geeyaan barwaaqo. Laakiinse ku alla kii degdeg badanu wuxuu u degdegaa inuu wax u baahdo oo keliya.
Les plans des personnes diligentes mènent sûrement au profit; et quiconque est pressé se précipite dans la pauvreté.
6 Khasnadihii carrab been badan lagu helaa waa sida ceeryaamo hor iyo dib loo kaxeeyey, Oo kuwa doondoontaana dhimashay doonaan.
Obtenir des trésors par une langue mensongère n'est qu'une vapeur éphémère pour ceux qui cherchent la mort.
7 Kuwa sharka leh dhacoodu iyaguu baabbi'in doonaa, Maxaa yeelay, iyagu waxay diidaan inay gar sameeyaan.
La violence des méchants les chassera, parce qu'ils refusent de faire ce qui est juste.
8 Ninkii eed badan qaba jidkiisu aad buu u qalloocan yahay, Laakiinse kii daahirsan shuqulkiisu waa hagaagsan yahay.
Le chemin des coupables est tortueux, mais la conduite de l'innocent est droite.
9 In guriga dushiisa dhinac laga joogo ayaa ka roon In guri weyn naag muran badan lala joogo.
Il vaut mieux habiter à l'angle du toit. que de partager une maison avec une femme querelleuse.
10 Kii shar leh naftiisu xumaan bay doonaysaa, Oo deriskiisuna raallinimo kama helo hortiisa.
L'âme des méchants désire le mal; son voisin ne trouve aucune pitié à ses yeux.
11 Markii mid wax quudhsada la taqsiiro, garaadlaawahu wuu caqliyaystaa, Oo kii caqli leh marka la edbiyona aqoon buu helaa.
Quand le moqueur est puni, le simple acquiert la sagesse. Lorsque le sage est instruit, il reçoit la connaissance.
12 Kii xaq ahu wuxuu ka fikiraa kii shar leh gurigiisa, Iyo sida kuwa sharka leh loogu afgembiyo sharnimadooda daraaddeed.
Le Juste considère la maison des méchants, et mène les méchants à la ruine.
13 Kii dhegihiisa u fureeyaa si aanu qaylada miskiinka u maqlin, Isaga qudhiisuna wuu qaylin doonaa, laakiinse lama maqli doono.
Celui qui ferme ses oreilles au cri du pauvre, il criera aussi, mais ne sera pas entendu.
14 Hadiyaddii qarsoodi lagu bixiyaa xanaaqay qabowjisaa, Oo laaluushkii laabta laysu geliyaana cadho kulul buu qabowjiyaa.
Un cadeau en secret apaise la colère, et un pot-de-vin dans le manteau, une forte colère.
15 Kii xaq ahu inuu gar sameeyo waa u farxad, Laakiinse kuwa xumaanta ka shaqeeya waa u baabba'.
C'est une joie pour le juste de faire justice; mais c'est une destruction pour les ouvriers de l'iniquité.
16 Ninkii jidka waxgarashada ka habaabaa Wuxuu la joogi doonaa ururka kuwii dhintay.
L'homme qui s'écarte du chemin de l'intelligence reposera dans l'assemblée des esprits défunts.
17 Kii raaxaysi jecelu miskiin buu ahaan doonaa, Oo kii khamri iyo saliid jeceluna taajir ma noqon doono.
Celui qui aime le plaisir sera un pauvre homme. Celui qui aime le vin et l'huile ne sera pas riche.
18 Kii shar lahu wuxuu furasho u noqon doonaa kii xaq ah, Khaayinkuna wuxuu furasho u noqon doonaa kii qumman.
Le méchant est la rançon du juste, les perfides pour les honnêtes.
19 In lamadegaanka la joogo ayaa ka roon In naag muran iyo cadho badan lala joogo.
Il vaut mieux habiter dans une terre déserte, qu'avec une femme querelleuse et capricieuse.
20 Khasnad qaali ah iyo saliid baa ku jira kan caqliga leh gurigiisa, Laakiinse nacasku wixiisa wuu wada liqaa.
Il y a des trésors précieux et de l'huile dans la demeure des sages, mais un homme insensé l'avale.
21 Kii xaqnimo iyo naxariis raacaa Wuxuu helaa nolol iyo xaqnimo iyo sharaf.
Celui qui suit la justice et la bonté trouve la vie, la justice et l'honneur.
22 Kii caqli lahu kor buu ugu baxaa magaalada kuwa xoogga badan derbigeeda, Oo weliba xoogga ay isku hallaynayaan oo dhan ayuu hoos u ridaa.
Un sage balance la ville des puissants, et fait baisser la force de sa confiance.
23 Ku alla kii afkiisa iyo carrabkiisa dhawraa Naftiisuu dhibaatooyin ka dhawraa.
Celui qui garde sa bouche et sa langue protège son âme des problèmes.
24 Ninkii kibirsan ee qab weyn waxaa magiciisa la yidhaahdaa quudhsade, Oo wuxuu ku shaqeeyaa cadhada kibirka.
L'homme fier et arrogant - « Scoffer » est son nom - il travaille dans l'arrogance de l'orgueil.
25 Ninkii caajis ah waxaa dila damaciisa, Waayo, gacmihiisu waxay diidaan inay hawshoodaan.
Le désir du paresseux le tue, car ses mains refusent de travailler.
26 Waxaa jira kuwo maalinta oo dhan si hunguri weyn wax u damca, Laakiinse kii xaq ahu wax buu bixiyaa oo ma ceshado.
Il y a ceux qui convoitent avec avidité tout le jour; mais les justes donnent et ne retiennent pas.
27 Ka sharka leh allabarigiisu waa karaahiyo, Oo markuu niyo xun ku bixiyona way ka sii daran tahay!
Le sacrifice des méchants est une abomination- combien plus, quand il l'apporte avec un esprit méchant!
28 Markhaatifuraha beenta ahu waa baabbi'i doonaa, Laakiinse ninkii wax maqla hadalkiisu waa raagi doonaa.
Le faux témoin périra. Un homme qui écoute parle à l'éternité.
29 Ninkii shar lahu wejigiisuu adkeeyaa, Laakiinse kii qummanu jidadkiisuu u fiirsadaa.
L'homme méchant endurcit son visage; mais pour celui qui est droit, il établit ses voies.
30 Ma jirto xigmad ama waxgarasho Ama talo Rabbiga ka gees ah.
Il n'y a ni sagesse ni compréhension ni de conseil contre Yahvé.
31 Faraska waxaa loo diyaariyaa maalinta dagaalka, Laakiinse guusha waxaa leh Rabbiga.
Le cheval est préparé pour le jour de la bataille; mais la victoire est avec Yahvé.

< Maahmaahyadii 21 >