Mateyo 25
1 “Pacindico Bwami bwakwilu nibukabeti calenshika ku balindu likumi, balamanta malampi abo ne kumucinsha shibwinga.
Taevariik on nagu kümme neidu, kes võtsid oma lambid kaasa ja läksid peigmehega kohtuma.
2 Basanu balikuba bapusa kayi nabambi basanu balikuba bacenjela.
Viis olid rumalad ja viis targad.
3 Basa basanu bapusa, balamanta malampi abo kwakubula kumantako mafuta apalubasu.
Rumalad neiud võtsid oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli,
4 Basa bacenjela basanu, balo balamantilila mafuta apalubasu munsupa shabo akuya kwisusha malampi.
samal ajal targad neiud võtsid kaasa nii õlinõud kui ka lambid.
5 Nomba shibwinga usa walacelwa, neco bonse balatatika kushinshila, balona tulo.”
Peigmehe tulek viibis ning kõik neiud jäid uniseks ja uinusid magama.
6 “Pakati pamashiku, kwalanyumfwika maswi abantu balikubilikisheti, ‘Shibwinga uyo lesanga! Pulani mwenga mumutambule!’
Keskööl kõlas hüüd: „Vaadake, peigmees on kohal! Tulge välja temaga kohtuma!“
7 Lino balindu basa likumi balapunduka, ne kutatika kubamba cena malampi abo.
Kõik neiud ärkasid ja kohendasid oma lampide tahti. Rumalad neiud ütlesid tarkadele:
8 Basa basanu bapusa, balatatika kusenga mafuta ku banabo bacenjela, ‘Kamutupako mafuta, malampi etu alashimikinga.’
„Andke meile veidi oma õli, sest meie lambid kustuvad.“Aga targad neiud vastasid:
9 Lino basa bacenjela balakumbuleti, ‘Bacu! Mulayandanga ne njafwe mafuta atupwile twamuyabilako, amwe kamuyani mule mafuta kuli beshikulisha.’
„Ei, sest muidu ei jaguks sellest ei teile ega meile. Minge poodnike juurde ja ostke endale õli.“
10 Pacindi cindi ncobalafumapo kuya kula mafuta, nendi shibwinga walashika. Basa balindu basanu balikuba balibambila, balengila pamo mu ng'anda ya malyalya abwinga, ne cisasa calacalwa.
Sel ajal kui nad läksid õli ostma, jõudis peigmees kohale, ja need, kes olid valmis, läksid koos temaga sisse pulmapeole, ja uks pandi lukku.
11 “Panyuma pakendi balindu basanu bapusa basa balesa, balambeti, ‘Nkambo! Nkambo! kamutucalwilako.’
Teised neiud tulid hiljem. „Isand, isand!“hüüdsid nad. „Ava meile uks!“
12 Nomba shibwinga walakumbuleti, ‘Kumwambila cakubinga, nkandimwishipo sobwe.’”
Kuid peigmees vastas: „Ma ütlen teile tõtt: ma ei tunne teid.“
13 Yesu pakupwililisha walambeti, “Amwe kamubani balibambila, pakwinga nkamubwishi busuba, nambi ola lyakwisa kwakendi.”
Nii et olge valvsad, sest te ei tea päeva ega tundi.
14 “Bwami bwakwilu tubwelanike cisa, muntu naumbi walaya pabulwendo. Katananyamuka walakuwa basebenshi bakendi, ne kubashiyila ngofu shakwendelesha buboni bwakendi.
See on nagu mees, kes läks ära reisile. Ta kutsus kokku oma sulased ja usaldas nende kätte oma vara.
15 Walapa uliyense mbuli ncelela kukonsha, naumbi walamupa mali amukuba myanda makumi asanu, naumbi myanda makumi abili kayi naumbi myanda likumi. Nendi walafumapo.
Ühele sulasele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, vastavalt nende erinevatele võimetele. Siis ta lahkus.
16 Musebenshi usa walapewa mali myanda makumi asanu, walacaninapo kayi mali apelu akwana myanda makumi asanu.
Viis talenti saanu läks kohe ja investeeris need ärisse ning sai juurde veel viis talenti.
17 Nendi usa walapewa mali myanda makumi abili, walacaninapo kayi mali apelu akwana myanda makumi abili.
Samamoodi sai kaks talenti saanu veel kaks juurde.
18 Nomba usa walapewa mali myanda likumi, walemba cisengu ne kwafumbika mali asa ngalapewa ne mwami wakendi.”
Aga mees, kes oli saanud ühe talendi, läks ja kaevas augu ning peitis oma isanda raha ära.
19 Mpopalapita cindi citali, mwami usa walabwela, walabakuwa basebenshi bakendi bonse, kwambeti bamwambile mobalasebenseshela mali asa.
Kaua aega hiljem tuli nende sulaste isand tagasi ja õiendas nendega arved.
20 Usa musebenshi walapewa mali myanda makumi asanu, walaletelapo kayi mali ali myanda makumi asanu, ne kwambeti “Mwami ‘pamali asa ngomwalampa ndacaninapo kayi mali akwana myanda makumi asanu.’
Viis talenti saanu tuli ja tõi kaasa veel viis talenti. „Isand, “ütles ta, „sa andsid mulle viis talenti. Vaata, ma sain viis talenti kasu.“
21 Mwami wakendi walamwambileti, wensa cena, njobe musebenshi waina washomeka, lino pacebo cakuba washomeka pabintu bing'ana, nindikupe lino ncito yakwendelesha bintu bingi. Kwesa usamwe pamo nenjame ndemwami wakobe.
Isand ütles talle: „Sa oled hästi teinud, sa oled hea ja ustav sulane. Sa tõestasid, et oled usaldusväärne väikestes asjades, nii et ma panen sind nüüd paljude asjade eest vastutama. Ole rõõmus, sest ma olen tõesti sinuga rahul!“
22 Nendi musebenshi usa walapewa mali akwana myanda makumi abili, walaletelapo mali ali myanda makumi abili ne kwambeti, mwami pamali asa ngomwalampa ndacaninapo kayi mali akwana myanda makumi abili.
Tuli ka see, kes oli saanud kaks talenti. „Isand, “ütles ta, „sa andsid mulle kaks talenti. Vaata, ma sain kaks talenti kasu.“
23 Mwami wakendi walamwambileti, ‘Wensa cena, njobe musebenshi waina washomeka, lino pacebo cakuba washomeka pabintu bing'ana, nindikupe ncito yakwendelesha bintu bingi. Kwesa usamwe pamo nenjame ndemwami wakobe.’
Isand ütles talle: „Sa oled hästi teinud, sa oled hea ja ustav sulane. Sa tõestasid, et oled usaldusväärne väikestes asjades, nii et ma panen sind nüüd paljude asjade eest vastutama. Ole rõõmus, sest ma olen tõesti sinuga rahul!“
24 “Nendi musebebenshi walapewa mali myanda likumi, walambeti, ‘Nkambo ndacishibangeti mwaipa moyo, mukute kutebula nkomwabula kubyala, ne kuyobolola nkomwabula kumwaya mbuto.
Siis tuli ühe talendiga mees. „Isand, “ütles ta, „ma tean, et sa oled karm mees. Sa lõikad sealt, kuhu sa pole külvanud, ja kogud saaki sealt, kuhu sa pole istutanud.
25 Neco ndatinanga, encondalafumbikila mucisengu mali enu, nomba ntawa mali enu.’
Kuna ma kartsin sind, läksin ma ja matsin su talendi maa sisse. Vaata, sa saad tagasi selle, mis sulle kuulub.“
26 Mwami wakendi usa walamwambileti, njobe musebenshi waipa, kayi mutolo. Anu wacishibangeti, nkute kutebula nkondalabula kubyala ne kuyobolola nkondalabula kumwaya mbuto.
Aga isand vastas talle: „Sina nurjatu ja laisk sulane! Kui sa arvad, et ma lõikan sealt, kuhu ma pole külvanud, ja kogun saaki sealt, kuhu ma pole istutanud,
27 Neco wanga welela kuya kwibikisha ku banki kwambeti mpondesa ne ndatambulu mali ne bwili.
siis oleksid pidanud mu hõbeda panka hoiule andma, et ma koju tulles oleksin saanud oma raha intressiga tagasi.
28 Lino mulamuneni awo mali, mupe uyo ukute mali myanda makumi mwanda.
Võtke talent temalt ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti.
29 Ecebo cakendi uliyense ukuteko cintu, nibaka mubikilepo nabimbi, neco nakabe ne bintu bingi. Nomba uyo wabulapo cintu, nibaka mulamune nakaba kantu nkakute.
Sest igaühele, kellel on, sellele antakse veel rohkem, ja igaühelt, kellel pole midagi, võetakse ära seegi, mis tal on.
30 Musebenshi uyu waipa wabula ncito, muwaleni kunsa mu mushinshe, uko eti kukabenga kulila ne kukokota meno.”
Nüüd heitke see kasutu sulane välja pimedusse, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.“
31 “Cindi Mwana Muntu akesanga kali Mwami, pamo ne bangelo bonse, nakekale pa cipuna cabwami cakendi ca Bulemeneno.
Aga kui inimese Poeg tuleb oma hiilguses ja kõik inglid koos temaga, siis istub ta oma suursugusele troonile.
32 Nakabunganye bantu bamishobo yonse pantangu pakendi. Nakapansanyenga bantu mbuli mwembeshi ncakute kupansanya mbelele ne mpongo.
Kõik tuuakse tema ette. Ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad kitsedest.
33 Mbelele nakashibikenga kucikasa cakendi ca kululyo, mpongo kucikasa cakendi ca kucipiko.
Ta paneb lambad oma paremale käele ja kitsed vasakule käele.
34 Neco, Mwami nakambile abo bali kucikasa cakululyo, ‘Kamwisani kuno amwe mwalelekwa ne Bata! Kamwingilani mu Bwami mbwalamubambila kufuma pakulengwa kwacishi capanshi.’
Siis ütleb kuningas neile, kes on tema paremal käel: „Tulge siia, mu Isa õnnistatud, ja pärige kuningriik, mis on teile valmistatud maailma algusest peale.
35 Pakwinga ndalanyumfwa nsala mwalampa cakulya. Ndalanyumfwa nyotwa, mwalampa menshi akunwa. Ndalikuba mwensu, mwalantambula kung'anda kwenu.
Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa. Mul oli janu ja te andsite mulle juua. Ma olin võõras ja te kutsusite mu sisse.
36 Ndalikuba matakosha, mwalamfwalika. ndalakolwa mwalanyamfwilisha. Ndalikuba mujele, mwalesa kumbona.”
Ma olin alasti ja te riietasite mind. Ma olin haige ja te hoolitsesite minu eest. Ma olin vangis ja te külastasite mind.“
37 “Popelapo balulama nibakepusheti, ‘Nkambo twalamubona kupeyo kamunyumfwa nsala, afwe ne kumupa cakulya nambi kamunyumfwa nyotwa, afwe ne kumupa menshi akunwa.
Siis need, kes on temast paremal, vastavad: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind?
38 Twalamubona lilyoni kamuli bensu, afwe ne kumutambula kumanda etu, nambi kamuli matakosha, afwe ne kumufwalika?
Millal nägime sind võõrana ja kutsusime sind sisse või alasti ja riietasime sind?
39 Ni lilyoni mpotwalanyumfwapo eti mulakolwanga, nambi eti muli mujele, afwe ne kwisa kumubona?
Millal nägime sind haigena või vangis ja külastasime sind?“
40 Mwami na kabakumbuleti “Cakubinga ndamwambilishingeti, mpomwalikwinshila ibi kubanse bakame babula ncobabelepo, mwalikwinshila ame ndepele.”
Kuningas lausub neile: „Ma ütlen teile tõtt: mida iganes te tegite ühele neist, kes on kõige tähtsusetumad, seda tegite mulle.“
41 Panyuma pakendi Mwami nakambile bali kucikasa cakucipiko, “Kamufumapa, amwe bashinganwa! Kamuyani kumulilo utapu uyo Lesa ngwabambila Muyungaushi ne bangelo bakendi baipa abo balapandukila Lesa! (aiōnios g166)
Samuti pöördub ta nende poole, kes on tema vasakul käel, ja ütleb: „Minge minu juurest ära, te hukkamõistetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradi ja tema inglite jaoks! (aiōnios g166)
42 Ndalikunyumfwa nsala, muliya kumpa cakulya. Ndalikunyumfwa nyotwa, muliya kumpa menshi akunwa.
Sest mul oli nälg ja te ei andud mulle midagi süüa. Mul oli janu ja te ei andnud mulle juua.
43 Ndalikuba mwensu muliya kuntambula kumanda enu, ndalikuba matakosha, muliya kumfwalika. Ndalikukolwa, kayi ndalikuba mujele, muliya kwisa kunyamfwilisha.”
Ma olin võõras ja te ei kutsunud mind sisse. Ma olin alasti ja te ei riietanud mind. Ma olin haige ja vangis ja te ei külastanud mind.“
44 Balo ni bakambeti, “Nkambo, Inga nililyoni mpotwalamubona kamumfwa nsala, nambi kamunyumfwa nyotwa, nambi kamuli matakosha. Twalanyumfwapo lilyoni eti mulakolwanga, nambi eti muli mujele afwe twalakana kumunyamfwilisha?
Siis vastavad ka nemad: „Issand, millal me nägime sind näljase või janusena, võõrana või alasti, haigena või vangis, ega hoolitsenud sinu eest?“
45 Nendi Mwami nakabakumbuleti, ‘Cakubinga ndamwambilishingeti, pacindi ncomwalikukana kunyamfwa banse bame babula ncobabelepo, mwalikukana kunyamfwa ame.’
Siis kostab ta neile: „Ma ütlen teile tõtt: mida iganes te ei teinud ühele neist, kes on kõige tähtsusetumad, seda ei teinud te mulle.“
