Luka 9
1 Yesu walabunganya beshikwiya bakendi ne kubapa ngofu shakufunya mishimu yaipa ne kushilika malwashi.
Jeesus kutsus kaksteist jüngrit kokku. Ta andis neile väe ja mõjuvõimu kõigi kurjade vaimude üle ning võime haigustest terveks teha.
2 Lino Yesu walabatuma kuya kukambauka sha Bwami bwakendi Lesa ne kushilika malwashi.
Siis saatis ta nad Jumala riigist kuulutama ja haigeid terveks tegema.
3 Walabambileti, “Mutanyamunapo cintu nambi cimo mubulwendo bwenu, mutamanta inkoli, mukopa, cakulya, mali nambi byakufwala bibili.
„Ärge võtke midagi teekonnale kaasa, “ütles ta neile. „Ei käimiskeppi ega kotti, ei leiba ega raha, isegi mitte teisi riideid.
4 Mwakashika mung'anda moshi bakamutambule cena, mukekale mwepelomo kushikikila busuba mboti mukafume mumushi umo.
Kuhu majja te iganes sisenete, sinna jääge, ja kui lahkute sellest majast, siis lahkuge sellest paigast.
5 Uko nkweshi bakabule kumutambula, pakufuma mumushi umo, mukalipampe lusuko kumyendo. Ici nicikabe cishibisho kuli endibo.”
Kui inimesed keelduvad teid vastu võtmast, siis raputage linnast lahkudes tolm oma jalgadelt hoiatuseks nende vastu.“
6 Beshikwiya balenda muminshi yonse, kabaya akukambauka Mulumbe Waina ne kushilika malwashi kuli konse.
Nad lahkusid ja läksid ümberkaudsetesse küladesse, kuulutasid head sõnumit ja tegid haigeid terveks kõikjal, kuhu nad läksid.
7 Lino mwami Helode, mpwalanyumfwa byonse byalenshika, walapenga mumoyo pakwinga bantu bambi bali kabambeti, “Uyu ni Yohane lapunduku kufuma kubafu.”
Nelivürst Heroodes kuulis kõigest, mis toimus, ja ta oli väga hämmeldunud. Mõned ütlesid, et Johannes on surnuist üles tõusnud,
8 Bambi bali kabambeti, “Ni Eliya laboneke kayi, nabambi eti, ni umo wa bashinshimi bakulukulu lapunduku kubafu.”
teised, et Eelija on ilmunud ning mõned, et üks vanaaja prohvetitest on tagasi tulnud.
9 Helode walambeti, “Yohane ni usa ngondatimbula mutwi, nomba niyani uyu lenshinga bintu ibi mbyondanyumfunga?” Neco wali kayanda kubona Yesu uyo.
Heroodes ütles: „Ma olen kindel, et lasin Johannesel pea maha võtta. Kes siis on see mees? Ma kuulen tema kohta kõiki neid asju.“Ja ta üritas leida võimalust Jeesusega kohtumiseks.
10 Lino mpobabwelela batumwa balamwambila Yesu byonse mbyobalensa. Kufumapo Yesu walaya ne beshikwiya bakendi kuminshi yaku Betisaida.
Kui apostlid tagasi tulid, rääkisid nad Jeesusele, mida nad olid teinud. Seejärel lahkus ta koos nendega ja läks linna nimega Betsaida.
11 Bantu bangi mpobalanyumfwa balamukonkela uko nkwalaya. Yesu walabatambula, neku bambila sha Bwami bwakendi Lesa, ne kushilika abo bali kabasuni kwambeti babe cena.
Kuid rahvas sai teada, kuhu ta läks, ning järgnes talle sinna. Ta võttis nad vastu ja selgitas neile Jumala riiki ning tegi terveks need, kes vajasid tervendamist.
12 Lisuba mpolyalikuba pepi kwibila, beshikwiya bakendi bali likumi ne babili balaya kuli Yesu ne kumwambileti, “Kamubambilani bantu benga muminshi ne misena ili pepi balangole byakulya ne kwakona pakwinga kuno nikucisuwa.”
Õhtupoole tulid kaksteist jüngrid tema juurde ja ütlesid: „Sa peaksid rahva nüüd ära saatma, et nad saaksid minna lähedal asuvatesse küladesse ja majapidamistesse ning otsida endale ööbimiskoha ja toitu. Siin, kus me oleme, ei ole midagi.“
13 Nsombi Yesu walabambileti, “Amwe mubape byakulya.” Beshikwiya bakumbuleti, “Tukute owa shinkwa usanu ne inswi shibili. Lino sena musuni kwambeti tuye tule byakulya byakwana bantu aba?”
„Andke teie neile midagi süüa!“ütles Jeesus. „Kõik, mis meil siin on, on viis leiba ja kaks kala. Kui sa just ei taha, et me läheksime kõigile süüa ostma, “vastasid nad.
14 Palikuba batuloba bonka bakwana 5,000. Lino Yesu walabambila beshikwiya bakendi eti, “Kamwambilani bantu bekale mumakoto, likoto lya makumi ali asanu.”
Kohal oli umbes viis tuhat meest. „Pange nad umbes viiekümnestesse rühmadesse istuma, “käskis ta oma jüngreid.
15 Beshikwiya balensa mbuli ncobalambilwa.
Jüngrid tegid nii, ja kõik istusid maha.
16 Yesu walanyamuna shinkwa usanu ne Iswi shibili uto, walalanga kwilu ne kulumba Lesa, walakomona nekupa beshikwiya eti bayabile bantu.
Jeesus võttis viis leiba ja kaks kala ning taeva poole vaadates õnnistas toitu ja tegi selle tükkideks. Ta andis jüngritele järjest toitu, et nad jagaksid seda rahvale.
17 Bantu bonse balalya nekwikuta. Nomba beshikwiya balabwesa byonse byalashalako ku bantu nekwisusha bitundu likumi ne bibili.
Kõik sõid, kuni kõht sai täis, ja seejärel koguti kokku kaksteist korvitäit jääke.
18 Nabumbi busuba Yesu wali kapaila enka, beshikwiya bakendi naboyo balikuba pepi. Lino walabepusheti, “Sena bantu bangi balambangeti ame njame bani?”
Üks teine kord, kui Jeesus palvetas omaette ja temaga koos olid ainult tema jüngrid, küsis ta neilt: „Kes ma kogu selle rahvahulga arvates olen?“
19 Balo balakumbuleti, “Bambi balambangeti njamwe Yohane mubatishi. Kayi nabambi balambangeti njamwe Eliya. Kayi nabambi eti njamwe umo wabanshinshimi bakulukulu walapunduka kubafu.”
„Mõni arvab, et Ristija Johannes, teised arvavad, et Eelija, ning mõned ütlevad, et üks vanaaja prohvetitest on surnuist üles tõusnud, “vastasid nad.
20 Lino Yesu walabepusheti, “Nomba amwe mukute kwambeti ame njame bani?” Petulo walakumbuleti, “Njamwe Wananikwa wa Lesa.”
„Aga kuidas on teiega?“küsis ta. „Kes ma teie arvates olen?“„Jumala Messias, “vastas Peetrus.
21 Nomba Yesu walakonkomesha beshikwiya kwambeti kabatambila muntu nambi umo makani aya.
Jeesus keelas neil rangelt sellest kellelegi rääkida.
22 Kayi walambeti, “Mwana Muntu welela kupenshewa ne kukanwa ne bamakulene beshimilumbo ne bamakulene baba Yuda ne beshikwiyisha ba Milawo nibakamukane. Nendi naka shinwe, nsombi busuba bwabutatu nakapunduke kubafu.”
„Inimese Poeg peab kogema kohutavaid kannatusi, “ütles ta. „Rahva vanemad, ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad hülgavad ta. Ta surmatakse, kuid kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.“
23 Kufumapo walambila bonseti, “Namuntu layandanga kunkonkela ame, welela kushiya nekusula bintu byonse busuba ne busuba kunyamuna lusanda lwakendi nekunkonkela.
„Kui keegi tahab mind järgida, siis peab ta ennast salgama, iga päev oma risti võtma ja mind järgima, “rääkis Jeesus neile kõigile.
24 Pakwinga layandanga kupulusha buyumi bwakendi nakabutaye. Nomba uyo latayanga buyumi bwakendi pacebo ca njame, cakubinga nakabucane.
„Sest kui tahate oma elu säästa, siis kaotate selle; ja kui kaotate oma elu minu pärast, päästate selle.
25 Nomba cainapo ni cani na muntu laba ne bintu byonse bili mucishi capanshi cino, nendi ubutaya buyumi bwakendi bwancinencine nambi kubononga?
Mis kasu oleks teil kogu maailmast, kui oleksite lõpuks kadunud või hävitatud?
26 Palico na muntu unyumfwa insoni pacebo ca maswi akame, neye Mwana Muntu nakamunyufwile insoni pakwisa mubulemu bwakendi ne mubulemu bwa Baishi nebwa bangelo bwaswepa.
Kui te häbenete mind ja minu sõnumit, häbeneb inimese Poeg teid, kui ta tuleb oma hiilguses ning Isa ja pühade inglite hiilguses.
27 Cakubinga ndamwambilingeti mpobali bambi pano beshi bakabule kufwa kabatana babona Bwami bwa Lesa.”
Ma räägin teile tõtt: mõned siinseisjaist ei maitse surma enne, kui näevad Jumala riiki.“
28 Mpopalapita masuba asanu ne atatu Yesu mpwalamba makani aya, walamanta Petulo ne Yohane ne Jemusi walaya pa mulundu kuya kupaila.
Umbes kaheksa päeva pärast sellest rääkimist võttis Jeesus Peetruse, Johannese ja Jaakobuse kaasa ning läks üles mäele palvetama.
29 Lino mpwalikupaila, ciwa cakendi Yesu calasanduka ne byakufwala byakendi byalabemba tuu.
Sel ajal kui ta palvetas, muutus tema näo välimus ning riided muutusid pimestavalt valgeks.
30 Popelapo kwalaboneka batuloba babili Mose ne Eliya kabamba ne Yesu.
Säravas hiilguses ilmus kaks meest. Need olid Mooses ja Eelija. Nad hakkasid Jeesusega rääkima.
31 Balaboneka mubulemu bwa kwilu kayi kabambilana sha palufu lwa Yesu lwakuya kufwila ku Yelusalemu.
Nad kõnelesid tema surmast, mis pidi peagi Jeruusalemmas aset leidma.
32 Lino Petulo ne abo mbwalikuba nabo balikuba mutulo. Nomba mpobalapunduka balabona bulemu bwa Yesu ne bantu babili bemana pepi nendiye.
Peetrus ja teised magasid. Kui nad ärkasid, nägid nad Jeesust hiilguses ja kaht meest tema kõrval seismas.
33 Pacindi mpwalikupansana nabo, Petulo walambila Yesu eti, “Bashikwiyisha, cileni kwambeti tuli pano katwibaka mishasha itatu, umbi wenu, umbi wa Mose, umbi wa Eliya.” Petulo nkalikwishiba ncali kwamba.
Kui kaks meest hakkasid lahkuma, ütles Peetrus Jeesusele: „Õpetaja, siin on hea olla. Teeme mõne varjualuse: ühe sulle, ühe Moosesele ja ühe Eelijale.“Tegelikult ei teadnud ta, mida ta räägib.
34 Kacamba, kwalesa likumbi lyabafwekelela. Lino beshikwiya balatina.
Kui ta alles rääkis, tuli pilv ja laienes nende üle. Nad olid pilvesse sisenedes kohkunud.
35 Lino mulikumbi umo mwalanyumfwika liswi lya kwambeti, “Uyu emwaname ndalamusala neco mumunyumfwile!”
Pilvest kõneles hääl, mis ütles: „See on minu Poeg, Valitu. Kuulake teda!“
36 Lino maswi mpwalacileka kunyufwika, beshikwiya balabona Yesu lashala enka. Neco balamwena tonto, kufuma apo baliya kwambilapo muntu nambi umo mbuli ncobalabona.
Kui hääl kõnelemise lõpetas, oli Jeesus seal üksinda. Nad hoidsid selle enda teada ega rääkinud tol ajal kellelegi, mida nad olid näinud.
37 Mumene mene Yesu ne beshikwiya bakendi batatu balaseluka pa mulundu, nalyo likoto linene lyabantu lyalakumanina ne Yesu.
Järgmisel päeval, kui nad mäelt alla tulid, ootas Jeesust tohutu suur rahvahulk.
38 Popelapo, muntu umbi wamulikoto ilyo walolobesheti, “Bashikwiyisha, ndamusengengeti munyumfwileko inkumbo uyu emwaname enka ngonkute.
Üks mees rahva seast hüüdis: „Õpetaja, palun vaata mu poega! Ta on mu ainus laps.
39 Ukute mushimu waipa na ulamwikata ukute kakuwa, kayi ne kunyukuma mpaka ufuma lipofu kumulomo. Kayi nkaukute kumulekapo mpaka umulingapo.
Üks vaim vaevab teda ja ta hakkab siis karjuma. See vaim tekitab talle krampe ja laseb suust vahtu välja voolata. See ei jäta teda üldse rahule ja tekitab palju valu.
40 Lino ndanga ndasenge beshikwiya benu eti baufunye, nomba balalilwa.”
Ma palusin su jüngritel see vaim välja ajada, aga nad ei suutnud.“
41 Yesu walakumbuleti, “Ha! Bantu babula lushomo, mweshikupindimuna miyeyeyo, nomba ninjikale nenu cindi citali econi? Kamumuletani kuno mwana.”
„Missugune uskmatu ja rikutud rahvas te olete! Kui kauaks pean ma siia teie juurde jääma ja teid taluma?“ütles Jeesus. „Too oma poeg siia!“
42 Mwana uyo mpwalikuya kuli Yesu, mushimu waipa walamuwala panshi ne kumunyukumuna. Nendi Yesu walakalalila mushimu waipa ne kushilika mwana usa. Lino walamubwesha kuli baishi.
Kohe kui poiss tuli, tekitas kuri vaim talle krambid ja heitis ta maha. Kuid Jeesus segas vahele, noomis kurja vaimu ja tervendas poisi ning andis ta tema isale tagasi.
43 Bantu bonse balakankamana mpobalabona ngofu shinene sha Lesa. Bantu kabacikankamana pa bintu ibyo mbyalensa, Yesu wabambila beshikwiya bakendi eti,
Kõik olid sellest Jumala väe ilmingust jahmunud. Aga kuigi kõik olid sellest hämmastunud, hoiatas Jeesus oma jüngreid:
44 “Kamunyumfwishisha makani aya ngoti ndimwambile! ame Mwana Muntu ninkayabwe mumakasa abantu.”
„Kuulake tähelepanelikult, mida ma teile räägin: inimese Poeg antakse ära inimeste kätte.“
45 Nsombi balo baliya kwinshiba ncalikwamba pakwinga calikuba casolama nomba baliyawa kwanyumfwishisha. Kayi balatina kumwipusha.
Aga nad ei saanud aru, mida ta sellega mõtles. Selle tähendus oli nende eest varjatud, nii et nad ei mõistnud selle mõtet ning nad kartsid temalt selle kohta küsida.
46 Beshikwiya balatatika kupikishana kwambeti benshibe nomba mukulene niyani pakati pabo.
Siis tekkis jüngrite keskel vaidlus, kes neist on suurim.
47 Lino Yesu walenshiba ncobali kabayeya mumyoyo, walamanta mwana nekumwikalika kulubasu lwakendi.
Kuid Jeesus, teades, mille üle nad vaidlesid, valis ühe väikese lapse ja võttis ta enda kõrvale.
48 Lino walabambileti, “Muntu uliyense welela kutambula mwana mbuli uyu mulina lyakame, latambulu ame. Muntu uliyense ukute kutambula ame latambulunga uyo walantuma, pakwinga uyo ngomwasula pakati penu emukulene.”
Seejärel ütles ta neile: „Igaüks, kes võtab selle väikese lapse vastu minu nimel, võtab vastu minu, ja kes võtab vastu minu, võtab vastu selle, kes mind läkitas. Kes iganes on teie seas väikseim, on suurim.“
49 Lino Yohane walambeti, “Amwe beshikwiyisha, twabona muntu umbi nkafunya mishimu yaipa mulina lyenu, nomba twamukanisha pakwinga nte wa mulikoto lyetu.”
Johannes hakkas kõnelema ja ütles: „Õpetaja, me nägime, et keegi ajas sinu nimel välja kurje vaime, ja me püüdsime teda takistada, sest ta ei ole üks meist.“
50 Yesu walamwambileti, “Mutamukanisha, pakwinga uyo labulunga kutotekeshana nenjamwe uli kulubasu lwenu.”
„Ärge takistage teda, “vastas Jeesus. „Igaks, kes ei ole teie vastu, on teie poolt.“
51 Lino mpocalashika cindi cakwambeti Yesu enga kwilu, walayeya kuya ku Yelesalemu.
Kui Jeesuse taevasse minemise aeg lähenes, otsustas ta minna Jeruusalemma.
52 Walatuma batumwa kuntangu kwakendi abo balaya kuya kwingila mumunshi wa Samaliya kwambeti bamubambile busena.
Ta läkitas käskjalad enda eel Samaaria küladesse, et asjad tema jaoks valmis panna.
53 Bantu ba mumunshi uyo baliyawa kumutambula pakwinga walikaya ku Yelusalemu.
Kuid inimesed ei võtnud teda vastu, sest ta oli otsustanud tõtata Jeruusalemma.
54 Lino beshikwiya ba Yesu, Jemusi ne Yohane, mpobalabona balambeti, “Mwami, sena nkatwela kwambeti tukuwe mulilo ufume kwilu wise wononge bantu aba?”
Kui Jaakobus ja Johannes nägid seda, küsisid nad Jeesuselt: „Õpetaja, kas tahad, et kutsume tule taevast alla, et see põletaks nad ära?“
55 Yesu walacebuka ne kubakalalila beshikwiya.
Kuid Jeesus pöördus ja noomis neid.
56 Popelapo bonse balanyamuka balaya kumunshi umbi.
Siis läksid nad edasi järgmisesse külasse.
57 Mpobalikuya munshila, muntu umbi walambila Yesu eti, “Nindimukonkelenga kuli konse nkweshi mwenganga.”
Sel ajal kui nad kõndisid, ütles üks mees Jeesusele: „Ma järgnen sulle, kuhu iganes sa lähed!“
58 Yesu walamukumbuleti, “Bamwaba bakute mishima, kayi ne bikeni bikute bisangala, lino Mwana Muntu liyawa pakona.”
Jeesus lausus mehele: „Rebastel on urud ja lindudel pesad, kuid inimese Pojal ei ole kohta, kuhu oma pead toetada.“
59 Panyuma pakendi Yesu walambila naumbi eti, “Unkokele.” Nsombi nendi muntu uyo walambeti, “Mwami tanshika munsuminishe njenga mbike bata.”
Ta ütles ühele teisele mehele: „Järgne mulle!“Aga mees vastas: „Õpetaja, las ma lähen kõigepealt koju ja matan oma isa.“
60 Yesu walakumbuleti, “Leka bafwa babike bafu banabo, nsombi obe koya ukambauke sha Bwami bwa Lesa.”
„Las surnud matavad oma surnud, “vastas Jeesus. „Sina mine ja kuuluta Jumala riiki.“
61 Naumbi muntu walambeti, “Nindimukonkele Mwami, lino tanguna nje ndaye kung'anda yakame.”
Veel üks mees ütles: „Issand, ma tahan sind järgida! Aga las ma kõigepealt lähen koju ja jätan oma perega hüvasti.“
62 Yesu walakumbuleti, “Muntu atatika kulima ne ngombe, kayi nkacebuku kunyuma, Lesa liya nendi incito mu Bwami bwakendi.”
Kuid Jeesus ütles talle: „Mitte keegi, kes on kord kündmist alustanud ja vaatab siis tagasi, ei kõlba Jumala riiki.“
