Matej 21
1 In ko so se bližali Jeruzalemu in so prišli do Bétfage pri Oljski gori, je Jezus torej poslal dva učenca,
Jeesus ja tema jüngrid läksid Jeruusalemma. Lähemale jõudes tulid nad Betfage küla juurde Õlimäel. Jeesus saatis kaks jüngrit ette
2 rekoč jima: »Pojdita v vas tam pred vama in nemudoma bosta našla privezano oslico in žrebe z njo. Odvežita ju in ju privedita k meni.
ja ütles neile: „Minge külla. Sealsamas leiate te kinni seotult eesli koos säluga. Siduge nad lahti ja tooge mulle.
3 In če vama bo katerikoli človek karkoli rekel, mu bosta rekla: ›Gospod ju potrebuje; ‹ in nemudoma ju bo poslal.«
Kui keegi küsib, mida te teete, siis öelge talle: „Issandal on neid vaja“, ja nad saadavad nad jalamaid.“
4 Vse to je bilo storjeno, da bi se lahko izpolnilo, kar je bilo rečeno po preroku, rekoč:
Nii pidi täituma see, mida oli öelnud prohvet:
5 »Povejte sionski hčeri: ›Glej, tvoj Kralj prihaja k tebi, krotak in sedeč na oslici in žrebetu, osličjem žrebetu.‹«
„Öelge Siioni tütrele: „Vaata, sinu Kuningas tuleb su juurde. Ta on alandlik ning ratsutab eesli ja eeslisälu seljas.““
6 In učenca sta odšla ter storila, kakor jima je Jezus zapovedal
Jüngrid läksid ja tegid nii, nagu Jeesus oli õpetanud.
7 in pripeljala sta oslico ter žrebe in nanju položila svoja oblačila in posadili so ga nanju.
Nad tõid kaasa eesli ja sälu. Nad panid nende peale oma ülekuued ja ta istus nende peale.
8 Zelo velika množica je svoje obleke razgrnila na pot; drugi pa so odsekali veje iz dreves in jih nastlali po poti.
Paljud rahva hulgas laotasid oma ülekuued tee peale, samal ajal teised lõikasid puude otsast oksi ja panid need tee peale.
9 In množice, ki so šle spredaj in te, ki so sledile, so vzklikale, rekoč: »Hozana Davidovemu Sinu: ›Blagoslovljen je, kdor prihaja v Gospodovem imenu. Hozana na višavah.‹«
Rahvas, kes käis tema ees, ja need, kes tulid tema järel, hüüdsid kõik: „Hosanna Taaveti pojale! Õnnistatud on see, kes tuleb Issanda nimel! Hosanna kõrgustes!“
10 In ko je prišel v Jeruzalem, je bilo vse mesto razdraženo, govoreč: »Kdo je to?«
Kui Jeesus saabus Jeruusalemma, oli kogu linn elevil. „Kes see on?“küsiti.
11 Množica je rekla: »To je Jezus, prerok iz Nazareta v Galileji.«
„See on Jeesus, prohvet Galilea Naatsaretist, “vastas rahvahulk.
12 In Jezus je odšel v Božji tempelj in izgnal vse tiste, ki so v templju prodajali in kupovali in prevrnil mize menjalcem denarja in stole tem, ki so prodajali golobice
Jeesus läks templisse ja viskas välja kõik inimesed, kes ostsid ja müüsid. Ta lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate toolid.
13 ter jim rekel: »Pisano je: ›Moja hiša naj se imenuje hiša molitve, ‹ toda vi ste jo naredili za brlog razbojnikov.«
Ta ütles neile: „Pühakiri ütleb: „Minu koda peab hüütama palvekojaks“, aga teie olete selle muutnud röövlikoopaks.“
14 V templju so prišli k njemu slepi in hromi in jih je ozdravil.
Pimedad ja lombakad tulid templisse Jeesuse juurde ja ta tegi nad terveks.
15 Ko so visoki duhovniki in pisarji videli čudovita dela, ki jih je storil in otroke, ki so v templju vzklikali ter govorili: »Hozana Davidovemu Sinu, « so bili hudo nezadovoljni
Aga kui ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad nägid imetegusid, mida ta tegi, ja lapsi templis hüüdmas: „Hosanna Taaveti pojale!“, olid nad haavunud. „Kas sa kuuled, mida need lapsed ütlevad?“küsisid nad talt.
16 in so mu rekli: »Slišiš, kaj tile govorijo?« Jezus pa jim reče: »Seveda. Mar niste nikoli brali: ›Iz ust otročičev in dojenčkov si izpopolnil hvalo?‹«
„Jah, “vastas Jeesus. „Kas te ei ole kunagi lugenud Pühakirja, kus on öeldud: „Sa oled korraldanud nii, et lapsed ja imikud ülistavad sind täiuslikult“?“
17 In zapustil jih je ter odšel iz mesta v Betanijo in tam prenočil.
Jeesus lahkus neist ja läks linnast välja, et peatuda Betaanias.
18 Torej zjutraj, ko se je vrnil v mesto, je postal lačen.
Järgmisel hommikul, kui ta oli teel tagasi linna, tundis ta nälga.
19 In ko je na poti zagledal figovo drevo, je prišel k njemu, pa na njem ni našel nič, razen listja samega in mu rekel: »Naj odslej na tebi nikoli več ne zraste noben sad.« In figovo drevo je takoj ovenelo. (aiōn g165)
Ta nägi tee ääres üht viigipuud, nii läks ta selle juurde, kuid ei leidnud vilju, ainult lehti. Ta ütles viigipuule: „Et sa enam kunagi vilja ei kannaks!“Viigipuu närbus jalamaid. (aiōn g165)
20 Ko so učenci to videli, so se čudili, rekoč: »Kako hitro je figovo drevo ovenelo!«
Jüngrid olid seda nähes hämmastunud. „Kuidas see viigipuu nii äkitselt ära närbus?“küsisid nad.
21 Jezus jim je odgovoril in rekel: »Resnično, povem vam: ›Če imate vero in ne dvomite, ne boste delali samo tega, kar je bilo storjeno figovemu drevesu, temveč tudi, če boste rekli tej gori: ›Bodi odstranjena in vržena v morje, ‹ se bo to zgodilo.‹
„Ma ütlen teile tõtt, “vastas Jeesus, „Kui teil oleks tõesti kindel usk Jumalasse ja te ei kahtleks temas, ei suudaks te teha üksnes seda, mis juhtus viigipuuga, vaid palju enamat. Kui te ütleksite sellele mäele: „Tõuse ja heida ennast merre!“, siis nii sünniks!
22 In vse stvari, katerekoli boste verujoč prosili v molitvi, boste prejeli.«
Te saate kõike, mida te palves palute, kui teil on kindel usk Jumalasse.“
23 In ko je prišel v tempelj, so k njemu, medtem ko je učil, prišli visoki duhovniki in starešine izmed ljudi ter rekli: »S kakšno oblastjo delaš te stvari? In kdo ti je dal to oblast?«
Jeesus läks templisse. Ülempreestrid ja valitsevad rahvavanemad tulid tema juurde, kui ta õpetas, ja küsisid: „Mis õigusega sa neid asju teed? Kes sulle selleks õiguse andis?“
24 Jezus je odgovoril in jim rekel: »Tudi jaz vas bom vprašal eno besedo in če mi jo poveste, vam bom tudi jaz povedal, s kakšno oblastjo delam te stvari.
„Mina esitan ka teile küsimuse, “vastas Jeesus. „Kui te vastate mulle, siis ütlen teile, mis õigusega ma neid asju teen.
25 Janezov krst, od kod je bil? Iz nebes ali od ljudi?« In med seboj so razpravljali, rekoč: »Če bomo rekli: ›Iz nebes; ‹ nam bo rekel: ›Zakaj mu potem niste verjeli?‹
Kust oli Johannese ristimine pärit? Kas see oli taevast või inimestelt?“Nad vaidlesid omavahel. „Kui me ütleme: „See oli taevast“, siis küsib ta, miks me temasse ei uskunud.
26 Toda če bomo rekli: ›Od ljudi, ‹ se bojimo množice, kajti Janeza so vsi imeli za preroka.«
Aga kui ütleme: „See oli inimestelt“, siis pöördub rahvas meie vastu, sest kõik peavad Johannest prohvetiks.“
27 In odgovorili so Jezusu ter rekli: »Ne moremo povedati.« In rekel jim je: »Tudi jaz vam ne povem, s kakšno oblastjo delam te stvari.
Niisiis vastasid nad Jeesusele: „Me ei tea.“„Siis ei ütle ma teile, mis õigusega ma neid asju teen, “vastas Jeesus.
28 Toda kaj vi mislite? Neki človek je imel dva sinova. In prišel je k prvemu ter rekel: ›Sin, pojdi danes delat v moj vinograd.‹
„Aga mida te arvate sellest näitest? Elas kord mees, kellel oli kaks poega. Ta läks esimese poja juurde ja ütles: „Poeg mine täna viinapuuaeda tööle.“
29 Ta je odgovoril in rekel: ›Nočem, ‹ toda kasneje se je pokesal in odšel.
Poeg vastas: „Ei lähe“, kuid pärast oli tal kahju sellepärast, mida ta oli öelnud, ja ta läks tööle.
30 In prišel je k drugemu ter rekel enako. Ta je odgovoril in rekel: › Grem, gospod, ‹ pa ni odšel.
Mees läks teise poja juurde ja ütles talle sama. Poeg vastas: „Ma lähen, “, aga ei läinud.
31 Kateri izmed njiju dveh je izvršil voljo svojega očeta?« Povedo mu: »Prvi.« Jezus jim reče: »Resnično, povem vam: ›Da pojdejo davkarji in vlačuge pred vami v Božje kraljestvo.
Kumb neist kahest pojast tegi seda, mida isa soovis?“„Esimene, “vastasid nad. „Ma räägin teile tõtt: maksukogujad ja prostituudid sisenevad Jumala riiki enne teid, “ütles Jeesus neile.
32 Kajti Janez je prišel k vam po poti pravičnosti, pa mu niste verjeli, toda davkarji in vlačuge so mu verjeli. Vi pa, ko ste to videli, se potem niste pokesali, da bi mu lahko verjeli.‹
„Johannes tuli, et näidata teile, kuidas elada Jumalale vastuvõetavalt, ja te ei uskunud teda, kuid maksukogujad ja prostituudid uskusid teda. Hiljem, kui te nägite, mis juhtus, ei kahetsenud ega uskunud te ikkagi.
33 Poslušajte še eno prispodobo: ›Bil je nek hišni gospodar, ki je zasadil vinograd in ga ogradil naokoli in v njem izkopal vinsko stiskalnico in zgradil stolp in ga prepustil poljedelcem ter odšel v daljno deželo.
Siin on veel üks näitlik lugu. Elas kord üks mees, maaomanik, kes istutas viinapuuaja. Ta pani selle ümber tara, valmistas surutõrre ja ehitas vahitorni. Ta andis selle mõnedele renditalunikele rendile ja lahkus siis, et minna teise riiki.
34 In ko se je približal čas sadu, je k poljedelcem poslal svoje služabnike, da bi lahko prejeli njegove sadove.
Lõikuseajal saatis ta oma sulased talunike juurde, et koguda saak, mis kuulus talle.
35 Poljedelci pa so njegove služabnike prijeli in enega pretepli in drugega ubili in še enega kamnali.
Kuid talunikud ründasid tema sulaseid. Üht nad peksid, teise tapsid ja kolmandat viskasid kividega.
36 Ponovno pošlje druge služabnike, več kakor prvič, pa so jim storili enako.
Niisiis saatis ta veel sulaseid, aga talunikud tegid nendega sama.
37 Toda zadnjega od vseh je poslal k njim svojega sina, rekoč: ›Mojega sina bodo spoštovali.‹
Siis saatis ta oma poja. „Nad austavad mu poega, “mõtles ta endamisi.
38 Toda ko so poljedelci zagledali sina, so si med seboj rekli: ›Ta je dedič. Pridite, ubijmo ga in se polastimo njegove dediščine.‹
Aga kui talunikud nägid poega, ütlesid nad üksteisele: „Siin on pärija! Tulge! Tapame ta ära, nii et saame tema pärandi endale võtta!“
39 In zgrabili so ga in ga vrgli iz vinograda in ga usmrtili.
Nad haarasid temast kinni, viskasid ta viinapuuaiast välja ja tapsid ta.
40 Kadar torej pride gospodar vinograda, kaj bo storil tem poljedelcem?‹«
Kui viinapuuaia omanik tagasi tuleb, mida ta siis nende talunikega teeb?“
41 Rekli so mu: »Te zlobneže bo bedno uničil, svoj vinograd pa bo prepustil drugim poljedelcem, ki mu bodo povrnili sadove ob svojih pravih obdobjih.«
Ülempreestrid ja vanemad ütlesid Jeesusele: „Ta mõistab need kurjad mehed kõige kohutavamasse surma ning annab viinapuuaia rendile teistele talunikele, kes annavad talle kindlasti lõikuseajal saaki.“
42 Jezus jim reče: »Mar niste nikoli brali v pismih: ›Kamen, ki so ga graditelji zavrgli, ta isti je postal glava vogalu. To je Gospodovo delo in to je čudovito v naših očeh?‹
„Niisiis, kas te ei ole seda Pühakirjast lugenud?“küsis Jeesus neilt. „„Kivi, mille ehitajad välja praakisid, on saanud peamiseks nurgakiviks. Issand on seda teinud ja see on meie silmis imeline.“
43 Zatorej vam pravim: ›Božje kraljestvo vam bo vzeto in dano narodu, ki prinaša njegove sadove.
Sellepärast ma räägingi, et Jumala riik võetakse teilt ära. See antakse inimestele, kes kannavad õiget vilja.
44 In kdorkoli bo padel na ta kamen, bo razbit. Toda na kogarkoli bo ta padel, tega bo zmlel v prah.‹«
Igaüks, kes langeb selle kivi peale, puruneb, aga kelle peale see kivi langeb, purustatakse täielikult.“
45 In ko so visoki duhovniki in farizeji slišali njegove prispodobe, so zaznali, da je govoril o njih.
Kui ülempreestrid ja variserid kuulsid tema näitlikke lugusid, mõistsid nad, et ta räägib neist.
46 Toda ko so si prizadevali položiti roke nanj, so se zbali množice, ker so ga imeli za preroka.
Nad tahtsid ta vahistada, kuid kartsid seda, mida rahvas võib teha, sest rahvas uskus, et ta on prohvet.
