Mateo 7
1 “Usatonga kuti newewo urege kutongwa.
„Ärge mõistke kohut, et teie üle kohut ei mõistetaks.
2 Nokuti nzira yaunotonga nayo vamwe ndiyo yauchatongwa nayo, uye chiero chaunoshandisa ndicho chichashandiswa kwauri.
Sest samasugust mõõdupuud, mida kasutate teiste üle kohtu mõistmiseks, kasutatakse ka teie üle kohtu mõistmiseks ning selle mõõduga, millega teie teistele mõõdate, mõõdetakse ka teile.
3 “Unotarisirei kabanzu kari muziso rehama yako, asi usina hanya nepuranga riri muziso rako?
Miks sa näed pindu, mis on su venna silmas? Kas sa ei näe palki, mis on su enda silmas?
4 Ungati sei kuhama yako, ‘Rega ndibvise kabanzu kari muziso rako,’ asi iwe nguva dzose uine puranga riri muziso rako?
Kuidas sa saad öelda oma vennale: „Luba, ma võtan selle pinnu su silmast välja“, kui su enda silmas on palk?
5 Iwe munyengeri, tanga wabvisa puranga riri muziso rako, ipapo unozoona zvakanaka kuti ukwanise kubvisa kabanzu kari muziso rehama yako.
Sa oled silmakirjalik! Kõigepealt kaota palk oma silmast. Siis oled võimeline selgelt nägema, et võtta oma venna silmast pind välja.
6 “Musapa imbwa zvinhu zvitsvene, uye musakanda maparera enyu kunguruve. Kana mukadaro, dzinogona kuatsika-tsika pasi petsoka, uye ipapo dzikazokutendeukirai dzokubvambura-bvamburai.
Ärge andke koertele seda, mis on püha. Ärge visake pärleid sigadele, et sead ei tallaks neid jalge alla ning koerad ei pöörduks ega ründaks teid.
7 “Kumbirai mugopiwa, tsvakai mugowana, gogodzai mugozarurirwa.
Paluge, ja teile antakse; otsige, ja te leiate; koputage, ja teile avatakse.
8 Nokuti munhu wose anokumbira anopiwa, anotsvaka anowana; uye anogogodza anozarurirwa musiwo.
Igaüks, kes palub, see saab; kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.
9 “Ndiani pakati penyu angati kana mwanakomana wake akamukumbira chingwa, omupa ibwe?
Kas keegi teist annaks oma pojale kivi, kui ta küsib leiba?
10 Kana kuti akakumbira hove iye omupa nyoka?
Või annaks talle mao, kui ta küsib kala?
11 Zvino imi, kunyange zvenyu makaipa, muchiziva kupa zvipo zvakanaka kuvana venyu, Baba venyu vari kudenga vachapa zvipo zvakanaka sei kuna avo vanokumbira!
Niisiis, kui isegi teie, kes olete kurjad, oskate anda häid asju oma lastele, kui palju enam annab teie taevane Isa häid asju neile, kes teda paluvad.
12 Saka muzvinhu zvose itirai vamwe zvamunoda kuti vakuitirei imi, nokuti izvi ndizvo Murayiro naVaprofita.
Käitu teistega nii, nagu sa tahad, et nemad sinuga käituksid. See võtab kokku seaduse ja prohvetid.
13 “Pindai napasuo rakamanikana nokuti suo rakafara nenzira yakapamhama zvinotungamirira kukuparadzwa, uye vazhinji vanopinda naro.
Minge sisse kitsast uksest. Sest avar on uks ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja sellel teel käivad paljud.
14 Asi suo duku nenzira yakamanikana ndizvo zvinotungamirira kuupenyu, uye vashoma chete, ndivo vanozviwana.
Kuid kitsas on värav ja raske on tee, mis viib ellu, ning selle leiavad vaid vähesed.
15 “Chenjererai vaprofita venhema, vanouya kwamuri vakapfeka matehwe emakwai asi mukati mavo vari mapere anoparadza.
Olge valvel valeprohvetite suhtes, kes tulevad lambanahas, kuid kes seesmiselt on tigedad hundid.
16 Muchavaziva nemichero yavo. Vanhu vanganhonga mazambiringa pamuti weminzwa here, kana maonde parukato?
Te tunnete nad ära nende viljast. Kas kibuvitstest saadakse viinamarju või ohakatest viigimarju?
17 Saizvozvo muti wose wakanaka unobereka michero yakanaka, muti wakaipa unobereka michero yakaipa.
Niisiis, iga hea puu annab head vilja, samas halb puu annab halba vilja.
18 Muti wakanaka haungabereki michero yakaipa, nemuti wakaipa haungabereki michero yakanaka.
Hea puu ei saa anda halba vilja ja halb puu head vilja.
19 Muti wose usingabereki michero yakanaka unotemwa uye ugokandwa mumoto.
Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.
20 Naizvozvo muchavaziva nemichero yavo.
Niisiis, te tunnete nad ära nende viljast.
21 “Havasi vose vanoti kwandiri, ‘Ishe, Ishe’ vachapinda muushe hwokudenga, asi uyo chete anoita kuda kwaBaba vangu vari kudenga.
Mitte igaüks, kes ütleb mulle: „Issand, Issand“, ei saa taevariiki; saavad ainult need, kes täidavad mu taevase Isa tahet.
22 Vazhinji pazuva iro vachati kwandiri, ‘Ishe, Ishe, ko, hatina kuprofita muzita renyuwo here, uye muzita renyu tikadzinga madhimoni, tikaita zvishamiso?’
Paljud ütlevad mulle viimsel kohtupäeval: „Issand, Issand, kas me ei kuulutanud sinu nimel prohvetlikult, kas me ei ajanud sinu nimel välja kurje vaime, kas me ei teinud sinu nimel palju imetegusid?“
23 Ipapo ndichavaudza pachena kuti, ‘Handina kutombokuzivai. Ibvai zvenyu pandiri, imi vaiti vezvakaipa!’
Siis ma ütlen neile: „Ma ei ole teid kunagi tundnud. Minge minu juurest ära, teie, kes teete kurje tegusid!“
24 “Naizvozvo munhu anonzwa mashoko angu aya, uye akaaita, akafanana nemurume akachenjera uyo akavaka imba yake paruware.
Igaüks, kes kuuleb minu sõnu ja teeb nende järgi, on nagu arukas mees, kes ehitas oma maja tugevale kaljule.
25 Mvura yakanaya, nzizi dzikazara, uye dutu remhepo rakauya rikarova imba iya, asi haina kuputsika, nokuti hwaro hwayo hwaiva paruware.
Sadas paduvihma, tekkis üleujutus ja vali tuul puhus vastu maja, kuid sellega ei juhtunud midagi, sest selle aluseks oli tugev kalju.
26 Asi munhu wose anonzwa mashoko angu aya akasaaita, akafanana nomurume benzi akavakira imba yake mujecha.
Igaüks, kes kuuleb minu sõnu, aga ei tee nende järgi, on nagu rumal mees, kes ehitas oma maja liivale.
27 Mvura yakanaya, nzizi dzikazara, uye dutu remhepo rakauya rikarova imba iya ikawa nokuwa kukuru.”
Sadas paduvihma, tekkis üleujutus ja vali tuul puhus vastu maja ning see varises, kukkus täiesti kokku.“
28 Jesu akati apedza kutaura zvinhu izvi vazhinji vaivapo vakashamiswa nokudzidzisa kwake,
Kui Jeesus lõpetas nende teemade selgitamise, oli rahvas tema õpetusest hämmastunud,
29 nokuti akadzidzisa somurume aiva nesimba kwete samadzidzisiro aiitwa navadzidzisi vavo vomurayiro.
sest ta õpetas nagu see, kellel on võim, mitte nagu nende vaimulikud õpetajad.
