< Mateo 25 >
1 “Panguva iyoyo umambo hwokudenga huchange hwakafanana navasikana gumi, vakatora mwenje yavo vakabuda kundochingamidza chikomba.
Alors le royaume des cieux ressemblera à dix vierges qui, après avoir pris leurs lampes, sortirent à la rencontre de l'époux.
2 Vashanu vavo vakanga vari mapenzi uye vashanu vavo vakanga vakachenjera.
Or cinq d'entre elles étaient étourdies, et cinq étaient prudentes.
3 Mapenzi vaya vakatora mwenje yavo asi havana kuisa mafuta mairi.
En effet les étourdies, après avoir pris leurs lampes, ne prirent pas d'huile avec elles,
4 Kunyange zvakadaro, vakachenjera vakatora mafuta mumidziyo pamwe chete nemwenje yavo.
tandis que les prudentes prirent de l'huile dans leurs burettes avec leurs lampes.
5 Chikomba chakanonoka kusvika, vose vakabatwa nehope ndokuvata.
Mais comme l'époux tardait, toutes s'assoupirent, et elles dormaient.
6 “Pava pakati pousiku vakanzwa mheremhere: ‘Chikomba chauya! Budai mumuchingamidze!’
Or, au milieu de la nuit, un cri se fit entendre: « Voici l'époux! sortez à sa rencontre! »
7 “Ipapo vasikana vose vakamuka uye vakagadziridza mwenje yavo.
Alors toutes ces vierges s'éveillèrent et arrangèrent leurs lampes.
8 Mapenzi akati kuna vakachenjera, ‘Tipeiwo mamwe emafuta enyu; mwenje yedu yava kudzima.’
Or les étourdies dirent aux prudentes: « Donnez-nous de votre huile, car nos lampes sont éteintes; »
9 “Vakapindura vakati, ‘Kwete, zvimwe haangakwaniri isu nemi tose. Asi endai kuna vaya vanotengesa mafuta mugondozvitengera mamwe.’
mais les prudentes répliquèrent: « Jamais il n'y en aura assez pour nous et pour vous; allez plutôt chez ceux qui en vendent et achetez-en pour vous. »
10 “Asi vachiri munzira kundotenga mafuta, chikomba chakasvika. Vasikana vakanga vakagadzirira vakapinda naye mumutambo wesvitsa uye musuo ukapfigwa.
Or, pendant qu'elles allaient en acheter, survint l'époux, et celles qui étaient prêtes entrèrent avec lui à la noce, et la porte fut fermée.
11 “Pashure vamwe vaya vakadzokawo. Vakati, ‘Ishe! Ishe! Tizarurireiwo musuo!’
Mais plus tard surviennent aussi les autres vierges disant: « Seigneur, Seigneur, ouvre-nous. »
12 “Asi akavapindura achiti, ‘Ndinokuudzai chokwadi, handikuzivei.’
Mais il leur répliqua: « En vérité je vous le déclare, je ne vous connais point. »
13 “Naizvozvo garai makagadzirira nokuti hamuzivi musi kana nguva.
Veillez donc, car vous ne connaissez ni le jour, ni l'heure.
14 “Zvakare, zvichaita somurume akabuda kuti afambe rwendo, akadana varanda vake akavachengetesa pfuma yake.
De même en effet qu'un homme partant pour un voyage appela ses esclaves, et leur remit ses biens,
15 Kuno mumwe akapa matarenda mashanu emari, kuno mumwe matarenda maviri, uye kuno mumwe tarenda rimwe chete, mumwe nomumwe maererano nokugona kwake. Ipapo akaenda zvake parwendo rwake.
et qu'à l'un il donna cinq talents, et à un autre deux, et à un troisième un, à chacun selon sa capacité particulière, et qu'il partit pour son voyage;
16 Murume akapiwa matarenda mashanu akaenda pakarepo akandoshandisa mari yake akawanazve mamwe mashanu.
aussitôt celui qui avait reçu les cinq talents alla les faire valoir, et il en gagna cinq autres.
17 Saizvozvo uya aiva namatarenda maviri akawana mamwe maviri.
De même aussi celui qui avait reçu les deux en gagna deux autres.
18 Asi murume akanga apiwa tarenda rimwe chete akaenda akandochera gomba muvhu ndokuviga mari yatenzi wake.
Mais celui qui n'en avait reçu qu'un s'en alla faire un creux en terre, et y cacha l'argent de son maître.
19 “Shure kwenguva refu tenzi wavaranda vaya akadzoka akagadzirisa nezvemari idzi navo.
Or, après un long espace de temps, le maître de ces esclaves revient et leur fait rendre compte.
20 Murume akanga apiwa matarenda mashanu akauya namamwe mashanu, akati, ‘Tenzi, makandipa matarenda mashanu. Tarirai ndakawana mamwe mashanu.’
Et celui qui avait reçu les cinq talents s'étant approché apporta cinq autres talents, en disant: « Seigneur, tu m'as remis cinq talents, regarde, j'ai gagné cinq autres talents. »
21 “Tenzi wake akapindura akati, ‘Waita zvakanaka iwe muranda akanaka, akatendeka! Wanga wakatendeka pazvinhu zvishoma; ndichakuita mutariri wezvinhu zvizhinji. Pinda mumufaro watenzi wako!’
Son maître lui dit: « Bien, bon et fidèle esclave, tu as été fidèle pour peu de chose, je te mettrai à la tête de beaucoup. Entre dans la joie de ton maître. »
22 “Murume akanga apiwa matarenda maviri akauyawo. Akati, ‘Tenzi makandipa matarenda maviri, tarirai ndakawanazve mamwe maviri.’
Celui qui avait reçu les deux talents s'étant aussi approché dit: « Seigneur, tu m'as remis deux talents, regarde, j'ai gagné deux autres talents. »
23 “Tenzi wake akapindura akati, ‘Waita zvakanaka, iwe muranda akanaka, akatendeka! Wanga wakatendeka pazvinhu zvishoma, ndichakuita mutariri wezvinhu zvizhinji. Pinda mumufaro watenzi wako!’
Son maître lui dit: « Bien, bon et fidèle esclave, tu as été fidèle pour peu de chose, je te mettrai à la tête de beaucoup. Entre dans la joie de ton maître. »
24 “Ipapo murume akanga apiwa tarenda rimwe chete akauya, akati, ‘Tenzi, ndakaziva kuti muri munhu akaoma, munokohwa pamusina kudyara uye munounganidza pamusina kukusha mbeu.
Mais celui qui avait reçu le seul talent s'étant aussi approché dit: « Seigneur, je te connaissais pour être un homme dur, moissonnant où tu n'as pas semé, et serrant le grain de là où tu n'as pas vanné,
25 Nokudaro ndakatya ndikandocherera tarenda renyu muvhu. Tarirai, pfuma yenyu iyi.’
et tout craintif j'ai été cacher ton talent dans la terre, regarde, tu récupères ce qui est à toi. »
26 “Tenzi wake akapindura akati, ‘Iwe muranda akaipa, ano usimbe! Saka wakanga uchiziva zvako kuti ndinokohwa pandisina kudyara nokuunganidza pandisina kukusha mbeu?
Mais son maître lui répliqua: « Méchant et paresseux esclave, tu savais que je moissonne où je n'ai pas semé et que je serre le grain de là où je n'ai pas vanné?
27 Zvino ungadai wakachengetesa mari yangu kune vamabhangi kuitira kuti pakudzoka kwangu ndaizoiwana yabereka.
Il te fallait donc porter mon argent aux banquiers, et à mon retour j'aurais retiré ce qui était à moi avec l'intérêt.
28 “‘Mutorerei tarenda iri mupe kune uyo ane matarenda gumi.
Enlevez-lui donc le talent et donnez-le à celui; qui a les dix talents.
29 Nokuti wose anazvo achapiwa zvimwe, agova nezvakawanda kwazvo. Ani naani asina, kunyange nezvaanazvo achazvitorerwa.
Car à quiconque a il sera donné, et il regorgera; mais quant à celui qui n'a pas, même ce qu'il a lui sera enlevé.
30 Uye chikandai muranda uyo asingabatsiri kunze kurima, uko kuchava nokuchema nokurumanya kwameno.’
Et jetez cet esclave inutile dans les ténèbres extérieures; c'est là que sera le pleur et le grincement des dents.
31 “Mwanakomana woMunhu paanouya nokubwinya kwake, navatumwa vose, achagara pachigaro chake choushe mukubwinya kwokudenga.
Or, quand le fils de l'homme viendra dans sa gloire, et tous les anges avec lui, alors il s'assiéra sur le trône de sa gloire,
32 Ndudzi dzose dzichaunganidzwa pamberi pake, achatsaura vanhu mumwe kubva kuno mumwe somufudzi anotsaura makwai kubva kumbudzi.
et toutes les nations seront rassemblées devant lui, et il les séparera les unes d'avec les autres, comme le berger sépare les brebis d'avec les chevreaux,
33 Achaisa makwai kurudyi rwake, uye mbudzi kuruboshwe rwake.
et il placera les brebis à sa droite et les chevreaux à sa gauche,
34 “Ipapo Mambo achati kuna avo vari kurudyi rwake, ‘Uyai imi makaropafadzwa naBaba vangu, mutore nhaka yenyu, umambo hwamakagadzirirwa kubva pakusikwa kwenyika.
Alors le roi dira à ceux qui seront à sa droite: « Venez, vous qui êtes bénis de mon Père, prenez possession du royaume qui vous a été préparé dès la fondation du monde.
35 Nokuti ndakanga ndine nzara mukandipa chokudya, ndakanga ndine nyota, mukandipa chokunwa, ndakanga ndiri mweni mukandipinza mumba,
Car j'ai eu faim, et vous m'avez donné à manger; j'ai eu soif, et vous m'avez donné à boire; j'étais étranger, et vous m'avez recueilli;
36 ndakanga ndisina zvokupfeka mukandipfekedza, ndakanga ndichirwara mukandipepa, ndakanga ndiri mutorongo mukandishanyira.’
nu, et vous m'avez vêtu; j'ai été malade, et vous m'avez visité; j'étais en prison, et vous êtes venus auprès de moi. »
37 “Ipapo vakarurama vachamupindura vachiti, ‘Ishe, takakuonai riniko mune nzara tikakupai chokunwa?
Alors les justes lui répliqueront: « Seigneur, quand t'avons-nous vu avoir faim, et t'avons-nous nourri? Ou avoir soif, et t'avons-nous donné à boire?
38 Takakuonai riniko muri mweni tikakupinzai mumba, kana musina zvokupfeka tikakupfekedzai?
Mais quand t'avons-nous vu étranger, et t'avons-nous recueilli? Ou nu, et t'avons-nous vêtu?
39 Takakuonai riniko muchirwara kana muri mutorongo tikakushanyirai?’
Et quand t'avons-nous vu malade ou en prison, et sommes-nous venus auprès de toi? »
40 “Mambo achapindura achiti, ‘Ndinokuudzai chokwadi kuti, chose chamakaitira mumwe wavaduku vehama dzangu idzi, makachiitira ini.’
Et le roi leur répliquera: « En vérité je vous le déclare: en tant que vous l'avez fait pour un seul de ces tout petits, vous l'avez fait pour moi. »
41 “Ipapo achati kune avo vari kuruboshwe rwake, ‘Ibvai kwandiri imi makatukwa mupinde mumoto usingadzimi wakagadzirirwa dhiabhori navatumwa vake. (aiōnios )
Alors il dira aussi à ceux qui seront à gauche: « Allez loin de moi, maudits, dans le feu éternel qui a été préparé pour le diable et pour ses anges! (aiōnios )
42 Nokuti ndakanga ndine nzara mukasandipa chokudya, ndakanga ndine nyota, mukasandipa chokunwa,
Car j'ai eu faim et vous ne m'avez pas donné à manger; et j'ai eu soif, et vous ne m'avez pas donné à boire;
43 ndakanga ndiri mweni mukasandipinza mumba, ndakanga ndisina zvokupfeka mukasandipfekedza, ndakanga ndichirwara uye ndiri mutorongo mukasandishanyira.’
j'étais étranger, et vous ne m'avez pas recueilli; nu, et vous ne m'avez pas vêtu; malade et en prison, et vous ne m'avez pas visité. »
44 “Naizvozvo vachapindura vachiti, ‘Ishe, takakuonai riniko mune nzara kana mune nyota kana muri mweni kana musina zvokupfeka kana muchirwara kana muri mutorongo tikasakubatsirai?’
Alors eux aussi répliqueront: « Seigneur, quand t'avons-nous vu avoir faim ou avoir soif, ou étranger, ou nu, ou malade, ou en prison, et ne t'avons-nous pas servi? »
45 “Achapindura achiti, ‘Ndinokuudzai chokwadi kuti, zvose zvamusina kuitira mumwe wavaduku ava, hamuna kuzviitira ini.’
Alors il leur répliquera: « En vérité je vous le déclare: en tant que vous ne l'avez pas fait pour un seul de ces tout petits, vous ne l'avez pas non plus fait pour moi. »
46 “Ipapo vachaenda mukurangwa kusingaperi, asi vakarurama vachipinda muupenyu husingaperi.” (aiōnios )
Et ceux-ci s'en iront au châtiment éternel, mais les justes à la vie éternelle. » (aiōnios )