< Mako 1 >
1 Kutanga kwevhangeri raJesu Kristu, Mwanakomana waMwari.
Commencement de l'Evangile de Jésus-Christ, Fils de Dieu.
2 Kwakanyorwa muna Isaya muprofita kuchinzi: “Ndichatuma nhume yangu mberi kwako, uyo achagadzira nzira yako,”
Selon ce qui est écrit dans Esaïe, le prophète, «voici j'envoie devant toi mon messager pour te préparer le chemin;
3 “inzwi rounodana murenje, richiti, ‘Gadzirai nzira yaShe, ruramisai migwagwa yake.’”
C'est une voie qui crie au désert: «Préparez le chemin du Seigneur faites-lui des sentiers droits, »
4 Uye saizvozvo Johani akauya, achibhabhatidza murenje uye achiparidza rubhabhatidzo rwokutendeuka kuti varegererwe zvivi.
Jean parut, baptisant au désert, et prêchant le baptême de repentance pour le pardon des péchés.
5 Nyika yose yeJudhea navanhu vose veJerusarema vakaenda kwaari. Vachireurura zvivi zvavo, vakabhabhatidzwa naye muRwizi rweJorodhani.
Toutes les campagnes de la Judée et tous les habitants de Jérusalem se rendaient vers lui, et se faisaient baptiser par lui dans le fleuve du Jourdain, confessant leurs péchés.
6 Johani aipfeka nguo dzamakushe engamera, nebhanhire reganda muchiuno chake, uye aidya mhashu nouchi hwesango.
Jean avait un vêtement de poil de chameau, et une ceinture de cuir autour des reins; il mangeait des sauterelles et du miel sauvage.
7 Uye iyi ndiyo yakanga iri mharidzo yake: “Shure kwangu kuchauya mumwe ane simba kupfuureni wandisina kufanira kusunungura rukanda rweshangu dzake.
Il prêchait, disant: «Il vient après moi, celui qui est plus puissant que moi, et je ne suis pas digne de délier, en me baissant, la courroie de ses sandales.
8 Ndinokubhabhatidzai nemvura, asi iye achakubhabhatidzai noMweya Mutsvene.”
Pour moi, je vous ai baptisés d'eau, mais il vous baptisera d'esprit saint.»
9 Panguva iyoyo Jesu akauya achibva kuNazareta muGarirea uye akabhabhatidzwa naJohani muJorodhani.
En ce temps-là, Jésus vint de Nazareth ville de Galilée, et il fut baptisé par Jean dans le Jourdain.
10 Jesu paakanga ava kubuda mumvura, akaona denga richizarurwa uye Mweya achiburukira pamusoro pake senjiva.
Au moment où il sortait de l'eau, il vit les cieux s'entr'ouvrir, et l'Esprit, comme une colombe, descendre sur lui.
11 Uye inzwi rakauya richibva kudenga richiti, “Ndiwe Mwanakomana wangu, wandinoda, wandinofarira kwazvo.”
Et une voix sortit des cieux, disant: «Tu es mon Fils bien-aimé; c'est en toi que j'ai mis toute mon affection.»
12 Pakarepo Mweya akamutumira kurenje,
Aussitôt après, Jésus fut poussé par l'Esprit au désert,
13 uye akanga ari murenje kwamazuva makumi mana, achiedzwa naSatani. Akanga ari pamwe chete nemhuka dzesango uye vatumwa vakamushandira.
et il y passa quarante jours, tenté par Satan. Il était avec les bêtes sauvages, et les anges le servaient.
14 Mushure mokunge Johani aiswa mutorongo, Jesu akaenda kuGarirea, achiparidza vhangeri raMwari.
Après que Jean eut été mis en prison, Jésus se rendit en Galilée, prêchant l'évangile de Dieu,
15 Akati, “Nguva yasvika. Umambo hwaMwari hwaswedera. Tendeukai mutende vhangeri!”
et disant: «Le temps est venu, et le royaume de Dieu est proche. Repentez- vous, et croyez à la bonne nouvelle.»
16 Jesu paakanga achifamba pamahombekombe eGungwa reGarirea, akaona Simoni nomununʼuna wake Andirea vachikanda usvasvi mugungwa, nokuti vakanga vari vabati vehove.
Comme il passait le long de la mer de Galilée, il vit Simon et André, frère de Simon, qui péchaient au filet dans la mer, car ils étaient pêcheurs;
17 Jesu akati, “Uyai munditevere, uye ndichakuitai vabati vavanhu.”
et Jésus leur dit: «Venez, suivez-moi, et je vous ferai pêcheurs d'hommes.»
18 Pakarepo vakasiya usvasvi hwavo vakamutevera.
Aussitôt ils quittèrent leurs filets, et le suivirent.
19 Akati afamba chinhambwe zvishoma, akaona Jakobho mwanakomana waZebhedhi nomununʼuna wake Johani vari mugwa, vachigadzira usvasvi hwavo.
Étant allé un peu plus loin, il vit Jacques, fils de Zébédée, et Jean, son frère, qui raccommodaient leurs filets dans leur barque.
20 Haana kunonoka, akavadana, uye vakasiya baba vavo, Zebhedhi, mugwa vaine vashandi vavo, vakamutevera.
Il les appela aussitôt; et eux, laissant Zébédée, leur père, dans la barque avec les ouvriers, le suivirent.
21 Vakaenda kuKapenaume, uye nomusi weSabata, Jesu akapinda musinagoge akatanga kudzidzisa.
Ils se rendirent à Capernaoum. Dès le sabbat, Jésus entra dans la synagogue, et y enseigna.
22 Vanhu vakashamiswa nokudzidzisa kwake, nokuti akavadzidzisa somunhu ane simba, asingaiti savadzidzisi vomurayiro.
Et l'on était frappé de son enseignement; car il enseignait avec autorité, et non comme les scribes.
23 Pakarepo mumwe murume akanga ari musinagoge ravo akanga akabatwa nomweya wakaipa akadanidzira achiti,
Dès que Jésus eut parlé, un homme qui avait un esprit impur, et qui se trouvait dans la synagogue,
24 “Munodeiko kwatiri, imi Jesu weNazareta? Mauya kuzotiparadza here? Ndinoziva kuti ndimi ani, imi Mutsvene waMwari!”
s'écria: «Qu'y a-t-il entre nous et toi, Jésus de Nazareth? Tu es venu nous faire périr. Je te connais, tu es le Saint de Dieu.»
25 Jesu akarayira akati, “Nyarara! Buda maari!”
Jésus le tança. «Tais-toi, lui dit-il, et sors de cet homme.»
26 Mweya wakaipa wakamuzunza-zunza ndokubva wabuda maari nenzwi guru.
Et l'esprit impur, ayant jeté cet homme dans des convulsions, sortit en poussant un grand cri.
27 Vanhu vose vakashamiswa kwazvo zvokuti vakabvunzana vachiti, “Chiiko ichi? Idzidziso itsva ine simba! Anorayira kunyange mweya yakaipa, uye ichimuteerera.”
Tous les assistants furent dans la stupéfaction, de sorte qu'ils discutaient entre eux, et disaient: «Qu'est-ce donc? Un enseignement nouveau! Il commande avec autorité même aux esprits impurs, et ils lui obéissent!
28 Mukurumbira wake wakapararira munyika yose yeGarirea.
Et sa renommée se répandit aussitôt de tous côtés, dans tous les lieux qui avoisinent la Galilée.
29 Vakati vachangobva musinagoge, vakaenda naJakobho naJohani kumba kwaSimoni naAndirea.
En sortant de la synagogue, ils allèrent avec Jacques et Jean dans la maison de Simon et d'André.
30 Ambuya vaSimoni vakanga vavete pamubhedha vachirwara nefivha, uye vakaudza Jesu nezvavo.
La belle-mère de Simon était couchée, ayant la fièvre. Aussitôt on parla d'elle à Jésus:
31 Saka akaenda kwavari, akabata ruoko rwavo akavabatsira kusimuka. Fivha yakabva mavari vakatanga kuvashandira.
il s'approcha, et la saisissant par la main, il la fit lever. A l'instant la fièvre la quitta, et elle les servit.
32 Manheru acho iwayo zuva ravira, vanhu vakauya kuna Jesu navose vairwara navakanga vakabatwa namadhimoni.
Le soir, quand le soleil fut couché, on amena à Jésus tous ceux qui étaient malades, ainsi que les démoniaques;
33 Guta rose rakaungana pamukova,
et toute la ville se pressait à sa porte.
34 uye Jesu akaporesa vazhinji vakanga vane zvirwere zvakasiyana-siyana. Akadzingawo madhimoni mazhinji, asi akanga asingatenderi madhimoni kuti ataure nokuti akanga achiziva kuti iye ndiani.
Il guérit un grand nombre de malades atteints de divers maux, et il chassa beaucoup de démons. Il imposait silence aux démons, parce qu'ils le connaissaient.
35 Mangwanani-ngwanani, kuchakasviba, Jesu akamuka akabuda mumba akaenda kunzvimbo yaakanga ari oga, ikoko akandonyengetera.
Le lendemain matin, s’étant levé bien avant le jour, il sortit, alla dans un lieu solitaire, et il y pria.
36 Simoni navamwe vake vakaenda kundomutsvaka,
Simon et ceux qui étaient ordinairement avec lui, se mirent à sa recherche,
37 uye vakati vamuwana, vakati, “Vanhu vose vanokutsvakai!”
et l'ayant trouvé, ils lui dirent: «Tout le monde te cherche.»
38 Jesu akapindura akati, “Ngatiendei kune imwe nzvimbo, kumisha iri pedyo, kuti ndinoparidzawo ikoko. Ndizvo zvandakauyira.”
Il leur répondit: «Allons ailleurs, dans les bourgades qui sont plus loin, afin que j'y prêche aussi, car c'est dans ce but que je suis sorti.»
39 Saka akafamba nomuGarirea yose, achiparidza mumasinagoge avo uye achidzinga madhimoni.
Et il allait par toute la Galilée, prêchant dans les synagogues et chassant les démons.
40 Mumwe murume akanga ana maperembudzi akauya kwaari akapfugama, akamukumbira zvikuru achiti, “Kana muchida, munogona kundinatsa.”
Un lépreux vint vers lui, pour lui adresser une prière; il se jeta à ses pieds, et lui dit: «Si tu le veux, tu peux me rendre net.»
41 Jesu akamunzwira ngoni, akatambanudza ruoko rwake akabata murume uya. Akati, “Ndinoda. Chinatswa!”
Jésus, ému de compassion, avança la main, le toucha et lui dit: «Je le veux, sois net.»
42 Pakarepo maperembudzi akabva paari uye akaporeswa.
A peine eut-il parlé, que la lèpre quitta cet homme, et il devint net.
43 Jesu akamuendesa pakarepo akamuyambira zvikuru achiti,
Jésus le renvoya sur-le-champ, en lui disant d'un ton sévère:
44 “Chenjera kuti urege kuudza mumwe munhu. Asi enda, undozviratidza kumuprista ugobayira chipiriso chakarayirwa naMozisi chokuporeswa kwako, chive chapupu kwavari.”
«Garde-toi d'en rien dire à personne; mais, va, montre-toi au sacrificateur, et offre pour ta guérison, ce que Moïse a ordonné pour l'attester au peuple.»
45 Asi iye akabuda akatanga kutaura akasununguka, achiparadzira shoko iro. Nokuda kwaizvozvo, Jesu haana kuzogona kupinda muguta zviri pachena asi akagara kunze, kunzvimbo dzakanyarara. Kunyange zvakadaro vanhu vakaramba vachiuya kwaari vachibva kumativi ose.
Cet homme s'en étant allé, se mit à publier et à répandre partout la nouvelle, de sorte que Jésus ne pouvait plus entrer publiquement dans une ville, mais il se tenait en dehors, dans des lieux solitaires; et l’on venait vers lui de toutes parts.