< Ruka 11 >
1 Mumwe musi Jesu akanga achinyengetera ari pane imwe nzvimbo. Akati apedza, mumwe wavadzidzi vake akati kwaari, “Ishe, tidzidzisei kunyengetera, saJohani akadzidzisa vadzidzi vake.”
Jun qꞌijal ri Jesús tajin kubꞌan chꞌawem pa jun leꞌaj. Are xtoꞌtajik, jun chike ri utijoxelabꞌ xubꞌij che: Ajawxel, kꞌutu la chiqawach jas kaqabꞌan chubꞌanik chꞌawem, jetaq ri xubꞌan ri Juan kukꞌ ri utijoxelabꞌ.
2 Iye akati kwavari, “Kana muchinyengetera, muti: “‘Baba vedu vari kudenga, zita renyu ngarikudzwe noutsvene. Umambo hwenyu ngahuuye. Kuda kwenyu ngakuitwe panyika sezvinoitwa kudenga.
Xubꞌij ri Jesús chike: Are kibꞌan chꞌawem, chibꞌij: Tat, tyoxirisatalik ri bꞌiꞌ la, peta ri ajawarem e la.
3 Tipei zuva nezuva chingwa chedu chamazuva namazuva.
Ya la qawa ronojel qꞌij.
4 Uye mutiregerere zvivi zvedu; nokuti nesuwo tinoregerera vose vanotitadzira. Musatitungamirira mukuedzwa; uye mutinunure pane zvakaipa.’”
Kuyu la ri qamak jeꞌ jas ri uj keꞌqakuy ri kakibꞌan kꞌax chaqe, man kujtzaj ta la pa ri mak.
5 Ipapo akati kwavari, “Kana mumwe wenyu ane shamwari, uye akaenda kwaari pakati pousiku akati, ‘Shamwari, ndikweretesewo zvingwa zvitatu,
Kꞌa te riꞌ xubꞌij ri Jesús chike: Qaꞌnampe che: Jun chiꞌwe kꞌo jun rech chꞌabꞌeꞌn, kopan nikꞌaj aqꞌabꞌ rukꞌ kubꞌij che: “Wech chꞌabꞌeꞌn, kinqaj na oxibꞌ akaxlan wa.
6 nokuti shamwari yangu iri parwendo yasvika kwangu, uye ini handina chandingamupa.’
Xa xul jun wech chꞌabꞌeꞌn cho ja upetik che jun ubꞌe, maj kꞌu kinya apanoq che.”
7 “Ipapo uya ari mukati akati, ‘Rega kundinetsa. Mukova wangu watopfigwa, uye vana vangu neni tavata. Handikwanisi kumuka kuti ndikupe kana chinhu.’
Ri awech chꞌabꞌeꞌn kubꞌij loq chawe: “In xuqujeꞌ ri akꞌalabꞌ uj qꞌoyol chik, man kinkwin ta chik kinwaꞌjil chuyaꞌik we jastaq riꞌ chawe, man kawesaj ta nuwaram.”
8 Ndinokuudzai, kuti kunyange asingazomuki kuti amupe chingwa nokuda kwokuti ishamwari yake, asi nokuda kwokushingirira kwomunhu uyu, achamuka agomupa zvose zvaanoda.
Kinbꞌij chiꞌwe: Pune ri achi man kawaꞌjil taj rumal at rech chꞌabꞌeꞌn, kawaꞌjil kꞌu bꞌik rumal man katel ta chuchiꞌ ri rachoch, kuya bꞌik ri kajawataj chawe.
9 “Saka ndinoti kwamuri: Kumbirai, muchapiwa, tsvakai, muchawana; gogodzai, muchazarurirwa mukova.
Rumal riꞌ kinbꞌij chiꞌwe: Chitaꞌ, rech kayaꞌtaj chiꞌwe. Chixtzukunoq rech kiriq ri kitzukuj, chixchꞌawoq rech kajaqataj ri uchiꞌ ja chiꞌwach.
10 Nokuti ani naani anokumbira achapiwa; anotsvaka achawana; anogogodza, achazarurirwa mukova.
Rumal cher ri winaq ri kuto, kayaꞌtaj na che, ri katzukunik kuriq na ri kutzukuj, ri kachꞌawik kajaqataj na ri uchiꞌ ja choch.
11 “Ndiani pakati penyu vanababa, angati, kana mwanakomana wake amukumbira hove, omupa nyoka pachinzvimbo chehove?
Ix ix tat, ¿la kꞌo jun chiꞌwe are kuta jun ukaxlan wa ri iwalkꞌwaꞌl chiꞌwe la kiya jun abꞌaj che? Xuqujeꞌ are kuta jun kar chiꞌwe ¿la jun kumatz kiya che?
12 Kana kuti akakumbira zai, angamupa chinyavada here?
O wine kuta jun saqmoꞌl, ¿la escorpión kaya che?
13 Zvino kana imi, kunyange makaipa zvenyu, muchiziva kupa zvipo zvakanaka kuvana venyu, Baba venyu vari kudenga vachapa zvikuru sei Mweya Mutsvene kuna vanomukumbira!”
We ri ix, ix itzel taq winaq kiya utz laj taq jastaq chike ri iꞌwalkꞌwaꞌl, kꞌo kꞌu na ri kubꞌan ri tataxel Dios iwukꞌ, kuya na ri Uxlabꞌixel chike ri kakita che.
14 Jesu akanga achidzinga dhimoni raiva mbeveve. Dhimoni rakati rabva, munhu uya akanga ari mbeveve akataura, uye vazhinji vakashamiswa nazvo.
Jun qꞌijal chik ri Jesús tajin karesaj jun itzel uxlabꞌal ri umemarisam jun achi. Are xesataj ri itzel uxlabꞌal che ri mem achi, ri achi xchꞌawik. Konojel kꞌu ri winaq xemayijanik.
15 Asi vamwe vavo vakati, “Anodzinga dhimoni naBheerizebhubhi, muchinda mukuru wamadhimoni.”
E kꞌo jujun winaq xkibꞌij: Waꞌ we achi riꞌ keꞌresaj ri itzel taq uxlabꞌal rukꞌ ri ukwinem ri Beelzebú ri kinimaꞌqil ri itzel taq uxlabꞌal.
16 Vamwewo vakamuedza nokumukumbira chiratidzo.
E kꞌo kꞌu jujun winaq chik xkita etal rech chikajil che ri Jesús xaq rech kakikoj kꞌaꞌmabꞌal pa ri ubꞌe.
17 Jesu akaziva ndangariro dzavo akati kwavari, “Umambo hupi zvahwo hunozvipesanisa huchaparadzwa, uye imba inozvipesanisa ichawa.
Retaꞌm kꞌu ri Jesús ri kichomanik xubꞌij chike: Ronojel ajawarem ri ujachom ribꞌ, kasach na uwach, xuqujeꞌ ri e winaq ri keꞌl pa jun ja, we man xaq jun kichomanik, ketukin na riꞌ.
18 Kana Satani achizvipesanisa, umambo hwake hungamira seiko? Ndinotaura izvi nokuti munonditi ndinobudisa madhimoni naBheerizebhubhi.
Xaq jeriꞌ we kꞌo tukin ibꞌ chikixoꞌl ri itzel xuqujeꞌ ri e rachiꞌl, ¿la kakwin kꞌu riꞌ kajeqiꞌ pa ri rajawarem? Ri ix kibꞌij chi keꞌnwesaj ri itzel taq uxlabꞌal rukꞌ ri ukwinem ri Beelzebú.
19 Zvino kana ndichibudisa madhimoni naBheerizebhubhi, ko, vanakomana venyu vanoabudisa naani? Saka zvino, ivo vachava vatongi venyu.
We keꞌnwesaj in ri itzel taq uxlabꞌal rukꞌ ri ukwinem ri Beelzebú, ¿jachin kꞌu kayoꞌw kwinem chike ri itijoxelabꞌ ix chi resaxik ri itzel taq uꞌxlabꞌal? Rumal riꞌ aꞌreꞌ la keqꞌatow na tzij pa iwiꞌ.
20 Asi kana ndichidzinga madhimoni nomunwe waMwari, ipapo umambo hwaMwari hwasvika kwamuri.
We rukꞌ ri ukwinem ri Dios keꞌnwesaj bꞌik ri itzel taq uxlabꞌal, waꞌ kel kubꞌij chi xul ri ajawarem rech ri Dios iwukꞌ.
21 “Kana munhu ane simba, akanyatsoshonga nhumbi dzake dzokurwa, akachengeta imba yake, pfuma yake inochengetedzeka.
We kꞌo jun achi ri sibꞌalaj kꞌo uchuqꞌabꞌ, xuqujeꞌ kꞌo uchꞌeyabꞌal, utz riꞌ kubꞌan chuchajixik ri rachoch xuqujeꞌ ri umebꞌail.
22 Asi kana mumwe ane simba akamurwisa uye akamukunda, anomutorera nhumbi dzokurwa dzaanga achivimba nadzo agogova zvaanenge apamba.
We kꞌu kape jun achi chirij ri sibꞌalaj kꞌo uchuqꞌabꞌ choch, kesax riꞌ ri uchꞌeyabꞌal ri kuꞌl ukꞌuꞌx chirij, xuqujeꞌ kelaqꞌax bꞌik ronojel ri jastaq rech.
23 “Ani naani asiri kudivi rangu anorwa neni, uye asingaunganidzi pamwe chete neni, anoparadzira.
Ri man wachiꞌl taj, nukꞌulel riꞌ. Ri man kinutoꞌ ta chikimulixik ri winaq riꞌ xa kuꞌtukij bꞌik.
24 “Kana mweya wakaipa ukabuda mumunhu, unopinda nomunzvimbo dzakaoma uchitsvaka zororo ugorishayiwa. Ipapo unoti, ‘Ndichadzokera kumba kwandakabva.’
Jun itzel uxlabꞌal are kel bꞌik che jun achi, keꞌ pa taq ri katzꞌinow ulew, kuꞌxlanoq. Are man kuriq ta kꞌu uxlanem, kubꞌij: “Kintzalij cho wachoch jawjeꞌ ri xinel wi loq.”
25 Paunosvika, unowana imba yakatsvairwa, yanaka uye igere zvakanaka.
Are kopanik, mestal chi ri ja ri xel wi loq sibꞌalaj sukꞌumatal chik.
26 Ipapo unobuda wondotsvaka mimwe mweya minomwe yakaipa kupfuura iwo, igopinda yondogaramo. Uye magumo omunhu uyo akaipa kupfuura okutanga.”
Kel kꞌu bꞌik, kubꞌuꞌ ma loq e wuqubꞌ itzel uxlabꞌal che rachiꞌl, kepe rukꞌ cho ri ja. Xaq jeriꞌ sibꞌalaj kꞌax kakanaj kan ri ukꞌaslemal ri winaq, sibꞌalaj kꞌax na cho ri ubꞌanik kan nabꞌe.
27 Jesu akati achiri kutaura zvinhu izvi, mumwe mukadzi aiva pakati pavanhu vazhinji akadanidzira achiti, “Vakaropafadzwa mai vakakuzvarai vakakuyamwisai.”
Are tajin kubꞌij ri Jesús we jastaq riꞌ, jun ixoq ri kꞌo chikixoꞌl ri winaq xubꞌij che: Sibꞌalaj utz rech ri ixoq ri xatuya pa ri uwachulew, xuqujeꞌ xatutubꞌisaj.
28 Akapindura akati, “Asi vakaropafadzwa avo vanonzwa shoko raMwari uye vachiriteerera.”
Ri Jesús xubꞌij: Are utz ke ri winaq ri kakita ri utzij ri Dios, xuqujeꞌ kakinimaj.
29 Vanhu vakati vachiwanda, Jesu akati kwavari, “Rudzi urwu rwakaipa. Runokumbira chiratidzo, asi harungapiwi chiratidzo kunze kwechaJona.
Are tajin kakimulij kibꞌ ri winaq, ri Jesús xubꞌij chike: Itzel taq winaq ri winaq rech we qꞌij junabꞌ riꞌ, are kakaj kabꞌan jun mayijabꞌal laj kꞌutbꞌal chikiwach, man kayaꞌtaj ta chi kꞌu jun kꞌutbꞌal chike we man are ri kꞌutbꞌal rech ri Jonás.
30 Nokuti sezvo Jona akanga ari chiratidzo kuvaNinevhe, saizvozvowo ndizvo zvichaita Mwanakomana woMunhu kurudzi urwu.
Jetaq ri Jonás xux jun kꞌutbꞌal chike ri winaq ri aꞌj tinimit rech Nínive ojer, ri uKꞌojol ri Achi xuqujeꞌ kux na jun kꞌutbꞌal chike ri itzel taq winaq rech we qꞌij junabꞌ riꞌ.
31 Mambokadzi weZasi achasimuka pakutongwa navarume vorudzi urwu agovapa mhosva; nokuti akabva kumagumo enyika kuzonzwa uchenjeri hwaSoromoni, zvino mukuru kuna Soromoni ari pano.
Ri ixoq taqanel rech ri tinimit Saba kawaꞌjil na pa ri kꞌisbꞌal qꞌij, kuqꞌat na tzij pa kiwiꞌ we winaq riꞌ, rumal areꞌ upetik pa ri kꞌisbꞌal taq tinimit xuluta ri retaꞌmabꞌal ri Salomón. Waral kꞌut kꞌo jun achi ri are nim uqꞌij cho ri Salomón.
32 Varume veNinevhe vachasimuka pakutongwa norudzi urwu vagorupa mhosva; nokuti ivo vakatendeuka pakuparidza kwaJona, zvino mukuru kuna Jona ari pano.
Ri winaq aꞌj Nínive rech ojer, kewaꞌjil na pa ri qꞌij rech qꞌatbꞌal tzij, kakiqꞌat na tzij pa kiwiꞌ ri winaq rech we qꞌij junabꞌ riꞌ, rumal aꞌreꞌ xkikꞌex kikꞌuꞌx are xkita ri qꞌalajisanik ri xubꞌan ri Jonás, kamik kꞌut kꞌo jun winaq iwukꞌ ri nim ubꞌanik cho ri Jonás.
33 “Hakuna munhu anotungidza mwenje agouisa panzvimbo yakavanda, kana pasi pedengu. Asi anouisa pachigadziko, kuitira kuti vose vanopinda mumba vaone chiedza.
Man kꞌo ta jun winaq ri kutzij jun tunal, kꞌa te riꞌ karawaj, o kukoj ne jun kajon chuchꞌuqik, xane kuya chikaj rech kꞌo kitunabꞌal ri koꞌk bꞌik pa ri ja.
34 Ziso rako ndiwo mwenje womuviri wako. Kana meso ako akanaka, muviri wako wosewo uzere nechiedza. Asi kana akaipa, muviri wakowo uzere nerima.
Ri abꞌoqꞌoch at are katunan ri atyoꞌjal, we kekaꞌy ri abꞌoqꞌoch, kꞌo utunal riꞌ ri atyoꞌjal, are kꞌu we kꞌo sutzꞌ chupam, ronojel riꞌ ri atyoꞌjal kakꞌojiꞌ pa qꞌequꞌmal.
35 Chenjererai kuti chiedza chiri mamuri chirege kuva rima.
Qas chawila na chi ri tunal ri kabꞌij kꞌo awukꞌ man qꞌequꞌmal taj.
36 Naizvozvo kana muviri wako wose uzere nechiedza, uye pasina chikamu chawo chine rima, uchavhenekerwa zvakakwana, sezvinoita chiedza chomwenje pachinovhenekera pauri.”
Xaq jeriꞌ we ronojel ri atyoꞌjal kꞌo utunal, man kꞌo ta jubꞌiqꞌ qꞌequꞌmal che, katkꞌojiꞌ riꞌ pa ri tunal, jetaq are at tunatal rumal jun nimalaj tunal.
37 Jesu akati apedza kutaura, mumwe muFarisi akamukoka kuti azodya naye; saka akaenda, akapinda akagara naye pakudya.
Are xtoꞌtaj ri Jesús che tzijonem, xpe jun fariseo xusikꞌij che waꞌim, xaq jeriꞌ xok bꞌik cho rachoch ri fariseo, xtꞌuyiꞌ chu ri mexa.
38 Asi muFarisi akaona kuti Jesu akanga asina kutanga ageza asati adya, zvikamushamisa.
Xmayijan kꞌu ri fariseo are xril ri Jesús man xuchꞌaj ta ribꞌ are majaꞌ kawaꞌik, jetaq ri kubꞌij ri naqꞌatajibꞌal.
39 Ipapo Ishe akati kwaari, “Zvino, imi vaFarisi munosuka kunze kwomukombe nendiro, asi mukati menyu muzere nokukara nokuipa.
Xubꞌij ri Jesús: Ri ix, ix fariseos, kichꞌajchꞌobꞌej ri qumubꞌal xuqujeꞌ ri palaꞌt, xa kꞌu ixnojinaq pa iwanimaꞌ che, itzel taq rayinik xuqujeꞌ etzelal.
40 Imi mapenzi avanhu! Ko, akaita kunze haaziye akaitawo nomukati here?
¡Maj iwetaꞌmabꞌal! ¿La man are winaq ri xbꞌanow ri rij ri jastaq ri xbꞌanow xuqujeꞌ ri upam?
41 Asi ipai zviri mukati mendiro sezvipo kuvarombo, uye ipapo zvose zvichava zvakachena kwamuri.
We kibꞌan ri utzilal kukꞌ ri iꞌkꞌulja kachꞌajchꞌojir riꞌ ri iwanimaꞌ che itzel taq chomabꞌal.
42 “Mune nhamo imi vaFarisi, nokuti munopa kuna Mwari chegumi chemindi, nerui nezvimwe zvirimwa zvomubindu romuriwo, asi muchirega kururamisira, norudo rwaMwari. Maifanira kuzviita izvi musingasiyi zvokutanga zvisati zvaitwa.
¡Kꞌax iwe, fariseos! Ri kiya ri ulajujil rech ri menta, ri rora, xuqujeꞌ ronojel uwach qꞌayes, xa kꞌu man kibꞌan ta ri sukꞌal, xuqujeꞌ man kibꞌan ta ri kubꞌij ri uloqꞌanik ri Dios. Rajawaxik wi kibꞌan waꞌ we riꞌ xuqujeꞌ man kasachan ta chiꞌwe ubꞌanik waꞌ we jun chik riꞌ.
43 “Mune nhamo imi vaFarisi, nokuti munoda zvigaro zvapamusoro mumasinagoge nokukwaziswa pamisika.”
¡Kꞌax iwe, fariseos! ix ri kixkam che uriqik ri nabꞌe taq tꞌuyulibꞌal pa ri Sinagoga, xuqujeꞌ kiwayeꞌj ri rutzil iwach kakiya ri winaq pa taq ri kꞌayibꞌal.
44 “Mune nhamo imi, nokuti makaita samakuva asina mucherechedzo, vanhu vanofamba napamusoro pawo vasingazvizivi.”
¡Kꞌax iwe! je ri ix kꞌo ri muqbꞌal taq kaminaqibꞌ, pune jeꞌl kabꞌantaj ri iwij, xa kꞌu e sibꞌalaj chu ri kaminaqibꞌ ri e kꞌo chiꞌpam.
45 Mumwe wavadudziri vomurayiro akamupindura akati, “Mudzidzisi, kana muchitaura izvi, munotuka nesuwo.”
Jun chike ri achyabꞌ ri sibꞌalaj retaꞌm ri taqanik, xubꞌij che ri Jesús, ajtij: tajin kujyoqꞌ xuqujeꞌ la uj, are jeriꞌ katzijon la.
46 Jesu akapindura akati, “Mune nhamo nemiwo vadudziri vomurayiro, nokuti munoremedza vanhu nemitoro yavasingagoni kutakura, asi imi pachenyu hamutongosimudzi munwe wenyu kuti muvabatsire.
Xubꞌij ri Jesús chike: Je xuqujeꞌ ix ri sibꞌalaj iwetaꞌm ri taqanik. ¡Kꞌax iwe! ix ri kiya eqaꞌn ri man qꞌiꞌowel taj chikij nikꞌaj winaq chik xa kꞌu man kiwaꞌjilisaj ta apanoq jun uwiꞌ iqꞌabꞌ chikitoꞌik.
47 “Mune nhamo imi, nokuti munovaka marinda avaprofita, uye madzitateguru enyu ariwo akavauraya.
¡Kꞌax iwe! ix ri kiyak tzꞌaq naꞌtabꞌal ke ri qꞌalajisal taq rech ri utzij ri Dios ri xekamisax kumal ri itat inan ojer.
48 Saka muri kupupura kuti munotenderana nezvakaitwa namadzitateguru enyu; vakauraya vaprofita uye imi munovaka marinda avo.
Ri ix tajin kibꞌij chi utz ri xkibꞌan ri itat inan ojer rumal cher aꞌreꞌ xekamisan ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios, ri ix kꞌut are tajin kiyak tzꞌaq naꞌtabꞌal ke.
49 Nokuda kwaizvozvo, Mwari muuchenjeri hwake akati, ‘Ndichatumira vaprofita navapostori, vamwe vavo vachavauraya uye vachatambudza vamwe.’
Rumal riꞌ, ri Dios rukꞌ ri retaꞌmabꞌal xubꞌij: Keꞌntaq bꞌik qꞌalajisal taq nutzij xuqujeꞌ e tzijol taq we kukꞌ, kakibꞌan kꞌu na kꞌax chike, xuqujeꞌ keꞌkikamisaj.
50 Naizvozvo rudzi urwu ruchava nemhosva yeropa ravaprofita vose, rakadeurwa kubva pakuvamba kwenyika,
Rumal waꞌ kata na kwenta chike we winaq rech we qꞌij junabꞌ riꞌ che ri kikikꞌel konojel ri e qꞌalajisal taq rech ri utzij ri Dios ri xkichapleꞌj loq pa ri ujeqetajik ri uwachulew, kꞌa pa taq ri qꞌij rech kamik.
51 kubva paropa raAbheri kusvikira kuropa raZekaria, uyo akaurayiwa pakati pearitari neimba tsvene. Hongu, ndinoti kwamuri, rudzi urwu ruchava nemhosva yezvinhu izvi zvose.
Kachapleꞌtaj loq rukꞌ ri ukikꞌel ri Abel, kultoqꞌol rukꞌ ri ukikꞌel ri Zacarías ri xkam chuxoꞌl ri tzujbꞌal sipanik xuqujeꞌ ri Tyoxalaj kꞌolibꞌal. Jeꞌ, qas kinkꞌyaqabꞌa kan ubꞌixik, rumal we riꞌ kaqꞌat na tzij pa kiwiꞌ we winaq rech we qꞌij junabꞌ riꞌ.
52 “Mune nhamo imi, vadudziri vomurayiro, nokuti makabvisa kiyi yokuziva. Imi pachenyu hamuna kupinda, uye makadzivisa vaya vakanga vachipinda.”
¡Kꞌax iwe ix ri sibꞌalaj iwetaꞌm ri taqanik! rumal ibꞌanom iwe che ri lawe rech ri etaꞌmabꞌal. Ix man ixokinaq taj, xuqujeꞌ iꞌqꞌatem ri rajawam kikꞌuꞌx koꞌkik.
53 Jesu akati abva ipapo, vaFarisi navadzidzisi vomurayiro vakatanga kumupikisa zvikuru nokumubvunza mibvunzo yakawanda,
Are xel bꞌik ri Jesús chilaꞌ, ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik sibꞌalaj kꞌax xkinaꞌo rumal ri xubꞌij, rumal riꞌ xkichapleꞌj ukꞌotik uchiꞌ.
54 vachimirira kuti vamubate pane zvaaizotaura.
Are xkaj xkikoj kꞌaꞌmabꞌal pa ri ubꞌe, rech kasach chubꞌixik jun jastaq.