< 2 Madzimambo 15 >
1 Mugore ramakumi maviri namanomwe raJerobhoamu mambo weIsraeri, Azaria mwanakomana waAmazia mambo weJudha akatanga kutonga.
La vingt-septième année de Jéroboam, roi d’Israël, régna Azarias, fils d’Amasias, roi de Juda.
2 Akanga ava namakore gumi namatanhatu paakava mambo, uye akatonga muJerusarema kwamakore makumi mashanu namaviri. Zita ramai vake rainzi Jekoria; vaibva muJerusarema.
Il avait seize ans lorsqu’il devint roi, et il régna cinquante-deux ans à Jérusalem. Sa mère se nommait Jéchélia, de Jérusalem.
3 Akaita zvakarurama pamberi paJehovha, sezvakanga zvaitwa nababa vake Amazia.
Il fit ce qui est droit aux yeux de Yahweh, selon tout ce qu’avait fait Amasias, son père.
4 Kunyange zvakadaro, matunhu akakwirira haana kubviswa; vanhu vakaramba vachibayira zvibayiro nokupisa zvinonhuhwira ikoko.
Seulement les hauts lieux ne disparurent point; le peuple continuait à offrir des sacrifices et des parfums sur les hauts lieux.
5 Jehovha akarova mambo namaperembudzi kusvikira pazuva raakafa, uye aigara mumba yake oga. Jotamu mwanakomana wamambo ndiye akanga ari mutariri womuzinda uye aitonga vanhu venyika iyoyo.
Yahweh frappa le roi, qui fut lépreux jusqu’au jour de sa mort et demeura dans une maison écartée. Joatham, fils du roi, était à la tête de la maison, jugeant le peuple du pays.
6 Zvino zvimwe zvakaitika pakutonga kwaAzaria, nezvose zvaakaita, hazvina kunyorwa here mubhuku renhoroondo dzamadzimambo eJudha.
Le reste des actes d’Azarias, et tout ce qu’il a fait, cela n’est-il pas écrit dans le livre des Chroniques des rois de Juda?
7 Azaria akazorora namadzibaba ake akavigwa pedyo navo muGuta raDhavhidhi. Uye Jotamu mwanakomana wake akamutevera paumambo.
Azarias se coucha avec ses pères, et on l’enterra avec ses pères dans la cité de David; et Joatham, son fils, régna à sa place.
8 Mugore ramakumi matatu namasere raAzaria mambo weJudha, Zekaria mwanakomana waJerobhoamu akava mambo weIsraeri muSamaria, uye akatonga kwemwedzi mitanhatu.
La trente-huitième année d’Azarias, roi de Juda, Zacharie, fils de Jéroboam, régna sur Israël à Samarie; son règne fut de six mois.
9 Akaita zvakaipa pamberi paJehovha, sezvakaitwa nababa vake. Haana kutendeuka kubva pazvivi zvaJerobhoamu mwanakomana waNebhati zvakaita kuti Israeri iite.
Il fit ce qui est mal aux yeux de Yahweh, comme avaient fait ses pères; il ne se détourna pas des péchés de Jéroboam, fils de Nabat, qui avait fait pécher Israël.
10 Sharumi mwanakomana waJabheshi akamukira Zekaria. Akamurwisa pamberi pavanhu, akamuuraya uye akamutevera paumambo.
Sellum, fils de Jabès, conspira contre lui et, l’ayant frappé devant le peuple, il le mit à mort, et régna à sa place.
11 Zvino zvimwe zvakaitika zvokutonga kwaZekaria zvakanyorwa mubhuku renhoroondo dzamadzimambo eIsraeri.
Le reste des actes de Zacharie, voici que cela est écrit dans le livre des Chroniques des rois d’Israël.
12 Saka shoko raJehovha rakataurwa kuna Jehu richiti, “Vana vako vachagara pachigaro choushe chaIsraeri kusvikira kurudzi rwechina,” rakazadziswa.
Telle était la parole de Yahweh, qu’il avait dite à Jéhu: « Tes fils jusqu’à la quatrième génération seront assis sur le trône d’Israël. » Et il en fut ainsi.
13 Sharumi mwanakomana waJabheshi akava mambo mugore ramakumi matatu namapfumbamwe raUzia mambo weJudha, uye akatonga muSamaria kwomwedzi mumwe chete.
Sellum, fils de Jabès, devint roi la trente-neuvième année d’Ozias, roi de Juda, et il régna pendant un mois à Samarie.
14 Ipapo Menahemi mwanakomana waGadhi akaenda kuSamaria achibva kuTiriza. Akarwisa Sharumi mwanakomana waJabheshi muSamaria, akamuuraya iye akamutevera paumambo.
Manahem, fils de Gadi, monta de Thersa et, étant venu à Samarie, il frappa dans Samarie Sellum, fils de Jabès, et le mit à mort; et il régna à sa place.
15 Zvino zvimwe zvakaitika pakutonga kwaSharumi, nokumukira kwaakatungamirira, zvakanyorwa mubhuku renhoroondo dzamadzimambo eIsraeri.
Le reste des actes de Sellum, et la conspiration qu’il ourdit, voici que cela est écrit dans le livre des Chroniques des rois d’Israël.
16 Panguva iyoyo Menahemi, akarwisa Tifisa navose vaiva muguta nenzvimbo dzaiva pedyo, achitanga kubva paTiriza, nokuti vakanga varamba kuzarura masuo avo. Akaparadza Tifisa uye akatumbura vakadzi vaiva nemimba.
Alors Manahem, étant parti de Thersa, frappa Thapsa et tous ceux qui y étaient, avec son territoire; il la frappa, parce qu’elle n’avait pas ouvert ses portes, et il fendit le ventre de toutes les femmes enceintes.
17 Mugore ramakumi matatu namapfumbamwe raAzaria mambo weJudha, Menahemi mwanakomana waGadhi akava mambo weIsraeri, uye akatonga muSamaria kwamakore gumi.
La trente-neuvième année d’Azarias, roi de Juda, Manahem, fils de Gadi, devint roi sur Israël; il régna dix ans à Samarie.
18 Akaita zvakaipa pamberi paJehovha. Mumazuva ake ose okutonga haana kutendeuka kubva pazvivi zvaJerobhoamu mwanakomana waNebhati, zvaakaita kuti Israeri iite.
Il fit ce qui est mal aux yeux de Yahweh, il ne se détourna pas, tant qu’il vécut, des péchés de Jéroboam, fils de Nabat, qui avait fait pécher Israël.
19 Ipapo Puri mambo weAsiria akarwisa nyika, uye Menahemi akamupa chiuru chamatarenda esirivha, kuti awane rutsigiro agosimbisa umambo hwake.
Phul, roi d’Assyrie, vint dans le pays, et Manahem donna à Phul mille talents d’argent pour qu’il lui portât secours, et qu’il affermît le royaume dans sa main.
20 Menahemi akatora mari iyi somutero kubva kuIsraeri. Murume wose aiva mupfumi aibvisa makumi mashanu amashekeri esirivha kuti apiwe kuna mambo weAsiria. Saka mambo weAsiria akadzokera uye akasagarazve munyika.
Manahem leva cet argent sur Israël, sur tous ceux qui avaient de grandes richesses, afin de le donner au roi d’Assyrie; il exigea de chacun cinquante sicles d’argent. Le roi d’Assyrie s’en retourna et ne s’arrêta pas là, dans le pays.
21 Zvino zvimwe zvakaitika pakutonga kwaMenahemi, nezvose zvaakaita, hazvina kunyorwa here mubhuku renhoroondo dzamadzimambo eIsraeri?
Le reste des actes de Manahem, et tout ce qu’il a fait, cela n’est-il pas écrit dans le livre des Chroniques des rois d’Israël?
22 Menahemi akazorora namadzibaba ake. Uye Pekahia mwanakomana wake akamutevera paumambo.
Manahem se coucha avec ses pères; et Phacéia, son fils, régna à sa place.
23 Mugore ramakumi mashanu raAhazia mambo weJudha, Pekahia mwanakomana waMenahemi akava mambo weIsraeri muSamaria, akatonga kwamakore maviri.
La cinquantième année d’Azarias, roi de Juda, Phacéia, fils de Manahem, régna sur Israël à Samarie; son règne fut de deux ans.
24 Pekahia akaita zvakaipa pamberi paJehovha. Haana kutendeuka kubva pazvivi zvaJerobhoamu mwanakomana waNebhati, zvaakaita kuti Israeri iite.
Il fit ce qui est mal aux yeux de Yahweh; il ne se détourna pas des péchés de Jéroboam, fils de Nabat, qui avait fait pécher Israël.
25 Mumwe wamakurukota ake, ainzi Peka mwanakomana waRemaria, akamumukira. Akatora varume makumi mashanu veGireadhi, akauraya Pekahia pamwe chete naArigobhi naArie, munhare yomuzinda wamambo weSamaria. Saka Peka akauraya Pekahia uye akamutevera paumambo.
Phacée, fils de Romélias, son officier, conspira contre lui; il le frappa à Samarie dans la tour de la maison du roi, ainsi qu’Argob et Arié; il avait avec lui cinquante hommes d’entre les fils des Galaadites. Il fit mourir Phacéia, et régna à sa place.
26 Zvimwe zvakaitika pakutonga kwaPekahia, nezvose zvaakaita zvakanyorwa mubhuku renhoroondo dzamadzimambo eIsraeri.
Le reste des actes de Phacéia, et tout ce qu’il a fait, voici que cela est écrit dans le livre des Chroniques des rois d’Israël. — Phacée d’Israël; Les Assyriens s’emparent d’une partie du pays. —
27 Mugore ramakumi mashanu namaviri raAzaria mambo weJudha, Peka, mwanakomana waRemaria, akava mambo weIsraeri muSamaria, uye akatonga kwamakore makumi maviri.
La cinquante-deuxième année d’Azarias, roi de Juda, Phacée, fils de Romélias, régna sur Israël à Samarie; son règne fut de vingt ans.
28 Akaita zvakaipa pamberi paJehovha. Haana kutendeuka kubva pazvivi zvaJerobhoamu mwanakomana waNebhati zvaakaita kuti Israeri iite.
Il fit ce qui est mal aux yeux de Yahweh, il ne se détourna pas des péchés de Jéroboam, fils de Nabat, qui avait fait pécher Israël.
29 Munguva yaPeka mambo weIsraeri, Tigirati-Pireseri mambo weAsiria akauya akatora Ijoni, Abheri Bheti Maaka, Janoa, Kedheshi neHazori. Akatora Gireadhi neGarirea pamwe chete nenyika dzose dzeNafutari uye akatakura vanhu akaenda navo kuAsiria senhapwa.
Du temps de Phacée, roi d’Israël, Téglathphalasar, roi d’Assyrie, vint et prit Ajon, Abel-Beth-Machaa, Janoé, Cédès, Asor, Galaad et la Galilée, tout le pays de Nephthali, et il emmena captifs les habitants en Assyrie.
30 Ipapo Hoshea mwanakomana waEra akamukira Peka, mwanakomana waRemario. Akamurwisa akamuuraya ndokubva amutorera umambo mugore ramakumi maviri raJotamu mwanakomana waUzia.
Osée, fils d’Ela, ayant formé une conspiration contre Phacée, fils de Romélias, le frappa et le fit mourir; puis il régna à sa place, la vingtième année de Joatham, fils d’Ozias.
31 Zvimwe zvakaitika pakutonga kwaPeka, nezvaakaita iye, hazvina kunyorwa here mubhuku renhoroondo dzamadzimambo eIsraeri?
Le reste des actes de Phacée, et tout ce qu’il a fait, voici que cela est écrit dans le livre des Chroniques des rois d’Israël.
32 Mugore rechipiri raPeka mwanakomana waRemaria mambo weIsraeri, Jotamu mwanakomana waUzia mambo weJudha akatanga kutonga.
La deuxième année de Phacée, fils de Romélias, roi d’Israël, régna Joatham, fils d’Ozias, roi de Juda.
33 Akanga ava namakore makumi maviri namashanu paakava mambo, uye akatonga muJerusarema kwamakore gumi namatanhatu. Zita ramai vake rainzi Jerusha, mwanasikana waZadhoki.
Il avait vingtcinq ans lorsqu’il devint roi, et il régna seize ans à Jérusalem. Sa mère s’appelait Jérusa, fille de Sadoc.
34 Akaita zvakarurama pamberi paJehovha, sezvakanga zvaitwa nababa vake Uzia.
Il fit ce qui est droit aux yeux de Yahweh; il agit entièrement comme avait agi Ozias, son père.
35 Kunyange zvakadaro, matunhu akakwirira haana kubviswa, vanhu vakaramba vachibayira zvibayiro uye vachipisa zvinonhuhwira ikoko. Jotamu akavakazve Suo Rokumusoro retemberi yaJehovha.
Seulement les hauts lieux ne disparurent point; le peuple continuait d’offrir des sacrifices et des parfums sur les hauts lieux. Joatham bâtit la porte supérieure de la maison de Yahweh.
36 Zvino zvimwe zvakaitika pakutonga kwaJotamu, nezvaakaita, hazvina kunyorwa here mubhuku renhoroondo dzamadzimambo eJudha?
Le reste des actes de Joatham, et tout ce qu’il a fait, cela n’est-il pas écrit dans le livre des Chroniques des rois de Juda?
37 (Mumazuva iwayo Jehovha akatanga kutuma Rezini mambo weAramu naPeka mwanakomana waRemaria kundorwisa Judha.)
Dans ce temps-là, Yahweh commença à envoyer contre Juda Rasin, roi de Syrie, et Phacée, fils de Romélias.
38 Jotamu akazorora namadzibaba ake uye akavigwa pamwe chete navo muGuta raDhavhidhi, guta rababa vake. Ahazia mwanakomana wake akamutevera paumambo.
Joatham se coucha avec ses pères, et il fut enterré avec ses pères dans la cité de David, son père. Achaz, son fils, régna à sa place.