Mathaio 5
1 Mme ya re ka letsatsi lengwe fa bontsintsi jwa batho bo kokoana, a tlhatlogela le barutwa ba gagwe mo mhapheng wa thaba, mme a nna fa fatshe le bone a ba ruta.
Kui Jeesus nägi rahvahulki enda järel käimas, läks ta üles mäele. Seal istus ta koos oma jüngritega maha.
Ta hakkas neid õpetama ning ütles:
3 A ba raya a re, “Go sego ba ba ingotlang gonne Bogosi jwa Legodimo ke jwa bone.
„Õnnistatud on need, kes tunnevad ära, et nad on vaimulikult vaesed, sest nende päralt on taevariik.
4 Go sego ba ba lelang gonne ba tlaa gomodiwa.
Õnnistatud on need, kes kurvastavad, sest neid lohutatakse.
5 “Go sego ba ba bonolo gonne lefatshe lotlhe ke la bone.
Õnnistatud on need, kes on heatahtlikud, sest nende päralt on kogu maailm.
6 “Go sego ba ba nyoretsweng tshiamo gonne ba tlaa e bona.
Õnnistatud on need, kelle suurim soov on teha seda, mis on õige, sest nende soov täidetakse.
7 “Go sego ba ba pelontle le kutlwelobotlhoko gonne ba tlaa utlwelwa botlhoko.
Õnnistatud on need, kes on halastavad, sest nende suhtes ilmutatakse halastust.
8 “Go sego ba ba pelo di itshekileng gonne ba tlaa bona Modimo.
Õnnistatud on need, kel on puhas süda, sest nemad näevad Jumalat.
9 Go sego ba ba huhulelang kagiso, gonne ba tlaa bidiwa barwa Modimo.
Õnnistatud on need, kes näevad vaeva rahu loomisel, sest neid hüütakse Jumala lasteks.
10 “Go sego ba ba bogisediwang tshiamo, gonne Bogosi jwa Legodimo ke jwa bone.
Õnnistatud on need, keda kiusatakse taga sellepärast, mis on õige, sest nende päralt on taevariik.
11 “Fa lo kgobiwa lo bogisiwa, lo akelwa ka ntlha ya gore lo barutwa ba me, lo sego jang!
Õnnistatud olete teie, kui inimesed teid solvavad ja taga kiusavad ning süüdistavad teid minu pärast igasugustes halbades asjades.
12 Itumeleng ka ga gone! Ipeleng thata! Gonne tuelo ya lona e kgolo e lo letile kwa legodimong. Mme gakologelwang gore, Baporofiti ba bogologolo le bone ba ne ba bogisiwa.
Olge rõõmsad, olge tõesti rõõmsad, sest te saate suure tasu taevas, sest samamoodi kiusasid nad taga prohveteid, kes olid enne teid.
13 “Ke lona letswai la lefatshe, mme fa lona lo latlhegelwa ke molodi go tlaa nna jang ka lefatshe? Le lona lo tlaa latlhelwa kwa ntle lo gatakwa ka dinao lo sena molemo.
Teie olete maa sool, aga kui sool muutub maitsetuks, kuidas saab selle jälle soolaseks teha? Sellest pole kasu millegi jaoks, nii et see visatakse välja jalgade alla tallamiseks.
14 Lo lesedi la lefatshe, motse o o mo thabeng, o o phatsimang bosigo gore botlhe ba o bone.
Teie olete maailma valgus. Mäe otsa ehitatud linn ei saa varjule jääda.
15 Se fitlheng lesedi la lona! A le phatsimele botlhe; a ditiro tsa lona tse di molemo di phatsimele botlhe go di bona, gore ba tle ba galaletse Rra lona wa Legodimo.
Keegi ei süüta lampi ega pane seda ämbri alla. Ei, see asetatakse lambijalale ning see valgustab kõiki majas.
Samamoodi peate ka teie laskma oma valgusel paista kõigi ees, et nad näeksid häid asju, mida te teete, ning ülistaksid teie taevast Isa.
17 “Se tlhokeng go tlhaloganya se ke se tletseng. Ga se go senya melao ya ga Moshe le ditlhagiso tsa baporofiti. Nnyaa ke tletse go di tlhomamisa le gore di diragale jaaka go boletswe.
Ärge arvake, et ma tulin seadust või prohvetite kirju tühistama. Ma ei tulnud neid tühistama, vaid täitma.
18 “Ka tlhomamiso yotlhe e ke nang nayo ka re: molao mongwe le mongwe o o mo Lokwalong o tlaa tswelela pele go fitlhelela maikaelelo a one a diragala.
Ma kinnitan teile, kuni taevas ja maa püsivad, ei kao seadusest ainsat tähte ega märki enne, kui kõik on täitunud.
19 Jalo he, fa mongwe a tlola molao o mmotlanyana, a ba a ruta ba bangwe go dira jalo, o tlaa nna mmotlana mo Bogosing jwa Legodimo. Mme ba ba rutang melao ya Modimo ba e reetsa ba tlaa nna batona mo Bogosing jwa Legodimo.
Seega, kes iganes põlgab kas või kõige tähtsusetumat käsku ja õpetab nii inimesi, seda nimetatakse taevariigis kõige tähtsusetumaks; aga kes iganes järgib ja õpetab käske, seda nimetatakse taevariigis suureks.
20 “Mme ke a lo tlhagisa ga lo ka ke lwa tsena mo Bogosing jwa Legodimo fa e se tshiamo ya lona e feta ya Bafarasai le baeteledipele ba bangwe ba Bajuda.
Ma ütlen teile, kui teie moraalne õigsusei ole rohkem kui vaimulike õpetajate ja variseride oma, ei saa te kunagi taevariiki.
21 “Mo melaong ya ga Moshe e ne e le gore, ‘Fa o bolaya motho, o tshwanetse wa swa le wena.’
Te olete kuulnud, et seadus ütles inimestele muiste: „Sa ei tohi tappa, ja igaüks, kes tapab, mõistetakse süüdi.“.
22 Mme ke okeditse molao oo, e bile ke lo bolelela gore fa o shakgetse fela, le fa e le mo motseng wa gago, o lebaganywe ke katlholo! Fa o bitsa tsala ya gago seeleele, o ka nna wa tseelwa kwa kgotleng ya tshekelo fa o mo hutsa, o mo diphatseng tsa molete wa molelo. (Geenna g1067)
Aga mina ütlen teile, igaüks, kes on oma venna peale vihane, mõistetakse süüdi. Kes iganes nimetab oma venda idioodiks, peab vastust andma nõukogu ees, aga kes iganes teisi sõimab, läheb kohtutulle. (Geenna g1067)
23 “Mme ke gone fa o eme fa pele ga sebeso (aletara) mo Tempeleng, o ntshetsa Modimo setlhabelo, mme ka tshoganetso o bo o gakologelwa gore wa ga eno o na le sekgopi nao,
Kui sa oled altari juures ohvrit toomas ja sulle meenub, et su vennal on midagi sinu vastu,
24 Tlogela setlhabelo sa gago gone foo fa pele ga sebeso (aletara) go ikopa maitshwarelo o bo o letlane nae.
siis jäta oma ohver altarile ja tee esmalt temaga rahu ning alles pärast tule tagasi ja too oma ohver.
25 Akofa outlwane le mmaba wa gago nako e ise e tsamaye thata e se re kgotsa a go gogele kwa tshekong, o bo o latlhelwa mo tlung ya kgolegelo.
Kui sa oled oma vastasega teel kohtusse, siis püüa asjad kiiresti lahendada. Muidu võib su vastane anda sind kohtuniku kätte ja kohtunik annab sind kohtu ametniku kätte ning sind heidetakse vanglasse.
26 Gonne o tlaa nna moo go fitlhelela o bo o duela ledinyana la bofelo.
Ma räägin teile tõtt: sa ei pääse sealt välja enne, kui oled ära maksnud oma viimasegi penni.
27 “Melao ya ga Moshe e ne e re, ‘O seka wa dira boaka’.
Te olete kuulnud, et seadus ütles: „Ära riku abielu.“
28 Mme ka re: Le fa e le mang yo o lebang mosadi ka go mo eletsa, o setse a dirile boaka nae mo pelong.
Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes vaatab naist himuralt, on temaga mõttes juba abielu rikkunud.
29 “Mme fa leitlho la gago, le fa e ka ne e le leitlho le le itekanetseng le tsosolosa keletso, le gonye o le latlhe. Go botoka gore tokololo e e go leofisang e senngwe go na le gore mmele otlhe wa gago o latlhelwe mo moleting wa molelo. (Geenna g1067)
Kui su parem silm juhib sind patustama, siis kisu see välja ja viska minema, sest parem on kaotada üks osa oma kehast, kui et kogu su keha visatakse kohtutulle. (Geenna g1067)
30 Mme fa seatla sa gago le fa e le sa moja se go leofisa, se kgaole o se latlhe. Gonne go botoka go se kgaola go na le go iphitlhela o le mo moleting ka ntlha ya sone. (Geenna g1067)
Kui su parem käsi juhib sind patustama, siis lõika see maha ja viska minema, sest sul on parem kaotada üks jäsemetest, kui et kogu su keha visatakse kohtutulle. (Geenna g1067)
31 “Molao wa ga Moshe wa re, ‘Fa mongwe a batla go kgaogana le mosadi wa gagwe, o ka mo tlhala fela ka go mo neela lokwalo lwa tlhalo’.
Seadus ütles ka: „Kui mees lahutab oma naisest, peab ta andma naisele lahutustunnistuse.“
32 Mme nna ka re monna yo o tlhalang mosadi wa gagwe fa e se ka ntlha ya boaka, o mo dirisa boaka. Mme yo o mo nyalang le ene o dira boaka.
Aga mina ütlen teile, et iga mees, kes lahutab oma naisest muidu kui seksuaalse ebamoraalsuse tõttu, sunnib naist abielu rikkuma, ja kes iganes abiellub lahutatud naisega, rikub abielu.
33 “Gape molao wa ga Moshe wa re, ‘Ga o a tshwanela go dirolola maikano a gago le Modimo, o tshwanetse go a diragatsa otlhe.’
Ja veel, te olete kuulnud, et seadus ütles inimestele ammu: „Sa ei tohi valet vanduda. Hoolitse selle eest, et pead oma vandeid, mille Issandale annad.“
34 “Mme ka re: o se ka wa dira maikano ape! Lefa e le go ikana ka ‘Magodimo!’ Ke seikano se se boitshepo mo Modimong, ka magodimo ke setulo sa Bogosi jwa Modimo.
Aga mina ütlen teile: ärge üldse vanduge. Ärge vanduge taeva juures, sest see on Jumala troon.
35 Gape fa o ikana ka ‘Lefatshe’ ke seikano se se boitshepo mo Modimong, ka gore lefatshe ke sebeo sa dinao tsa one. Gape o se ka wa ikana ka Jerusalema ka gore Jerusalema ke motse-mogolo wa Kgosi e kgolo.
Ärge vanduge maa juurest, sest see on Jumala jalajäri. Ärge vanduge Jeruusalemma juures, sest see on suure Kuninga linn.
36 “Gape o se ka wa ikana ka ‘phogwana’! Ka gore ga o kake wa fetola thiri nngwe go nna tshweu kgotsa ntsho.
Ärge vanduge isegi oma pea juures, sest te ei suuda üht juuksekarvagi valgeks või mustaks teha.
37 Mme go bua ga lona e nne Ee, ke tlaa, kgotsa Nnyaa ga nkake, lefoko la lona le lekanye. Tiisa tsholofetso ya gago ka go ikana, go supa gore sengwe ga se a siama.
Öelge lihtsalt jah või ei – mis on üle selle, on kurjast.
38 “Molao wa ga Moshe wa re, ‘Fa motho a gonya leitlho la yo mongwe, le ene o tshwanetse go gonngwa leitlho. Fa mongwe a go itaya a go kgola leino, a leino la motho yoo le ene le kgolwe.’
Te olete kuulnud, et seadus ütleb: „Silm silma vastu ja hammas hamba vastu.“
39 Mme nna ka re: Se emelelaneng le bosula! Fa o phanngwa mo lerameng, retolola le lengwe.
Aga mina ütlen teile, ära hakka vastu sellele, kes on kuri. Kui keegi lööb sind parema põse pihta, pööra talle ka teine põsk.
40 Fa o isiwa tshekong, o bo o tseelwa hempe, ntsha le baki ya gago.
Kui keegi tahab sind kohtusse kaevata ja võtab su särgi, anna talle ka oma kuub.
41 Fa masole a batla gore o rwale dithoto tsa bone sekgala sa mmaele e le nngwe di rwale di mmaele tse pedi.
Kui keegi nõuab, et kõnniksid ühe miili, mine temaga kaks miili.
42 Naya ba ba kopang, o se ka wa hularela yo o batlang go adima mo go wena.
Anna sellele, kes sinult palub, ja ära pöördu ära sellest, kes tahab sinult laenata.
43 “Go na le puo e e reng, ‘Rata ditsala tsa gago mme o ile baba ba gago.’
Te olete kuulnud, et seadus ütleb: „Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast.“
44 Mme nna ka re: ‘Rata baba ba gago! Rapelela ba ba go bogisang!’
Aga mina ütlen teile, armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad,
45 “Ka tsela eo lo tlaa bo lo dira jaaka bana ba boammaaruri ba Rraeno yo o kwa legodimong. Gonne o tlhabisetsa basiami le ba ba sa siamang letsatsi, a nesetse basiami le ba ba sa siamang pula ka go tshwana.
et te võiksite saada oma taevase Isa lasteks. Sest tema päike paistab nii heade kui halbade peale ning ta laseb vihma sadada nii nende peale, kes toimivad õigesti, kui ka nende peale, kes toimivad valesti.
46 “Fa o rata ba ba go ratang fela, go thusang?, le ba ba bosula ba dira jalo.
Sest kui sa armastad ainult neid, kes sind armastavad, mis tasu sa saad? Kas mitte isegi maksukogujad ei tee seda?
47 Fa o siametse ditsala tsa gago fela, o farologanye jang le batho ba bangwe? Le baheitane tota ba dira fela jalo.
Kui sa kõneled lahkelt ainult oma pereliikmetega, mida enamat sa siis teed kui keegi teine? Isegi paganad teevad seda!
48 Mme lo tshwanetse lwa nna boikanyego, fela jaaka Rraeno yo o kwa legodimong a le boikanyego.
Kasva suureks ja saa täielikult usaldusväärseks, just nagu teie taevane Isa on usaldusväärne.“
