< Luki 14 >
1 I dogodi mu se da doðe u subotu u kuæu jednoga kneza farisejskoga da jede hljeb; i oni motrahu na njega.
Ühel hingamispäeval läks Jeesus einestama ühe variseride ülema koju, kus nad teda hoolikalt jälgisid.
2 I gle, bješe pred njim nekakav èovjek na kome bješe debela bolest.
Seal oli üks mees, kelle käed ja jalad olid tursunud.
3 I odgovarajuæi Isus reèe zakonicima i farisejima govoreæi: je li slobodno u subotu iscjeljivati?
Niisiis küsis Jeesus vaimuliku seaduse tundjatelt ja variseridelt: „Kas seadus lubab hingamispäeval terveks teha või mitte?“
4 A oni oæutješe. I dohvativši ga se iscijeli ga i otpusti.
Aga nad vaikisid. Jeesus puudutas meest, tegi ta terveks ja saatis oma teed.
5 I odgovarajuæi reèe im: koji od vas ne bi svojega magarca ili vola da mu padne u bunar odmah izvadio u dan subotni?
Siis ütles Jeesus neile: „Kui teie poeg või härg kukuks juhtumisi hingamispäeval kaevu, kas te ei tõmbaks teda siis kohe välja?“
6 I ne mogoše mu odgovoriti na to.
Nad ei suutnud vastust anda.
7 A gostima kaza prièu, kad opazi kako izbirahu zaèelja, i reèe im:
Nii rääkis ta loo külalistele, sest ta märkas, kuidas nad olid valinud istumiseks aukohti.
8 Kad te ko pozove na svadbu, ne sjedaj u zaèelje, da ne bude meðu gostima ko stariji od tebe;
„Kui sind on kutsutud pulmapeole, siis ära istu aukohale, sest võib-olla on kutsutud keegi, kes on sinust tähtsam, “alustas ta.
9 I da ne bi došao onaj koji je pozvao tebe i njega, i rekao ti: podaj mjesto ovome: i onda æeš sa stidom sjesti na niže mjesto.
„Sinu võõrustaja, kes on teid mõlemat kutsunud, tuleb ja ütleb sulle: „Anna oma koht sellele inimesele.“Siis pead sa piinlikkust tundes minema kohale, mis on järele jäänud.
10 Nego kad te ko pozove, došavši sjedi na pošljednje mjesto, da ti reèe kad doðe onaj koji te pozva: prijatelju! pomakni se više; tada æe tebi biti èast pred onima koji sjede s tobom za trpezom.
Kui sind on kutsutud, siis vali hoopis kõige tagasihoidlikum koht, nii et kui su võõrustaja tuleb sisse, ütleb ta sulle: „Mu sõber, palun mine paremale kohale.“Siis oleksid sa austatud kõigi külaliste ees, kes koos sinuga istuvad.
11 Jer svaki koji se podiže, poniziæe se; a koji se ponižuje, podignuæe se.
Sest neid, kes end ise ülendavad, alandatakse, ja neid, kes end ise alandavad, ülendatakse.“
12 A i onome što ih je pozvao reèe: kad daješ objed ili veèeru, ne zovi prijatelja svojijeh, ni braæe svoje, ni roðaka svojijeh, ni susjeda bogatijeh, da ne bi i oni tebe kad pozvali i vratili ti;
Seejärel ütles ta mehele, kes oli teda kutsunud: „Kui sa korraldad lõuna- või õhtusöögi, siis ära kutsu oma sõpru, vendi, sugulasi või rikkaid naabreid, et nad võiksid omakorda sind kutsuda ja nii saaksid sa tasu.
13 Nego kad èiniš gozbu, zovi siromahe, kljaste, hrome, slijepe;
Kui sa korraldad pidusöögi, kutsu hoopis vaeseid, vigaseid, sante ja pimedaid,
14 I blago æe ti biti što ti oni ne mogu vratiti; nego æe ti se vratiti o vaskrseniju pravednijeh.
ning sa saad õnnistatud, sest neil ei ole sulle millegagi tasuda, ja sa saad tasu heade ülestõusmisel.“
15 A kad èu to neki od onijeh što sjeðahu s njim za trpezom reèe mu: blago onome koji jede hljeba u carstvu Božijemu!
Kui üks neist, kes koos Jeesusega lauas sõi, kuulis seda, ütles ta Jeesusele: „Kui imetore on neil, kes söövad peolauas Jumala riigis!“
16 A on mu reèe: jedan èovjek zgotovi veliku veèeru, i pozva mnoge;
„Elas kord üks mees, kes valmistas suure pidusöögi ja kutsus palju külalisi, “vastas Jeesus.
17 I kad bi vrijeme veèeri, posla slugu svojega da kaže zvanima: hajdete, jer je veæ sve gotovo.
„Kui saabus söögiaeg, saatis ta oma sulased kõigile kutsutuile ütlema: „Tulge, sest pidusöök on valmis!“
18 I poèeše se izgovarati svi redom; prvi mu reèe: kupih njivu, i valja mi iæi da je vidim; molim te izgovori me.
Aga nad kõik hakkasid vabandusi esitama. Esimene ütles: „Ostsin just põllu ja pean minema seda vaatama. Palun vabanda mind.“
19 I drugi reèe: kupih pet jarmova volova, i idem da ih ogledam; molim te, izgovori me.
Teine ütles: „Ostsin just viis paari härgi ja ma pean minema neid katsetama. Palun vabanda mind.“Kolmas ütles:
20 I treæi reèe: oženih se, i zato ne mogu doæi.
„Võtsin just naise, nii et ma ei saa tulla.“
21 I došavši sluga taj kaza ovo gospodaru svome. Tada se rasrdi domaæin i reèe sluzi svome: idi brzo na raskršæa i ulice gradske, i dovedi amo siromahe, i kljaste, i bogaljaste, i slijepe.
Sulane läks tagasi ja rääkis oma isandale, mida nad olid öelnud. Majaisand sai pahaseks ja ütles oma sulasele: „Mine ruttu välja linna tänavatele ja kõrvaltänavatele ning too sisse vaesed, vigased, pimedad ja sandid.“
22 I reèe sluga: gospodaru, uèinio sam kako si zapovjedio, i još mjesta ima.
Siis ütles sulane: „Isand, ma tegin nii, nagu sa käskisid, aga ikka on veel tühje kohti.“
23 I reèe gospodar sluzi: iziði na putove i meðu ograde, te natjeraj da doðu da mi se napuni kuæa.
Nii käskis isand sulast: „Mine välja maanteedele ja külatänavatele ning sunni inimesi tulema. Ma tahan, et koda saaks täis.
24 Jer vam kažem da nijedan od onijeh zvanijeh ljudi neæe okusiti moje veèere. Jer je mnogo zvanijeh, ali je malo izbranijeh.
Ma ütlen sulle, ükski neist kutsututest ei saa mu pidusööki maitsta.““
25 Iðaše pak s njim mnoštvo naroda, i obazrevši se reèe im:
Jeesusega käis kaasas suur rahvahulk. Ta pöördus ja ütles neile:
26 Ako ko doðe k meni a ne mrzi na svojega oca, i na mater, i na ženu, i na djecu, i na braæu, i na sestre i na samu dušu svoju, ne može biti moj uèenik.
„Kui te tahate mind järgida, kuid ei vihka oma isa ja ema, naist ja lapsi, vendi ja õdesid − koguni oma elu −, ei saa te mu jüngrid olla.
27 I ko ne nosi krsta svojega i za mnom ne ide, ne može biti moj uèenik.
Kui te ei võta oma risti ega järgne mulle, ei saa te mu jüngrid olla.
28 I koji od vas kad hoæe da zida kulu ne sjede najprije i ne proraèuni šta æe ga stati, da vidi ima li da može dovršiti?
Kui kavatsete torni ehitada, kas ei arvuta te kõigepealt, kui palju see maksma läheb, ega vaata, kas teil on piisavalt raha selle lõpetamiseks?
29 Da ne bi, kad postavi temelj i ne uzmože dovršiti, svi koji gledaju stali mu se rugati
Kui te pärast vundamendi rajamist ei suuda seda valmis teha, siis naeraksid kõik, kes teid näevad, ja ütleksid:
30 Govoreæi: ovaj èovjek poèe zidati, i ne može da dovrši.
„Vaadake teda: ta alustas ehitamist, kuid ei suutnud lõpetada.“
31 Ili koji car kad poðe s vojskom da se pobije s drugijem carem ne sjede najprije i ne drži vijeæu može li s deset hiljada sresti onoga što ide na njega sa dvadeset hiljada?
Missugune kuningas läheb teise kuningaga sõtta, ilma et istuks enne koos nõuandjatega maha ega arvutaks, kas tema ja ta kümme tuhat meest suudavad võita tema vastu marssivad kakskümmend tuhat?
32 Ako li ne može, a on pošlje poslanike dok je onaj još daleko i moli da se pomire.
Kui ta ei suuda, saadab ta esindajad rahu paluma siis, kui teine kuningas on veel väga kaugel.
33 Tako dakle svaki od vas koji se ne odreèe svega što ima ne može biti moj uèenik.
Samamoodi on igaühega teist: kes ei loobu kõigest, ei saa minu jünger olla.
34 So je dobra, ali ako so obljutavi, èim æe se osoliti?
Sool on hea, aga kui see kaotab oma maitse, kuidas saab selle taas soolaseks muuta?
35 Niti je potrebna u zemlju ni u gnoj; nego je prospu napolje. Ko ima uši da èuje neka èuje.
Sellest pole kasu mulla ega väetisena – te viskate selle lihtsalt välja. Kellel kõrvad on, see kuulaku!“